TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-08-1543 Otsuse kuupäev 9. märts 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Anneli Tammisti ja Katrin Prüki (Prükk) kaebus

§ 9lõike 2 struktuuri järgides.

Samas ei ole paljudel juhtudel seletuskirjas planeeringu lahendusi ära toodud. On piirdutud viidete tegemisega planeeringu graafilisele osale.

§ 9

lõike 6 kohaselt on jooniste/kaartide eesmärk olla vaid illustreeriv – sellega ei looda õigusi ega kohustusi. Joonis/kaart ei saa olla haldusaktiks ega saa seda asendada. Linnavalitsuses toimunud avalikul arutelul rõhutati, põhilahenduste kaart on vaid illustreeriv materjal. Antud juhul aga on planeeringu põhilahendused toodud üksnes põhilahenduste kaardil. Ilma haldusaktita ei ole selge, milline osa joonisest/plaanist on illustreeriv ja milline osa valdajatele/arendajale täitmiseks kohustuslik haldusakt. 2 Seletuskirjas on mõnel üksikjuhul kasutatud normitehnilist võtet „parkimiskohtade arv peab vastama […] detailplaneeringule“, „kaardil näidatud puud on kohustuslikud“. Sellest võib järeldada, et ülejäänud juhtudel ei ole detailplaneeringu lahendus/kaart/plaan kohustuslik. Selline lahendus jätab planeeringuala projekteerimiseks ja ehitamiseks täiesti vabad käed. Seega ei täida planeering oma eesmärki.

1. Kaebuse esitajad osundavad sellele, et avalikult kättesaadavaks tehtud materjalid sisaldavad ebaõigeid andmeid ja paljasõnalisi väiteid Seletuskirjas märgitu, et planeeringualale lähim kauplus asub Kruusamäe tänavas, ei vasta tõele – lähim kauplus asub planeeringuala naaberkinnistul Tartu vallas. See eksitav asjaolu võis kallutada otsustajaid kehtestama planeeringu, mis näeb ette planeeringualale äripinna planeerimise. Seletuskirja kohaselt asub lähim bussipeatus Kruusamäe-Muru tänavate ristmiku juures Tegelikkuses paikneb lähim bussipeatus Kummeli tänaval. Seletuskirjas ei täpsustata, millist konkreetset ala peetakse silmas planeeringualaga külgneva ala all. Piirdutakse tänavate äranimetamisega. Piirnevate alade täpne määratlemine on oluline, et kujundada järeldus planeeringulahenduse vastavus ümbritseva ala lahendustega. Nii on näiteks väidetud, et planeeritava ala täisehitusprotsent vastab ümbritseva ala täisehitusprotsendile. Seejuures ei ole ära toodud ei planeeritava ala täisehitusprotsenti ega nn ümbritseva ala täisehitusprotsenti. Planeeringule lisatud kaartidelt/joonistelt võib järeldada, et planeeringualaga piirnevate kinnistute täisehitusprotsent on oluliselt väiksem, kui planeeringuala hoonestatavaks kavandatud kinnistute täisehitusprotsent. Arusaamatuks jääb, mille põhjal väidetakse seletuskirjas, et Kummeli tänava liiklustihedus on marginaalne. Planeeringu realiseerumisel suureneb tänava liiklustihedus oluliselt, eriti veel arvestades, et planeeringuga kavandatakse sissesõitu elamukvartalisse ja kaubanduskeskusesse Kummeli tänavalt.
2. Kaebuse esitajate väitel ei ole avalikult kättesaadavaks tehtud materjalid arusaadavad Planeeringu põhilahenduste kaardil on planeeritavate hoonete kõrgus ära näidatud absoluutkõrgustes. Samas ei ole selgitatud, mida see mõiste tähendab. Avalik õigusterminite andmebaas ESTERM ütleb, et absoluutkõrgus tähendab õhuki otsest kõrgust arvestatuna maavõi merepinnast, mille kohal see lendab. Detailplaneeringus tõenäoliselt seda silmas ei peeta. Seega on rikutud põhimõtet, et detailplaneering nagu igasugune muu haldusakt peab olema arusaadav. Planeeringu põhikaardist ei ole võimalik ilma seletusteta aru saada, seletuskirjas aga seletused puuduvad.
3. Kaebuse esitajate veendumusel ei ole kehtestatud detailplaneering kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga Tartu linna kehtiv üldplaneering ei näe ette Raadi-Kruusamäe elanike arvu suurenemist. Detailplaneeringu vastuvõtmine selle avalikustatud kujul suurendaks aga oluliselt RaadiKruusamäe linnaosa rahvaarvu. Üldplaneeringu kohaselt on elanike rahvaarvu Kruusamäel kavandatud vähendada. Vahi 62 detailplaneeringu seletuskirja kohaselt toob planeeringu realiseerimine piirkonna elanike arvu tõusu 1295 elanikuni. Seejuures ei tooda ära, mida mõeldakse „piirkonna“ all, palju on selles „piirkonnas“ praegu elanikke ja palju tuleb juurde. Seega ei saa huvitatud isikud planeeringust teada, kui palju uusi elanikke toob kaasa planeeringu realiseerimine. Sellest tulenevalt ei ole huvitatud isikutel võimalik hinnata planeeringu mõju. 3 Seletuskirja kohaselt on planeeringualale planeeritud 370 uut korterit. Kaebajate arvates tähendab selline korterite hulk elanike arvu ca 900 inimest. Eelnevast tuleneb, et detailplaneering on elanike arvu osas vastuolus üldplaneeringuga. Detailplaneeringu kehtestamine toob kaasa Raadi-Kruusamäe linnaosa rahvastiku arvu suurenemise rohkem kui 17% võrra (Kruusamäe asumi puhul koguni 24% võrra), mis on kogu linnaosa jaoks väga oluline muutus. Sellises mahus elanike arvu suurenemisega ei ole aga arvestatud linnaosa planeerimisel. Nii olemasolev kui ka üldplaneeringu järgne teede ja trasside võrgustik, sotsiaalobjektid jmt on ilmselt ebapiisavad. Ilma üldplaneeringut oluliselt muutmata (sh kõiki selleks vajalikke teavitus- ja muid protseduurireegleid järgimata) ei saa Vahi 62 detailplaneeringut seetõttu kehtestada.
