§-s 644 lg-s 1 sätestatud ajal ja täpsusega. Hageja ei ole andnud kostjale lubadusi, et temalt ei nõuta ehitusluba. Hinnapakkumise punktis 3 on märgitud, et hageja on informeerinud kostjat ehitusloa võimaliku vajalikkuse suhtes ning ei ole vastutav, kui ilmneb, et projekti ei võeta vastu või tehakse negatiivne otsus ehitusloa puudumise tõttu. Ehitusluba ja projekt kuulusid hinnapakkumise punkti 2 kohaselt nende dokumentide hulka, mille olemasolu pidi tagama tellija (kostja). Tulemustasu maksmise nõudeõigus tekkis hagejal vastavalt hinnapakkumise punktile 3 PRIA poolt positiivse rahastamisotsuse teadasaamisest kostja poolt. Kostja toetustaotlus on rahuldatud, raha reaalselt kättesaamine PRIA-lt ei ole hageja kontrolli all. Kostja tasus kohtumenetluse kestel hagejale 20 400 krooni, mille võrra hageja esindaja vähendas 14.04.2009 kohtuistungil põhivõla nõuet. Püsitasult nõutava viivise osas saavutati kohtuistungil esindajate vahel kokkulepe, et kostja tunnistab viivist põhivõla, so 20 400 krooni ulatuses ja hageja nõustub sellises suuruses viivise väljamõistmisega. Tulemustasu maksmise osas jäi hageja oma nõude ning kostja oma vastuväidete juurde. Hageja esindaja taotles tulemustasu maksmisega viivitamise tõttu kostjalt viivise väljamõistmist alates 02.12.2008 arvestusega 0,7 % viivitatud summalt päevas, kuid mitte rohkem kui on põhivõlg. Kostja esindaja taotles viivise määra vähendamist 0,2 %-ni päevas juhuks, kui kohus siiski tulemustasu välja mõistab. Kostja esindaja on seisukohal, et viivise määr on ebamõistlikult suur ning kohtul tuleks arvesse võtta käesolevat majanduslikku olukorda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, so kostja poolt kohtumenetluse kestel võla osalist tasumist arvestades ning hageja esindaja poolt vähendatud põhivõla nõude ulatuses ja vähendatud viivise määraga. Võlaõigusseaduse (
) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on viivitanud poolte vahel 29.04.2008 sõlmitud Hinnapakkumise punktis 3 kokku lepitud projekti püsitasu osalise tasumisega summas 20 400 krooni ning tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda viivist, mis võla tasumise ajaks, so 31.03.2009 ületas põhivõla suurust, kuid hageja vähendas kohtuistungil viivise nõuet põhivõla suuruseni. Kostjalt tuleb välja mõista 20 400 krooni projekti püsitasu maksmisega viivitamise eest
lause alusel: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 3 Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista Hinnapakkumise punktis 3 kokkulepitud tulemustasu 5 % rahastamisotsuse toetussummast. Hinnapakkumise kohaselt pidi kostja tasuma tulemustasu hagejale peale PRIA taotluse rahuldamise otsusest teadasaamist ja EuroAbi OÜ-le teatamist EuroAbi OÜ arve alusel hiljemalt 7 päeva jooksul. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja toetusetaotlus rahuldati PRIA otsusega summas 892 847 krooni, millest hageja nõutav summa on 44 642.35 krooni, millele lisandub käibemaks 18 %, kokku 52 675.20 krooni. Hageja koostas ja saatis selle summa saamiseks arve nr 226-2848 25. novembril 2008 (tl 60) ning arve tasumise kohustus oli kostjal lepingu, so Hinnapakkumise p 3 kohaselt 7 päeva jooksul. Kostjal ei ole alust keelduda hagejale tulemustasu maksmisest põhjendusega, et ta ei ole PRIA-lt toetust (terves ulatuses või osaliselt, selles osas on kostja esindaja väited vastuolulised) reaalselt kätte saanud. Pooled on Hinnapakkumises kokku leppinud tulemustasu maksmise sidumise PRIA otsuse avalikustamisega. Kohtule ei ole esitatud alust, mille kohaselt tuleks minna mööda poolte kokkuleppest ja lähtuda PRIA toetuse reaalsest laekumisest kostja kontole. Hinnapakkumise eesmärk oli Hinnapakkumise punkt 2 kohaselt aidata Tellijal (kostjal) koostada lähtuvalt PRIA toetusmeetmete nõuetele vastav taotlusdokumentatsioon. Hinnapakkumises ei ole pooled kokku leppinud lepingu eesmärgina toetuse laekumise kostja kontole. Kostja volitatud esindaja on hageja tehtud töö vastu võtnud 29.04.2008 (akt tl 55). Kostja ei ole tõendanud, et ta on avastanud hageja töös puudused ning on
