Obsah (12)

§ 415§ 317§ 142§ 420§ 442§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-08-20497 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2009. a Tartu

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 22.05.

1. a esitas Swedbank AS (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Andris Nurmine vastu 25.02.
2. a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel kostjalt hageja kasuks võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 20 000 krooni väärtuses, kuid peale lepingu lõppemist kasutatud krediidilimiiti hagejale ei tasunud. Samuti jättis kostja kasutatud krediidilimiidilt maksepäeval tasumata intressi, olles intressimaksetega võlgnevuses alates 15.12.
3. a. Hageja lõpetas kostjaga lepingu 15.05.
4. a. Seisuga 15.05.
5. a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 21 617,98 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 20 000 krooni ja intressivõlgnevus 1 617,98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 21 617,98 krooni ja viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates 16.05.
6. a kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Samas hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude 22.04.
7. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 85 856,65 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 79 186,55 krooni, intressivõlgnevusest summas 5 641,29 krooni, leppetrahvist summas 849,97 krooni ja viivistest summas 178,84 krooni, ning viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates 16.05.
8. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib

407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lõige 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus 2 teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud 22.10.2008. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine

§ 407lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud käenduseta väikelaenulepinguga, laenu tagastamise graafikuga, lepingute ülesütlemise teatisega, väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonidest, vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga ja väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingu ülesütlemise teatisega. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja

§ 367

, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Swedbank AS hagi Andris Nurmine vastu 107 474,63 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud

-s sätestatut.

§ 173lõike 1 (kuni 31.12.2008.

a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 3