4. Kaebuse esitajad on seisukohal, et elanike arvu ei saa linnaosas suurendada (sh vastavaid muudatusi kaasa toovaid planeeringuid kehtestada) enne, kui üldplaneeringuga nähakse ette vastavad lasteasutused ja ollakse täielikult valmis nende asutuste koheseks käivitamiseks. Seletuskirja kohaselt on planeeringuala lähim kool Raatuse Gümnaasium. Raadi-Kruusamäe linnaosas muid üldhariduskoole pole; ka ei ole uusi üldhariduskoole sellesse linnaossa planeeritud kehtiva üldplaneeringuga. Seletuskirjas ei ole ära nimetatud lähimat lasteaeda. Allakirjutajatele teadaolevalt on lasteaed planeeritud Kummeli tänavale, Kummeli
5. Kuni pole teada, kui palju selles kohti saab olema, ei saa linnaosa praegused ja tulevased elanikud selle lasteaiaga tegelikkuses arvestada. Kuna kooli- ja lasteasutusi linnaosas pole, on liikluskoormus Raadi-Kruusamäe linnaosa ja Tartu linna muude osade vahel suur.
6. Kaebuse esitajate arvates ei saa elanike arvu linnaosas suurendada enne, kui üldplaneeringuga nähakse ette vastavad tänava-, ristmike- ja sillavõrgustiku uuendamised ja viiakse need lahendused ka tegelikkuses ellu. Raadi-Kruusamäe linnaosal on praegu kaks ühendusteed Tartu muude linnaosadega – Puiestee ja Narva mnt ristmik ning Puiestee ja Lubja tn ristmik. Neist viimane on ilma foorita ristmik, mis viib väikese kõrvaltänava (Staadioni tänava) kaudu Kroonuaia sillani. Narva mnt ja Puiestee tänava rist võimaldab sõita Raadi-Kruusamäe linnaosast kas Tartu kesklinna või Annelinna ning nende kaudu Tartu muudesse linnaosadesse. Puiestee tänavat mööda sisenevad Tartu linna Piibe maanteed kasutavad sõidukid, Narva maanteed pidi Jõhvi-Valga maanteelt ja Tartu valla uuselamurajoonidest tulijad. Juba praegu on tööpäeva alguses ja lõpus suured ummikud nii Kroonuaia silla kui ka Vabaduse silla ületamiseks. Narva maantee ja Puiestee ristmik on juba praegu ilmselt ülekoormatud. 900 elaniku lisandumisel suureneb liikluskoormus nimetatud tänavatel ja ristmikel oluliselt veelgi. Paljasõnaline ja ebaloogiline on seega seletuskirja väide selle kohta, et planeeringu realiseerimine ei kasvata liikluskoormust olemasolevatel sildadel.
7. Kaebuse esitajate arvates ei sobitu sellise asustus- ja ehitustihedusega planeering Kruusamäe linnaosaga selle praegusel kujul. Planeeringu kehtestamine selle praeguse ehitustihedusega lõhuks praegust linnaosa üldpilti; planeeritud asustustihedus aga rikuks olemasolevat elukeskkonda kogu linnaosas. Kaebuse esitajad leiavad, et planeeritavad elamud ei tohiks asetseda tihedamalt, kui Kummeli tänava korruselamud ega olla ka kõrgemad kui Kummeli tänava korruselamud. Olemasoleva üldmulje säilitamiseks tuleks eelistada Kummeli tänava kruntidele sarnanevaid krundilahendusi. Raadi-Kruusamäe linnaosa suurus on 283 ha, planeeringuala suurus 6,3 ha. Seega moodustab planeeringuala 2,2% linnaosa üldpindalast. Kui planeering kehtestatakse selle praegusel kujul, 4 saab planeeringuala asutustihedus olema tunduvalt suurem, kui see on mujal Kruusamäe asumis. Raadi-Kruusamäe linnaosa elanike arv on
8. Detailplaneeringu selle praegusel kujul realiseerumise järel hakkab 1/6 Raadi-Kruusamäe linnaosa elanikest elama seega 2,2%-l linnaosa territooriumist. Sellist lahendust ei saa pidada linnaosa tervikliku arengu seisukohalt sobilikuks. Planeeringuala vahetus laheduses asuvad Kummeli tänava 3-korruselised 15-korteriga korterelamud paiknevad oluliselt hõredamalt, kui on planeeritud elamuid rajada planeeringualale. Kui Kummeli tänava asustustihedusega korterelamud ehitada planeeringualale, siis saaks planeeringualale ehitada hinnanguliselt 10 Kummeli tänava korrusmaja suurust maja, s.o 150 korterit. Planeeringualale on aga planeeritud 2,5 korda rohkem kortereid.
9. Kaebuse esitajate arvates puudub vajadus jaekaubandusettevõtte järele planeeringualal. Lähedal asub Maxima, suurtest kaubanduskeskusest on lähedusse planeeritud nn Põhjakeskus. Jaekaubandusettevõtte olemasolu planeeringualal suurendab liiklus- ja liikumistihedust, piirkonnast läbisõitjate arvu ja mürataset, vähendab lähiümbruse turvalisust ja heakorrataset ning muudab asumi struktuuri. Planeeringu põhilahenduses toodud kaubanduskeskuse sihtotstarve võimaldab sisuliselt igasuguse otstarbega hoone ehitamist (nt kasiino ehitamist). Detailplaneeringust peab selguma, millise konkreetse otstarbega ärihoonet krundile ehitada on võimalik. Vastasel juhul ei saa krundinaabrid oma õigusi õigeaegselt kaitsta.
10. Kaebuse esitajate arvates on planeeritud parkimiskohtade arv ebapiisav. Olukorras, kus vastuvõetud planeeringu kohaselt on võimalik suure (ehitusalune pind 2800m2, 2 korrust) jaekaubandushoone ehitamine, on hoone juurde ette nähtud parkimiskohtade arv