§-s 644 lg 3 kohaselt teatanud töö mittevastavusest lepingutingimustele. Tegemist on majandustegevuses sõlmitud lepinguga, mistõttu kostja pidi puudustest hagejale võimalikult kiiresti teatama ning neid võimalikult täpselt kirjeldama. Kostja ei ole sellist teatamist tõendanud, mistõttu ta on kaotanud õiguse tugineda vastuvõetud töö mittevastavusele lepingutingimustele. Kostja esindaja kohtus on väitnud, et puudused hageja poolt üle antud töös olid sellised, mida sai parandada ilma hagejaga ühendust võtmata ja kiiresti (kostja vastus tl 72-74). Kohus on seisukohal, et selline olukord ei ole vabanduseks teatamata jätmisele juhul, kui kostja kavatseb keelduda kogu tulemustasu maksmisest.
lg 3 viimase lause kohaselt kui teatamata jätmine oli siiski vabandatav, võib kostja esitada ainult tasu vähendamise või kahjude hüvitamise nõude, seega ei saa kostja keelduda kogu tulemustasu maksmisest. Hinnapakkumises kokkulepitud tulemus on saavutatud: PRIA otsusega on kostja toetusetaotlus rahuldatud. Kostja saaks nõuda tulemustasu alandamist või kostja esindaja poolt väidetavalt dokumentide PRIA-le esitamisel tehtud paranduste kulutuste hüvitamist. Nimetatud summa ei saa aga olla märkimisväärne, sest kostja esindajal oli võimalik vajalikud parandused kohapeal ja aega viitmata sisse viia. Kostja vastuväited seoses projekti ja ehitusloa puudumisega ning nende saamiseks tehtud kulutustega ei ole asjakohased. Hinnapakkumises on pooled sõnaselgelt kokku leppinud, et Tellija (kostja) ülesandeks (tl 50) on organiseerida ehitamise puhul ehitusprojekt koos tehnilise spetsifikatsiooniga ning ehitusluba. Kostja esindaja väited selle kohta, et hageja teatas ehitusloa ja projekti mittevajalikkusest, on tõendamata. Kostja vastuväited seoses töö üleandmise tähtaja rikkumisega ei ole samuti asjakohased. Hinnapakkumise punktis 2 on pooled kokku leppinud, et Tellija (kostja) annab vajaliku dokumentatsiooni hageja käsutusse hiljemalt 28.04.2008. Lepingust ei nähtu ja mõistlik ei ole arvata, et hageja suudab samal päeval vormistada kõik vajalikud dokumendid PRIA-lt toetuse taotlemiseks. Nähtuvalt üleandmise-vastuvõtmise aktist andis hageja töö üle 29.04.2009, so järgmisel päeval.
lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. 4 Kohus peab võimalikuks vähendada kostja poolt tasumisele kuuluvat viivise määra, sest on seisukohal, et Hinnapakkumises kokku lepitud viivise määr 0,7 % tasumata summalt päevas on ebamõistlikult suur ning ei arvesta valitsevat majanduslikku olukorda käesoleval ajal. Hageja nõue on suunatud tulemustasu saamisele, mitte tehtud töö ja otseste kulutuste hüvitamisele. Hageja võis taotluse rahuldamata jäämise korral tulemustasust ka ilma jääda. Samas on kostja pika aja jooksul täielikult keeldunud oma lepingulise kohustuse täitmisest, mistõttu viivise väljamõistmine on põhjendatud. Kohus vähendab kostjalt väljamõistetava viivise määra 0,2 %-ni päevas. Kostja pidi tasuma hageja esitatud 52 675.20 krooni suuruse arve hiljemalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.