Obsah (11)

§ 218§ 187§ 200§ 657§ 656§ 334§ 363§ 230§ 392§ 468§ 688

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-23038 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola T

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. A. M. (hageja) ja R. M. (kostja) kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar V., kes elab hagejaga. Kostjalt oli tsiviilasjas nr 2/287- 82/05 kohtuotsusega väljamõistetud elatis 2100 krooni kuus. 27.06.2007 otsusega rahuldas kohus kostja hagi elatise vähendamiseks ja mõistis kostjalt välja elatise 1500 krooni kuus alates 18.09.
2. 09.06.2008 esitas hageja hagi kostja vastu elatise suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista elatist 3750 krooni kuus. Hageja põhistab nõuet asjaoluga, et laps on juba 5-aastane, ta ise on käesoleval ajal töötu ning elatise suuruse minimaalmäär on 2175 krooni. Kostja seisukoht
3. Kostja palub jätta hagi rahuldamata, sest ta on alates 02.06.2008 töötu ja otsib tööd. Kostja ülalpidamisel on tema töövõimetu abikaasa, kes hooldab oma 100% töövõimetut last A. ning peres on veel tütar A., A. ja poeg R. M.. Kostja andmetel hageja elamistingimused on paranenud ja ta elab uues korteris Ü. linnaosas. Kostja pere (6-liikmeline) elab 2-toalises korteris. Lisaks on kulutused lapsele ülepaisutatud ja kostja on võimeline tasuma 1500 krooni kuus. Maakohtu otsus
4. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja muutis kostjalt 27.06.2007 otsusega väljamõistetud elatusraha suurust XX.XX.XXXX sündinud tütre ülalpidamiseks ning määras elatusraha suuruseks 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 2008.a 21%, alates 09.06.2008 kuni tütre täisealiseks saamiseni hageja kasuks, s.t kokku 2631 krooni 75 senti. Kohus tunnistas otsuse viivitamatult täidetavaks. Hageja on arvestanud tütre kuludeks igakuiselt 7500 krooni: kulutused toidule 3000 krooni, transpordile 1000 krooni, tervishoiule 1000 krooni, kulutused riietele igakuuliselt 1500 krooni. Kostja on esitanud sellele vastuväited. Hageja ei ole nimetatud kulusid tõendanud. Kuid samas on hagejal olemas ka võimalused lapsele ülalpidamise andmiseks, seda tõendab Nordea Bank Finland Plc vastus kohtu järelepärimistele. Kostja ei nõustu sellega, et hagis on märgitud tema palgaks 20 000 krooni. Kostja on lisanud T. V. teate 03.04.2008 selle kohta, et tal tuleb esitada 01.06.2008 eesti keele oskuse tunnistus ning vastava tunnistuse esitamata jätmisel on alus ametniku vabastamiseks tema mittevastavuse tõttu ametikohale. Kostja on lisanud ka tööraamatu väljavõtte, mis kinnitab töösuhte lõppemist 12.05.
5. Sellega kostja on tõendanud oma igakuulise pideva sissetuleku puudumist. Kostja on esitatud laste sünnitunnistustega kinnitanud, et tema ülalpidamisel on 3 alaealist last. Kostja on pere eluasemekuludeks tasunud umbes 2000 – 3000 krooni 2008.a, mis tähendab mingi sissetuleku olemasolu, kuigi kostja seda eitab. Hageja on arvestanud kuludeks lapsele ühes kuus 7500 krooni, millest vanemad peaksid maksma kumbki 3750 krooni. Samas nähtub tõenditest, et hageja varaline seis on veidi parem kui kostjal. Hageja kinnitustel on ta käesoleval ajal töötu, kuid panga andmetest nähtuvalt on temal rahalised vahendid olemas ning tema ülalpidamisel on üks ülalpeetav. Kostjal seevastu puudub käesoleval ajal töötuna olles igakuine