§ 5

järgi kehtestab kohalik omavalitsus valla või linna ehitusmääruse valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ja kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna 6 korraldamisel. Tartu Linnavolikogu 28.

1. 2006 määrusega nr 40 on kehtestatud Tartu linna ehitusmäärus. Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 määrusega nr 27 „Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" on vastavalt määruse lisale 5 kinnitatud detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu seletuskirja punktis 3 on nimetatud õigusaktidele viidatud. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering on koostatud ja vormistatud kooskõlas eeltoodud dokumentides sätestatud nõuetega, nõuetele vastavalt on esitatud tabelid joonistel, neid seletuskirjas esitamata. Planeerimisseadusest ega muudest õigusaktidest ei tulene, missuguses mahus detailplaneering elektrooniliselt veebilehel avaldatakse. Andmekogude seaduse ja avaliku teabe seaduse alusel peetavas Tartu linna ametiasutuste ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumendiregistris registreeritakse teiste hulgas ka detailplaneeringute menetlemise dokumendid. Elektroonilisel kujul lisade kausta ei dokumenteerita. Tartu linna kodulehel avaldatakse detailplaneeringu failid selleks, et muuta isikutele detailplaneeringu kaustas (esimeses köites) sisalduv info kättesaadavamaks. Kaebuse esitajad on planeerimisseaduse § 9 lg 6 tuginedes väitnud, et jooniste/kaartide eesmärk saab olla vaid illustreeriv, millega ei looda õigusi ega kohustusi. Kaebuses märgitakse, et linnavalitsuses toimunud avalikul arutelul rõhutati, et põhilahenduste kaart on vaid illustreeriv materjal. Kaebuse esitajate antud väide on eksitav, kuna kaebuse esitajate viidatud illustreeriva materjalina ei ole käsitletav detailplaneeringu põhikaart. Avalikul väljapanekul ja sellele järgneval arutelul oli kättesaadav detailplaneeringu kaust, sh planeeringu illustreeriv joonis ja planeeringulahendust kajastav makett.
2. Vastustaja ei nõustu väitega, et avalikult kättesaadavaks tehtud materjalid sisaldavad ebaõigeid andmeid ja paljasõnalisi väiteid. Tartu valda rajatud kauplus, tänasel päeval planeeringualale lähim (Maxima kauplus), millele kaebuses on viidatud, on rajatud pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Tartu linn on lähtunud planeeringualale äripinna planeerimisel Tartu linna üldplaneeringust. Samuti on Kummeli tänavale rajatud autobussipeatus pärast detailplaneeringu vastuvõtmist. Väide, et seletuskirjas ei täpsustata, millist konkreetset ala peetakse silmas planeeringualaga külgneva ala all" on ebaõige - planeeringuala kontaktvööndit on põhjalikult analüüsitud seletuskirja punktis 4.2 ning planeeringu kaustas on vastav kaart "Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed" Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 määruse nr 27 „Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" Lisa 5 punktis 3.3.14 nähakse ette, et korterite arvu määramisel (nii uute korterelamute planeerimisel kui olemasolevate ümberehitamisel) lähtutakse põhimõttest, kus väljaspool miljöö väärtusliku hoonestusega alasid ja Tartu linna üldplaneeringuga määratud üldkeskust peab üldreeglina korteri kohta olema vähemalt 100 m2 krundi pinda; vähemalt 70 m2, kui parkimine on lahendatud hoone mahus või maa-alusena väljaspool hoonestusala. Detailplaneeringu koostamisel on nimetatud sättest juhindutud, seetõttu on põhjendatud seletuskirjas esitatud väide selle kohta, et planeeritava ala täisehitusprotsent vastab ümbritseva ala täisehitusprotsendile. Seletuskirja punktis 4.6 on selgesõnaliselt märgitud, et Kummeli tänava praegune liiklussagedus on marginaalne ning viidatud vastavale normile, mille alusel selline hinnang on antud. Seletuskirjas on välja toodud, et planeeringu elluviimisel lisandub liikluskoormust Vahi ja Kummeli tänavatele ning antud ka lahendus lisanduva transpordiga seotud probleemidele. 7
3. Vastuseks kaebuses esitatud väitele, et planeeringu põhikaardist ei ole võimalik ilma seletuseta aru saada, seletuskirjas aga seletused puuduvad, on paljasõnaline ning ebakonkreetne. Avalike arutelude korraldamise üheks eemärgiks ongi huvitatud isikutele planeeringulahenduse arusaadavamaks muutmine, samal eesmärgil koostatakse planeeringulahenduse tutvustamiseks illustreerivad materjalid (joonised, maketid jm). Detailplaneeringu lähteülesande kohaselt tuli planeeringuga esitada hoonete suurim ja vähim lubatud kõrgus (räästa ja/või katuseharja absoluutkõrgustena). Mõiste "absoluutkõrgus" on erinevates valdkondades kasutusel olev tavapärane termin (geodeesia, ehitus, planeerimine jm), millise puhul kasutamisel selle mõistele definitsiooni ei lisata ning mille tähendust võib leida teatmeteostest. Kaebuse esitajad on käsitlenud planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidetes hoonete kõrguse küsimust, kasutades korduvalt terminit "absoluutkõrgus", väljendamata mõistest mittearusaamist, mida on väljendatud kaebuses.
4. Vastustaja on seisukohal, et detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga, kuna kaardil "Elamupiirkondade areng ja perspektiivne elanike arv asumites" antud perspektiivsed elanike arvud on antud asumite kaupa tervikuna, mitte üksikute kvartalite kaupa. 2005.a. kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus on kasutatud elanike arvu määramisel linnaosades ja asumites
5. aastal läbiviidud rahvaloenduse andmeid, mis ainsana kajastavad elanike arvu asumiti. Tartu Linnavolikogu
6. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneering näeb Vahi tn 62 krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks korruselamute maa (EK/ 3-5) ja teenindusettevõtete maa (Ä/kuni 3). Detailplaneeringu koostamine on toimunud kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga planeeringualale määratud kasutamis- ja ehitustingimustega. Kehtestatud üldplaneering vaatleb linna või valla arengut tervikuna ja on aluseks detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel (

§ 8lg 7).

1. Vastuseks kaebuse esitajate seisukohale, et elanike arvu ei saa linnaosas suurendada (sh vastavaid muudatusi kaasa toovaid planeeringuid kehtestada) enne, kui üldplaneeringuga nähakse ette vastavad lasteasutused ja ollakse täielikult valmis nende asutuste koheseks käivitamiseks selgitab vastustaja, et detailplaneeringu seletuskirjas on nimetatud planeeringualale lähim lastepäevakodu "Sirel", asukohaga Lubja tn
2. Kummeli tn 5 krundile on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud lasteaia rajamine. Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusega nr 841 on kehtestatud Kummeli 5 krundi detailplaneering, millega nähakse ette lasteaia rajamine. Kuna planeeritava ala naabruses asuvale krundile kavandatakse lasteaed ning on tagatud ühistranspordiga liiklemise võimalus (kooliõpilased), ei suurene liikluskoormus Raadi-Kruusamäe linnaosa ja linna muude osade vahel märkimisväärselt.
3. Vastustaja märgib, et planeeringu kehtestamisega ei suurene elanike arv piirkonnas automaatselt, vaid järk- järgult koos elamute ehitusetappide valmimisega. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.
4. on ette nähtud, et planeeringu esimeses etapis kavandatud hoonetele kasutusloa väljastamise eelduseks on Vahi -Nurme ringristmiku kasutusloa olemasolu. Kummeli tänava Kruusamäe-Välja-Põllu-Kummeli ristmikust kuni VahiKummeli-Nurme ringristmikuni ehitab välja arendaja. Kummeli tänava väljaehitamise võimaliku finantseerimise küsimused lahendatakse koostöös linnaga vastava kokkuleppe alusel. Linn kaasfinantseerib Kummeli tänava ehitust eelarveliste vahendite olemasolul. Kummeli tänava ehitus toimub elurajooni väljaehituse teises etapis, kusjuures teise etapi hoonetele antakse 8 ehitusluba peale Kummeli tänava teeehituslepingu sõlmimist ning teise etapi hoonetele antakse kasutusluba peale Kummeli tänavale kasutusloa andmist. Detailplaneeringu liikluskorralduse osa on koostanud Ilmar Pihlak, kes on Eesti Vabariigi standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad" üks autoritest. Ta on põhjalikult hinnanud planeeringuga kaasnevaid mõjusid linna liiklusele, sealhulgas täiendavat koormust sildadele ning esitanud ettepanekud piirkonna liikluse ümberkorraldamiseks.
5. Vastustaja märgib, et kaebuses esitatud hinnangud asustustiheduse kohta planeeringualal ja planeeringuala läheduses Kummeli tänaval ei põhine konkreetsetelt arvutustel, mistõttu on subjektiivsed. Detailplaneeringu lahendus tugineb planeeringumenetluse käigus koostatud uuringutele: Hendrikson&Ko OÜ poolt koostatud «Maaüksuse aadressiga Vahi tn 62, Tartu linn detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude hinnang ning linnaruumiline analüüs" (Tartu 2006). Hendrikson&Ko OÜ poolt on koostatud „Hinnang Vahi 62 maaüksuse planeeringulahendusega kaasneva liiklusest pärinevate välisõhusaasteainete hajumisele ja naaberalade insolatsioonile". Kehtestatud planeeringulahendus on välja töötatud erinevate huvigruppide poolt taotletud lahenduste vahel parima võimaliku lahenduse otsimise teel. Korduvalt on vähendatud kavandatava hoonestuse korruselisust ning ehitusalust pindala. Hendrikson&Ko OÜ poolt koostatud töös «Maaüksuse aadressiga Vahi tn 62, Tartu linn detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude hinnang ning linnaruumiline analüüs" on leitud, et kavandatava Kummeli tänava elurajooni ja piirkondliku keskuse näol on tegemist jätkusuutliku ruumilise planeerimise hea näitega. Visioonijärgne inim- ja loodusesõbralik elukeskkond mitmekesistab Tartu äärelinna ruumikasutust ning on atraktiivne ka Tartu valla linnalähedasele asustusele.
6. Seoses kaebuse väidetega planeeritava kaubanduskeskuse kohta märgib vastustaja, et detailplaneeringuga ei määratleta äriotstarbelise hoone täpset kasutusotstarvet. Detailplaneeringuga määratakse planeeritava ehitise kasutamise otstarve vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.novembri 2002.a. määrusele nr 10 "Ehitise kasutamise loetelu". Äriotstarbelise hoone täpsem otstarve määratakse hoonetele väljaantavate ehitus- ja kasutuslubadega. Ehitus- ja kasutuslubade väljaandmist on võimalik vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Parkimine on kavandatud vastavalt kehtivale normile EVS 843:
7. Vastustaja ei loe põhjendatuks kaebuse esitajate subjektiivset hinnangut, et parkimiskohtade arv on ebapiisav. Kaebuses avaldatud arvamus, et piirkonnas puudub vajadus kohaliku, teenindusfunktsiooniga kaubanduskeskuse järele on põhjendamatu, kuna praegusel hetkel Raadi-Kruusamäe linnaosas kaubanduskeskus puudub (on vaid Tartu valla territooriumil asuv kauplus Maxima).
8. Kaebuses esitatud andmed parkimiskohtade osas on ebatäpsed. Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 4.6.
9. "Parklad" on märgitud, et kavandatud on iga korteri kohta keskmiselt 1,22 parkimiskohta ehk veidi rohkem minimaalsest nõudest (1,1 iga korteri kohta). Kokku on kavandatud 397 parkimiskohta elanikele ja 55 parkimiskohta külalistele. Eesti Vabariigi standardiga mittenõustumine on kaebajate subjektiivne seisukoht ja seda ei saa pidada piisavaks argumendiks parkimiskohtade suurendamise taotlemisel.
10. Kaebuses ei ole selgitatud, kuidas lisanduvad elanikud tõstavad linnaosa kuritegevuse riski. Kaebuses esitatud väited seletuskirja meetmete ebapiisavuse kohta on paljasõnalised ja põhjendamata. 9
11. Planeeritava hoonestuse realiseerimisel ei ole võimalik säilitada kogu olemasolevat kõrghaljastust. Kogu poolavaliku ala haljastus ja heakord lahendatakse eraldi haljastusprojektiga, samaaegselt kvartalisiseste teede projektiga (Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 määruse nr 27 „Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" Lisa 5 punktis 3.4.3.8 on ette nähtud, et seda tehakse ehitusprojekti mahus). Kehtestatud detailplaneering määrab haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtted ning on aluseks projektide (kaasaarvatud vertikaalplaneerimine) koostamiseks. Asjaolu, et Vahi tn 62 kinnistu omanik on võimaldanud kohalikel elanikel siiani oma kinnistul jalutamas käia, ei saa pidada kuidagi takistuseks krundi hoonestamisele ja heakorrastamisele. Hendrikson&Ko OÜ poolt koostatud „Maaüksuse aadressiga Vahi tn 62, Tartu linn detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude hinnang ning linnaruumiline analüüsis" on toodud välja arendustegevuse peamised mõjud keskkonnakomponentide lõikes looduskeskkonnale, sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuurilisele keskkonnale. Märgitakse, et ala arendamine omab looduskeskkonnale tavapäraseid linnaehitusliku tegevusega kaasnevaid mõjusid. Hävineb osa kõrghaljastusest (antud juhul suhteliselt väheväärtuslik kasenoorendik), lisanduva liikluskoormuse tõttu langeb välisõhu kvaliteet. Linnalisi tingimusi arvestades ei ole aga tegemist olulise negatiivse mõjuga. Märgitakse, et alal puuduvad väärtuslike liikide elupaigad ja kasvukohad. Tartu Linnavalitsus kaalus vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Kuna leiti, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, otsustati detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jätta algatamata.
12. 3-
13. detsembril 2007 võimaldati teisest avalikustamisele järgnenud arutelust osavõtjatele nende soovi alusel täiendav aeg korrigeeritud planeeringulahendusega tutvumiseks. Teise arutelu korraldamise otsuse tegi linnavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamise tulemusel, õigusaktidest antud toimingu teostamise kohustust ei tulene. Lisaks arutelul osalenutele edastati teise arutelu protokoll, milles oli informatsioon täiendava tutvumise võimalusest, ka Anneli Tammistile.
14. Maavanema ettepaneku järel kaaluda täiendavalt mõningaid planeeringulahenduse küsimusi, võttis linnavalitsus vastu 08.04.2008 korralduse nr
15. Korralduses on märgitud, et linnavalitsus on veelkordselt üle vaadanud planeeringuga kavandatava ärihoone teenindamiseks vajalike parkimiskohtade arvu ning leidnud, et see vastab kehtivatele normatiividele. Samuti kaalus linnavalitsus veelkordselt kavandatava asumi korruselisuse ja asustustiheduse küsimusi. Märgiti, et linnavalitsus on planeeringu senisel menetlemisel vähendanud mitmel korral korruselisust ning ehitusalast pindala ning leiti, et maavanemale esitatud lahendus tagab piirkonna säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu. Maavanem andis detailplaneeringule heakskiidu peale linnavalitsuse poolt täiendavat kaalumist. Kolmanda isiku seisukoht
16. Kolmas isik on kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebus on esitatud selleks õigustamatute isikute poolt ning kaebus on ka oma sisult põhjendamatu ja alusetu, mistõttu tuleb see täies ulatuses rahuldamata jätta.
17. Kolmas isik on seisukohal, et kaebuse esitajad ei ole

§ 26

lõikest 1 tulenevalt õigustatud kaebust Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a otsuse nr 389 peale esitama ning kohus peaks kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel kaebuse esitajatele tagastama. Kaebuse esitajad ei ole kaebuses välja toonud, millise seaduse või muu õigusaktiga planeering või otsus vastuolus on.