kindel sissetulek ning kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellele kostja on kohustatud samuti igakuulist ülalpidamist andma. Kohtu arvates peavad kostjal sissetulekud olema, sest muidu ei oleks tal võimalust eluasemekulusid tasuda. Kohus ei nõustunud hageja poolt pakutud elatise suurendamisega 1500 krooni võrra ning kostja seisukohaga, et väljamõistetud elatist 1500 krooni mitte muuta. PKS § 61 lg 4 järgi ei või elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Antud juhul kohus ei tuvastanud selliste asjaolude olemasolu, mis võimaldaks kostjalt välja mõista elatise alla PKS 61 lg-s 4 nimetatud suuruse. Kohus pidas käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21%, seega 2631 krooni 75 senti. Asjaolud, et hagejal kostja väidete kohaselt on sõlmitud krediidileping, ei vabastada 2 hagejat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks hageja taotletud ulatuses. Kohus ei saa eelistada elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja teisi võlakohustusi, kuna see ei tulene seadusest. Hageja on taotlenud elatise suuruse muutmist alates kohtusse hagi esitamisest 09.06.
6. Apellatsioonkaebuse põhjendused
7. Kostja palub tühistada maakohtu otsus. Ajavahemikul 27.07.2007 - 09.06.2008 kostja materiaalne olukord halvenes, ta kaotas töökoha T. V.s ja ta on ainus pereliige, kes saab töötada. Vastupidiselt on hageja saanud endale laenu Nordea Pangast 2 600 000 krooni ja ta soetas endale korteri uues elamurajoonis aadressil XXXXXXXX XX-XX, XXXXXX XXXX, XXX XXXX. Seega hagi esitamise seisuga 09.06.2008 oli kostja töötu, kuid hageja esitas hagiavalduses valed andmed oma palga suuruse (7000 krooni) kohta. Tegelikult on hagejal hea sissetulek, mis lubab tal täita Nordea Pangaga sõlmitud laenulepingut. Nimetatud laenu saamiseks esitas hageja Nordea Panka reaalsed andmed oma tulude kohta. Antud suuruses laenu saamiseks Nordea Panga laenukalkulaatori järgi pidid hageja tulud olema mitte väiksemad kui 25 000 krooni kuus. Antud tulude väljaselgitamiseks esitas kostja 06.10.2008 taotluse kohtusse järelepärimise teostamiseks. Kui hageja sai sellest teada, esitas ta kohe kohtusse esialgse õiguskaitse taotluse vähendada oma nõuet kuni 2175 krooni kuus. See tõendab, et hagejal on varjatud sissetulekud. Kuid kohus 24.10.2008 määrusega kohustas Nordea Pank AS-i ainult esitama kohtule tõend hageja arveldusarvel ja väärtpaberiarvel olevate vahendite kohta 09.06.2008 seisuga, mitte laenu taotlemise aja seisuga. Kohus ei ole võtnud arvesse, et peale kolme alaealise lapse on kostja ülalpidamisel veel abikaasa vastavalt PKS §-le
8. Kohus ei võtnud arvesse PKS § 61 lg 5, mis lubab elatise väljamõistmist elatusmiinimumist väiksemas summas. Otsusega suurendati elatist 2631 krooni 75 sendini. Kostja saab praegusel töökohal palka 14 000 krooni (bruto). Kui neto summast võtta ära alammäär 4350 krooni pluss 2631 krooni 75 senti, siis jääb ülejäänud kolmele lapsele ja kostja abikaasale ainult 4196 krooni 25 senti. Kohus ei ole arvestanud, et hageja on kohtumenetluse jooksul esitanud valesid andmeid, näiteks hagiavalduses oma (7 000 krooni) ja kostja (20 000 krooni) tulude ning oma elukoha kohta kui ka oma 22.09.2008 avalduses kostjal kinnisvara olemasolu ja politsei poolt kostja kriminaalmenetlusaluse isikuna määramise kohta, millega rikkus