1. Kolmanda isiku arvates vastab Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a otsus nr 389 igakülgselt haldusaktile esitatavatele nõuetele. 10 Kaebusest nähtuvalt on kaebuse esitajad üheselt aru saanud, milline dokument Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a otsusega nr 389 kehtestati. Vääritimõistmist ei võimalda ka vaidlusaluse haldusakti resolutiivosa sõnastus, kuivõrd seal on sõnaselgelt sätestatud, et Tartu Linnavolikogu otsustas kehtestada Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu, ning selles on tehtud ka konkreetne viide kehtestava detailplaneeringu füüsilisele asukohale, s.o Tartu linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnale. Mahukate detailplaneeringute puhul ei ole mõistlik, kui see tehakse lahutamatuks osaks detailplaneeringut kehtestavale otsusele.
2. Kolmas isik on seisukohal, et Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering ning selle materjalid vastavad nii

-s kui ka detailplaneeringu seletuskirja p-s 3 viidatud õigusaktides, sh Tartu linnavalitsuse 31.10.2006.a määruse nr 27 „ Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" lisas nr 5 „Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded" sätestatud nõuetele. Haldusorganile ei lähtu ei

-st ega muudest õigusaktidest kohustust oma koduleheküljele üles panna detailplaneering koos kõikide materjalidega. Kolmas isik ei näe asjaolus, et Tartu linna koduleheküljel ei ole võimalik tutvuda kõikide detailplaneeringu kaartidega, vastuolu

-ga detailplaneering on füüsiliselt täies mahus kättesaadav Tartu Linnavalitsuses ning selline lahendus on igati kooskõlas ka

-ga. Kaebuse esitajate viide detailplaneeringu jooniste/kaartide illustreeriva iseloomu kohta ja seisukoht, et joonis/kaart ei saa olla haldusaktiks ega seda asendada, on ainetu ja asjakohatu.

§ 9

lg 6 tähenduses ei ole antud juhul käsitletav mitte kaebuse esitajate poolt viidatud detailplaneeringu põhikaart, vaid avalikul väljapanekul ja sellele järgneval arutelul detailplaneeringu kaustas olnud planeeringu illustreeriv joonis ja planeeringulahendust kujutav makett. Sellise

§ 9

lg 6 kontekstis illustreeriva materjali olemasolu aga ei tähenda, et teised detailplaneeringu joonised/kaardid oleksid ilma õigusliku tähenduseta - seisukoht, et detailplaneeringu lahutamatuteks osadeks olevaid jooniseid/kaarte ei saa detailplaneeringu rakendamisel arvestada, ei põhine seadusel ja on põhjendamatu. Detailplaneeringu toimiku moodustavad seletuskiri ja joonised tervikuna ning antud juhul ei esine nende vahel mitte ühtegi vastuolu.

1. Alusetu on kaebajate väide, et Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering sisaldab ebaõigeid andmeid ja paljasõnalisi väiteid. Kaebuse esitajate väide detailplaneeringu seletuskirjas planeeringualaga külgneva ala täpsustuse puudumise kohta ei vasta samuti tõele. Selles osas on andnud asjakohase selgituse Tartu Linnavolikogu oma vastuses kaebusele. Paika ei pea ka kaebuse esitajate arvamus, mille kohaselt planeeringualaga piirnevate kinnistute täisehitusprotsent oluliselt väiksem, kui planeeringuala hoonestatavake kavandatud kinnistute täisehitusprotsent. Kolmas isik toob tegeliku olukorra näitlikustamiseks välja selgitava tabeli, millest nähtub üheselt, et tegelikult on planeeringualaga piirnevate kinnistute keskmine täisehitusprotsent hoopis suurem (keskmiselt 24%) kui planeeritava Vahi 62 elamuteala keskmine täisehitusprotsent (keskmiselt 20%). Detailplaneeringu seletuskirjas toodud hinnang, et Kummeli tänava liiklustihedus on marginaalne on antud Kummeli tänava praegusele olukorrale ja on viidatud ka vastavale normile (EVS 843:2003), mille alusel selline hinnang on antud.
2. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringus on kasutatud kõigile üldarusaadavaid mõisteid. Mõiste „absoluutkõrgus" on tavapärane geodeetiline termin, mis on käibel ka tavafraasina ja seega mõistlikult võttes enamustele isikutele üldiselt arusaadav. Sellest mittearusaamise korral tuleks selle tähenduse teadasaamiseks kasutada selleks pädevaid teatmeteoseid (nt ENE), mitte kaebuse esitajate poolt viidatud militaarsõnavara MILITERM infobaasi. 11 Ka Tartu Linnavolikogu on oma vastuses juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitajad on juba oma 13.08.2007.a Tartu linnavalitsusele saadetud identsete kirjade „Ettepanekud ja vastuväited Vahi 62 detailplaneeringule" alapunktis „Hoonete kõrgus" kasutanud korduvalt terminit „absoluutkõrgus" ning ei ole mingil viisil viidanud sellisest mõistest mittearusaamisele.
3. Kolmas isik ei nõustu kaebuse esitajate väitega detailplaneeringu vastuolu kohta Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga, kuna viimane näeb ette Vahi 62 kinnistu hoonestamise 3-5 korruseliste korterelamute (EK/3-5) ning kuni 3-korruseliste ärihoonetega (Ä/kuni 3). Üldplaneeringus toodud elanike arvud on hinnangulised ning ei lükka ümber üldplaneeringu põhikaardil (kaart nr 1 „Tartu linna maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitamistingimused") toodud Vahi 62 maakasutust korruselamumaa ja teenindusettevõtete maana. Samuti on ka üldplaneeringu kaardil nr 4 „Elamupiirkondade areng ja perspektiivne elanike arv asumites" määratud Vahi 62 kinnistu planeeritava korruselamumaana. Tartu Linnavolikogu on oma vastuses õigesti märkinud, et viimati viidatud kaardil antud perspektiivsed elanike arvud on antud asumite kaupa tervikuna, mitte üksikute kvartalite kaupa, kusjuures 2005.a. kehtestatud üldplaneering lähtub asumi elanike arvude määramisel 2000.a rahvaloenduse andmetest, mis kajastab elanike arvu asumiti.
4. Kolmanda isiku arvates on Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu piirkonnas on tagatud piisav sotsiaalobjektide arv. Detailplaneeringu seletuskirjas on selgelt välja toodud planeeringualale lähim lasteasutus, milleks on Lubja 14 asuv lastepäevakodu „Sirel". Planeeringuala naaberkinnistule Kummeli 5 on lasteaia rajamine võetud kohaliku omavalitsuse poolt kindlaks eesmärgiks ning tänaseks on juba vastu võetud ka Kummeli 5 krundi detailplaneering. Samuti on vastustaja välja toonud, et linna munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava näeb ette Kummeli 5 lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks rahaliste vahendite eraldamise
5. aastaks. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades detailplaneeringuga kaetud kinnistu naaberkinnistule lasteaia ehitamist lähitulevikus ning kooliõpilaste üldist liiklemist ühistranspordiga, siis ei suurene RaadiKruusamäe piirkonna ja linna muude osade vaheline liikluskoormus märkimisväärselt.
6. Kaebuse esitajate väited detailplaneeringu kehtestamisel lisanduvatest liiklusprobleemidest on paljasõnalised ja tõendamata. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu liikluskorralduse osa on koostatud Ilmar Pihlak'u poolt, kes on Eesti Vabariigi standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad" üks autoritest. Viimane on põhjalikult hinnanud planeeringuga kaasnevaid mõjusid linna liiklusele, sealhulgas täiendavat koormust sildadele ning esitanud omapoolsed ettepanekud piirkonna liikluse ümberkorraldamiseks. Kolmas isik leiab, et oma eriala eksperdi seisukohtade ümberlükkamiseks ei piisa kaebuse esitajate paljasõnalistest subjektiivsetest arvamustest, vaid need saab ümber lükata ainult tunnustatud ja pädeva eksperdiarvamusega.
7. Kolmanda isiku arvates sobitub Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering linnaossa ning visioonijärgne inim- ja loodusesõbralik elukeskkond mitmekesistab Tartu äärelinna ruumikasutust. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda Tartu linna üldplaneeringust. Tartu linna kehtiv üldplaneering näeb Vahi 62 kinnistu sihtotstarbeks ette 3-5 korruseliste korterelamute maa ning kuni 3-korruseliste teenindusettevõtete maa. Planeeringuala asustustihedust saab võrrelda vaid linnaosa teiste sarnaste korruselamumaade asustustihedustega, mitte linnaosa üldise asustustihedusega. Kaebuse esitajate väide, mille kohaselt planeeringualaga piirnev hoonestus on oluliselt hõredam planeeritavast hoonestust, on ebaõige. Tartu Linnavolikogu on oma vastuses viidanud detailplaneeringu II köites olevatele Hendrikson & Ko poolt koostatud hinnangutele Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude kohta ning linnaruumilisele analüüsile. Viimases on kokkuvõtlikult leitud, et kavandatava Kummeli tänava elurajooni ja piirkondliku keskuse näol on tegemist jätkusuutliku ruumilise planeerimise hea näitega, kusjuures visioonijärgne inim- ja loodusesõbralik 12 elukeskkond mitmekesistab Tartu äärelinna ruumikasutust ning on atraktiivseks ka Tartu valla linnalähedasele asustusele. Kolmas isik nõustub selle seisukohaga.
8. Detailplaneeringuga ei pea määratlema äriotstarbelise hoone täpsemat kasutusotstarvet ning antud juhul on ärimaa kinnistu sihtotstarve detailplaneerimise staadiumis määratud piisava täpsusega ning sellele planeeritavate parkimiskohtade arv isegi ületab EVS 843:2003 sätestatud piirnormid. Kaebuse esitajad on kaebuses märkinud eksitavat informatsiooni ärimaa kinnistu (pos 24) ehitusõiguse kohta -detailplaneeringus on suurima ehitusaluse pinnana ette nähtud 2500 m2 (mitte 2800 m2, nagu kaebuse esitajad on märkinud) ning hoopis maksimaalse brutopinnana 2800 m
9. Planeeritud parkimiskohtade arv 60 vastab täielikult nõuetele ning isegi ületab 4 koha võrra konkreetsel juhul nõutavat parkimiskohtade arvu (normi kohaselt arvestatakse 1 parkimiskoht 50 suletud brutopinna m2 kohta), mistõttu puudub kaebuse esitajate hinnangul parkimiskohtade arvu mittepiisavuse kohta igasugune õiguslik põhjendus. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringus on kogu parkimine korraldatud kooskõlas EVS 843:2003 standarditega, mistõttu kaebuse esitajate viited parkimiskohtade ebapiisavusele on põhjendamatud.
10. Kolmas isik ei nõustu ka kaebuse esitajate väitega uue kaubanduskeskuse mittevajalikkuse kohta, kuivõrd käesoleval hetkel puudub detailplaneeringu linnaosas teenindusfunktsiooniga kaubanduskeskus. Kaebuse esitajate poolt viidatud kauplus Maxima asub Tartu valla territooriumil ja kujutab endast pigem piiratud valikuga „säästupoodi", mis ei rahulda kõikide kohalike elanike igapäevaseid vajadusi. Ka detailplaneeringu II köites oleva Hendrikson & Ko poolt koostatud hinnangus Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude kohta ning linnaruumilisele analüüsile on kaubanduskeskuse rajamist peetud nii sotsiaalses kui ka majanduslikus sfääris kasulikuks, kuna see võimaldab kiiremini ühte sulanduda n.ö „ vanal" ja „uuel" elanikkonnal ning samas loob juurde ka uusi töökohti (hinnanguliselt 50 uut töökohta).
11. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringus on toodud piirkonna kuritegevusriskide maandamiseks ning kaebuse esitajate riskide suurenemise kohta puudub igasugune põhjendus. piisavad meetmed väitel kuritegevuse
12. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine ei too kaasa haljastuse kadumist põhjendamatult suures ulatuses, vaid aitab osaliselt säilitada olemasolevat kaasikuala ja näeb ette uue haljastuse rajamise. Heakord lahendatakse eraldi haljastusprojektiga samaaegselt kvartalisiseste teede projektiga, mistõttu ei peagi see hetkel detailplaneeringus füüsilisel kujul sisalduma. Kaebuse esitajate poolt viidatud keskkonnamõjude hinnangu koostamine ei olnud konkreetsel juhul kohustuslik ega nõutav. Asjaolu, et kohalikud elanikud on harjunud Vahi 62 krundil asuvas kasenoorendikus jalutamas käima ning detailplaneeringu kehtestamine ja elluviimine võtaks neilt sellise võimaluse, on ainetu ja ei saa mingil juhul olla takistuseks detailplaneeringu kehtestamisele. Kaebuse esitajad on jätnud tähelepanuta, et Vahi 62 kinnistu puhul on tegemist eraomandis oleva kinnistuga, mitte sotsiaalmaaga, ning selle senine kasutamine kõrvaliste isikute poolt on toimunud ainult tänu krundiomaniku heatahtlikule vastutulelikkusele.
13. Antud vaidluses puuduvad ka kaebuse esitajate poolt viidatud menetluslikud minetused. Tartu Linnavolikogu pädeva haldusorganina on selle kohta oma vastuses seisukohad andnud. Maavanem on antud juhul detailplaneeringu järelevalve teostamisel toiminud igati kooskõlas

-ga. 13 Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 44. Planeerimisseaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtestamise otsust vaidlustada iga isik, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. 19.mai 2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-61-07 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et nimetatud regulatsioon, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, ei välista, vaid pigem toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest. Populaarkaebuse lahendamisel kontrollib kohus akti kooskõla seadustega kaebuses esitatud nõuete ulatuses. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse lahendamisel kontrollib kohus, kas isikul on vastav subjektiivne õigus ning kas planeering reaalselt rikub seda õigust.