§ 200lg 2.

Apellatsioonkaebuse vastus

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Kolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

§ 656

lg 1 p 5 ja lg 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja on rikkunud muid menetlusõiguse norme, ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Harju Maakohtu 27.06.2007 otsusega mõisteti kostjalt välja elatis 1500 krooni kuus XX.XX.XXXX sündinud tütar V. ülalpidamiseks. Vastavalt PKS § 61 lg-le 3 võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Seega võib nõuda jõustunud kohtuotsuse alusel makstava elatise suurendamist, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutusid elatise suurust mõjutavad asjaolud. 09.06.2008 esitas hageja maakohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks põhjusel, et kulutused 5- 3 aastasele lapsele on 7500 krooni kuus ja ta palus suurendada elatist 3750 kroonini kuus. Esitatud hagiavaldus oli koostatud Justiitsministeeriumi vorm EM-1 blanketil ja ei vasta

§ 334

lg 1 nõudele, mille kohaselt avaldus esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Lisaks eeltoodule ei vastanud esitatud avaldus oma sisult

§ 363lg-s 1 sätestatud nõudele.

Tegemist on hagimenetluses lahendatava asjaga, milles peab kumbki pool

§ 230

lg 1 kohaselt tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt

§ 230

lg-le 4 võib kohus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et kohtul on võimalik teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud järelepärimine asjaolude tuvastamiseks. Käesolevas asjas pidi hageja esile tooma asjaolud, et kohtuotsusega väljamõistetud elatis kas ei rahulda lapse vajadusi või on muutunud vanema varaline seisund. Hageja poolt esitatud avaldusest võib aru saada, et ilmselt on suurenenud lapse vajadused. Maakohtu poolt läbi viidud eelmenetlus oli puudulik ja

§ 392lg-s 1 esitatud üleanded jäid täitmata.

Nii elatise väljamõistmisel kui ka elatise suurendamise nõude puhul tuleb kindlaks teha kummagi vanema varaline seisund ja lapse vajadused. Selleks on kõigepealt vaja kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused ja seejärel määrata kindlaks kulutuste põhjendatud suurus nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks peab kohus, arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustama, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma (elatise suurus). Seejärel on võimalik alles määrata, kas maakohtu 27.06.2007 otsusega väljamõistetud elatis kuulub muutmisele või mitte. Käesolevas asjas peab maakohus täitma selgitamiskohustuse ja nõudma hagejalt seadusele vastava hagiavalduse esitamist ning

§ 363lg 1 p-s 3 sätestatud tõendite esitamist oma nõude tõendamiseks.

Maakohus on otsuses märkinud, et hageja ei ole tõendanud lapsele tehtavate kulutuste suurust ega enda varalist seisundit. Kohus oleks pidanud hagejalt nõudma vastavate tõendite esitamist või koguma need ise. Sellega on käesolevas menetluses osutunud keeruliseks kostja olukord, kes lisaks enda varalise seisundi tõendamisele pidi asuma selgitama asjaolusid, mida seaduse kohaselt oli kohustatud esitama hageja (eelkõige hageja varalist seisundit, mis on osutunud tunduvalt paremaks kui kostjal: hagejale kuulub kinnistusraamatu andmetel kaks korteriomandit ning pideva väidetava nn töötu staatuse juures on tal võimalik taluda suurt laenukoormust).

§ 230

lg 3 kohaselt võib lapse huve puudutavas vaidluses kohus koguda tõendeid omal algatusel ja käesoleva vaidluse puhul on see ilmselt vajalik, sest poolte poolt esitatud väited ei ole tõendatud. Elatiseasjas ei ole kohus seotud poolte esitatud asjaoludega. Kohus tunnistas ebaõigesti elatise suuruse muutmise otsuse viivitamata täidetavaks, sest

§ 468lg 3 seda ette ei näe.

Kui hageja nõuet käsitleda elatise väljamõistmise nõudena, siis pidi hageja 02.12.2008 toimunud istungil esitama vastava taotluse, kuid seda ta ei teinud (t.lk 104-105).

§ 468

lg 3 järgi tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses vaid hageja taotlusel. Kohtul on sellest sättest tulenevalt vaid hageja taotlusel diskretsiooniõigus määrata üksnes viivitamata täidetava elatise suurus, mitte aga otsustada, kas kogu otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte. Kuna maakohus ei ole üldse tuvastanud lapse mõistlikke vajadusi ega määranud kindlaks kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks, siis ei olnud võimalik teha asja seaduslikku ja põhjendatud otsust elatise suurendamiseks. Vaid juhul, kui hageja oleks palunud välja mõista elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses, ei oleks hageja pidanud kulutuste suurust tõendama, sest hageja nõue oleks tulenenud sel juhul seadusest. Kuna hageja jäi hagiavalduses märgitud 3750 krooni nõude juurde, pidi ta tehtavaid kulutusi tõendama. Tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule seetõttu, et asjas on vaja koguda uusi tõendeid ning 4 tõendite kogumise ja hindamise juures ja asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-ga 5 ja

§ 688

lg-tega 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. U.Loonurm R.Allikvere U.Reinola 5