1. Vastustaja ja kolmas isik on asunud seisukohale, et kaebuse esitajad ei ole kaebuses välja toonud, millise seaduse või muu õigusaktiga planeering või otsus on vastuolus või milliseid kaebuse esitajate õigusi on rikutud või nende vabadusi piiratud.
2. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et kaebust tuleb käsitleda nii populaarkaebusena kui ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena. Vaidlustatud haldusakt on vastuolus planeerimisseadusega ning detailplaneeringu kehtestamine praegusel kujul rikub kaebajate kui Vahi 62 planeeringualaga piirnevate korteriomandite omanike õigusi. Lähtudes kaebaja selgitusest analüüsib kohus kaebuses esitatud argumentidest lähtudes nii Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a. otsuse nr 389 väidetavat vastuolu kehtiva õigusega kui hindab ka kaebuse esitajate seadusega kaitstud õiguste võimalikku rikkumist.
3. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on planeeringute, sealjuures detailplaneeringute kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida ja kuidas planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan, kohus ei saa haldusorgani asemel planeeringulahendusi kujundada või muuta.
4. Kaebuse põhjendustes on kaebuse esitajad esitanud põhiliselt väited planeeringulahenduste sobimatuse või ebaotstarbekuse kohta. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole kohtul pädevust anda sisulist hinnangut planeeringulahenduste sobivusele või otstarbekusele selles osas nagu näiteks planeeritavate korruselamute kõrgus ja planeeringuala asutustihedus, kavandatava kaubanduskeskuse vajalikkus, parkimiskohtade piisavus, liikluse korraldamine planeeringualal ja selle ümbruses, sotsiaalobjektide asukoht ja piisavus, senise haljastuse säilitamise vajadus. Käesoleva asja raames hindab kohus kehtestatud planeeringu kooskõla kehtiva õigusega ning ei asu hindama planeeringulahenduste sobivust või otstarbekust. Küsimused ühe või teise lahenduse sobivusest või otstarbekusest oli kaebajatel võimalik üles tõsta omapoolsete põhjendatud ettepanekute tegemisega planeerimismenetluses. Kohtumenetluses on võimalik tõstatada küsimus kaalutlusõiguse teostamata jätmisest või kaalumise vigadest nende ettepanekute läbivaatamisel.
5. Kaebuse esitajate arvates on Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine vastuolus kehtiva üldplaneeringuga. Nii vastustaja kui kolmas isik on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine on toimunud kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga planeeringualale määratud kasutamis- ja ehitustingimustega.
6. Vastavalt planeerimisseaduse § 8 lg -le 2 on üldplaneeringu eesmärkideks muuhulgas valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; kavandatava ruumilise arenguga kaasneda 14 võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine ning maa- ja veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine. Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. 51.

§ 9

lg 1 järgi koostatakse detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneering koostatakse üldjuhul selleks, et saavutada üldplaneeringuga kavandatu elluviimine.

§ 9

lõige 2 sätestab detailplaneeringu eesmärgid, milleks muuhulgas on krundi ehitusõiguse määramine; krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; kujade määramine; tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine.

1. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamisel ja kehtestamisel tuli lähtuda Tartu Linnavolikogu
2. oktoobri 2005 määrusega nr 125 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringust, mis näeb Vahi tn 62 krundile ette maakasutuse sihtotstarbeks korruselamute maa (EK/ 3-5) ja teenindusettevõtete maa (Ä/kuni 3). Seega korruselamute ning kaubanduskeskuse rajamine Vahi tn 62 krundile on kooskõlas linna üldplaneeringuga. Käesolevas asjas ei ole ega saagi enam olla vaidluse objektiks linna üldplaneeringuga kehtestatud linna ruumilise arengu põhimõtted ning maa-ala üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste määramine.
3. Kaebuse esitajate arvates väljendub vastuolu üldplaneeringuga selles, et detailplaneeringu alusel kavandatava hoonestusega kaasneb piirkonna elanike arvu oluline kasv. Korruselamute ning kaubanduskeskuse rajamine Vahi 62 krundile tooks kaasa ka autode arvu olulise kasvu, millest omakorda tekivad probleemid liikluskorralduses ning parkimisega. Kaebuse esitajad on seisukohal, et planeeritud parkimiskohtade arv nii kavandatud kaubanduskeskuse kui elamute juures ei ole piisav.Vastustaja ja kolmas isik ei nõustu kaebuse esitajate väitega detailplaneeringu vastuolu kohta Tartu linna kehtiva üldplaneeringuga sellest aspektist.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et üldplaneeringus toodud elanike arvud on hinnangulised ning ei lükka ümber üldplaneeringu põhikaardil (kaart nr 1 „Tartu linna maa- ja veealade üldised kasutamisja ehitamistingimused") toodud Vahi 62 maakasutust korruselamumaa ja teenindusettevõtete maana. Samuti on ka üldplaneeringu kaardil nr 4 „Elamupiirkondade areng ja perspektiivne elanike arv asumites" määratud Vahi 62 kinnistu planeeritava korruselamumaana (tl 103-104). Tartu Linnavolikogu on oma vastuses põhjendatult osundanud sellele, et viimati viidatud kaardil antud perspektiivsed elanike arvud on antud asumite kaupa tervikuna, mitte üksikute kvartalite kaupa, kusjuures 2005.a. kehtestatud üldplaneering lähtub asumi elanike arvude määramisel 2000.a rahvaloenduse andmetest. Kohus on seisukohal, et üldplaneeringu kaardil nr 4 märgitud perspektiivsetest elanike arvudest asumite kaupa tervikuna ei saa tuletada Vahi 62 krundi ja selle lähialade detailplaneeringu vastuolu linna üldplaneeringuga.
5. Kaebuse esitajate arvates ei vasta vaidlustatud akt haldusaktile esitatavatele nõuetele. Konkreetselt osundavad kaebuse esitajad sellele, et viide akti lisale, mis asub linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonnas, on liiga umbmäärane. Seetõttu ei ole võimalik aru saada, milline 15 konkreetne dokument (dokumendid) moodustab haldusakti. Samuti on kaebajad seisukohal, et avalikult kättesaadavaks tehtud materjalid ei vasta planeerimisseadusele.
6. Vastavalt

§ -le 2 on planeering, sealhulgas ka detailplaneering, dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.

§ 24lg 3 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohalik omavalitsus.

Seega koosneb haldusakt tervikuna Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a. otsusest nr 389 ja selle lisast ehk detailplaneeringu toimikust, mis sisaldab tekstilist osa ehk seletuskirja ning kaarte. 57. Vastavalt

§ 9

lg-le 6 on detailplaneeringule kohustuslik lisada vähemalt üks planeeringulahendusi illustreeriv joonis hõlbustamaks asjast huvitatud avalikkusele ja planeeringu vastuvõtjatele planeeringulahendustest arusaamist. Avalikul väljapanekul ja sellele järgneval arutelul oli kättesaadav detailplaneeringu kaust, sh planeeringu illustreeriv joonis ja planeeringulahendust kajastav makett. Kaebuse esitajad on planeerimisseaduse § 9 lg 6 tuginedes väitnud, et jooniste/kaartide eesmärk saabki olla vaid illustreeriv, millega ei looda õigusi ega kohustusi. Kaebajate selline seisukoht on ekslik.

§ 9

lg 6 tähenduses ei ole antud juhul käsitletav mitte kaebuse esitajate poolt viidatud detailplaneeringu põhikaart, vaid avalikul väljapanekul ja sellele järgneval arutelul detailplaneeringu kaustas olnud planeeringu illustreeriv joonis ja planeeringulahendust kujutav makett (tl 93 ja 94). Sellise

§ 9

lg 6 kontekstis illustreeriva materjali olemasolu aga ei tähenda, et teised detailplaneeringu joonised/kaardid oleksid ilma õigusliku tähenduseta. Seisukoht, et detailplaneeringu lahutamatuteks osadeks olevaid jooniseid ja kaarte ei saa detailplaneeringu rakendamisel arvestada, ei põhine seadusel. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et mahukate detailplaneeringute puhul ei ole mõistlik, et see lisatakse tervikuna detailplaneeringut kehtestavale otsusele. Lähtudes kaebuse argumentatsioonist ja sellest, et kaebuse esitajad on ise planeeringumenetluses aktiivselt osalenud, loeb kohus väited selle kohta, et kaebajatele ei ole arusaadav, milline konkreetne dokument linnavolikogu otsusega kehtestati, asjakohatuteks. 58.

§ 5

järgi kehtestab kohalik omavalitsus valla või linna või selle osade planeerimise ja ehitamise üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks ja kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotuse määramiseks planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel valla või linna ehitusmääruse. Tartu Linnavolikogu 28.

1. 2006 määrusega nr 40 on kehtestatud Tartu linna ehitusmäärus. Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006 määrusega nr 27 „Tartu linna ehitusmääruse rakendusaktide kinnitamine" on vastavalt määruse lisale 5 kinnitatud detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuded (tl 125-136). Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu seletuskirja punktis 3 „ Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid“ on nimetatud õigusaktidele viidatud.
2. Kohtu veendumuse kohaselt on vaidlusalune detailplaneering koostatud silmas pidades

§-s 9 nimetatud eesmärke, detailplaneering on koostatud ja vormistatud kooskõlas eeltoodud dokumentides sätestatud nõuetega. Detailplaneeringu tekstiline osa (seletuskiri) sisaldab selgitused planeeringulahenduste ning kaartidel märgitud erinevate positsioonide kohta.

1. Lähtudes kaebuses esitatust märgib kohus kokkuvõtvalt järgmist: 16 60.
2. Kaebuse esitajad on asunud seisukohale, et linnaosa elanike arvu ei saa suurendada sh detailplaneeringut kehtestada enne, kui üldplaneeringuga nähakse ette lasteasutused ja ollakse valmis nende koheseks käivitamiseks. Kohus juhib kaebajate tähelepanu sellele, et linnaosa sotsiaalobjektide võrgustiku, sh vajaminevate lasteaedade ja koolide ehitamise küsimust linnaosas ei ole võimalik lahendada ühe linnaosas asuva krundi (antud juhul Vahi 62 krundi ja lähiala) detailplaneeringuga. Need küsimused on lahendatud kehtiva üldplaneeringuga ja linna erinevate valdkondade arengukavadega. Detailplaneeringu seletuskirjas on nimetatud planeeringualale lähim lastepäevakodu "Sirel", asukohaga Lubja tn 14 ning Kummeli tn 5 krundile on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga kavandatud lasteaia rajamine. Tartu Linnavalitsuse 17.07.2008 korraldusega nr 841 on kehtestatud Kummeli 5 krundi detailplaneering. 60.
3. Seoses kaebuse esitajate väidetega lisanduvatest liiklusprobleemidest juhib kohus tähelepanu sellele, et detailplaneeringu liikluskorralduse osa on koostatud eriala eksperdi Ilmar Pihlaku poolt, kes on põhjalikult hinnanud planeeringuga kaasnevaid mõjusid linna liiklusele, sealhulgas täiendavat koormust sildadele ning esitanud ettepanekud piirkonna liikluse ümberkorraldamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.
4. "Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus" märgitakse, et planeeringu realiseerimisega suureneb elanike arv piirkonnas järk-järgult 1295-ni, mis moodustab 1,3% Tartu elanike arvust. Seletuskirja punktis 4.
5. "Planeeringu rakendamise võimalused" on ette nähtud, et planeeringu esimeses etapis kavandatud hoonetele kasutusloa väljastamise eelduseks on Vahi -Nurme ringristmiku kasutusloa olemasolu. Kummeli tänava Kruusamäe-Välja-Põllu-Kummeli ristmikust kuni Vahi-Kummeli-Nurme ringristmikuni ehitab välja arendaja. Kummeli tänava väljaehitamise võimaliku finantseerimise küsimused lahendatakse koostöös linnaga vastava kokkuleppe alusel. Linn kaasfinantseerib Kummeli tänava ehitust eelarveliste vahendite olemasolul. Kummeli tänava ehitus toimub elurajooni väljaehituse teises etapis, kusjuures teise etapi hoonetele antakse ehitusluba peale Kummeli tänava teeehituslepingu sõlmimist ning teise etapi hoonetele antakse kasutusluba peale Kummeli tänavale kasutusloa andmist. 60.
6. Seoses kaebuses esitatud väidetega, et planeeringulahendus ei sobitu sellele linnaosale, leiab kohus, need väited põhinevad üksnes kaebajate subjektiivsel hinnangul. Detailplaneeringu lahendus tugineb planeeringumenetluse käigus koostatud uuringutele. Tartu Linnavolikogu on oma vastuses kaebusele viidanud detailplaneeringu II köites olevatele Hendrikson & Ko poolt koostatud hinnangutele Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude kohta ning linnaruumilisele analüüsile. Selles analüüsis on kokkuvõtlikult leitud, et kavandatava Kummeli tänava elurajooni ja piirkondliku keskuse näol on tegemist jätkusuutliku ruumilise planeerimise hea näitega, kusjuures visioonijärgne inim- ja loodusesõbralik elukeskkond mitmekesistab Tartu äärelinna ruumikasutust ning on atraktiivseks ka Tartu valla linnalähedasele asustusele. Kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud märkused selle kohta, et ekspertarvamust pole võimalik arvestada, kuna pole teada eksperthinnangu koostanud isikute nimed, haridus ja kvalifikatsioon, ei ole kohtu arvates kohased. Vastuse kaebajat huvitavatele küsimustele ekspertide kohta oli võimalik saada linnavalitsusele esitatava teabenõudega. 60.
7. Seoses väitega kaubanduskeskuse mittevajalikkuse kohta märgib kohus veelkord, et Tartu linna üldplaneering näeb krundile ärihoone rajamise võimaluse ette. Kaubanduskeskuse mittevajalikkus on kaebajate subjektiivne hinnang. Üksnes kaebajate subjektiivsel arvamusel põhineb ka hinnang, et planeeritud parkimiskohtade arv on ebapiisav. 17 Detailplaneeringuga ei määratleta äriotstarbelise hoone täpset kasutusotstarvet. Hoone täpsem otstarve määratakse hoonetele väljaantavate ehitus- ja kasutuslubadega. Ehitus- ja kasutuslubade väljaandmist on võimalik vaidlustada seaduses ettenähtud korras. Parkimine on kavandatud vastavalt kehtivale normile EVS 843:
8. Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringus on kogu parkimine korraldatud kooskõlas EVS 843:2003 standarditega ning kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebuse esitajate viited parkimiskohtade ebapiisavusele on põhjendamatud. 60.
9. Kaebuse esitajad ei ole selgitanud, kuidas elanike arvu kasv linnaosas tõstab linnaosa kuritegevuse riski. Samuti ei ole selgitatud, miks planeeringus ettenähtud meetmed ei ole piisavad kaasnevate riskide vähendamiseks. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.
10. on kohtu arvates käsitletud meetmeid kuritegevuse riskide vähendamiseks piisava põhjalikkusega. 60.
11. Kaebuse esitajad märgivad, et olemasoleva kõrghaljastuse likvideerimine planeeringualal ei ole kooskõlas säästva arengu põhimõtetega. Planeeringualal paiknevas kasenoorendikus pesitsevad paljud linnuliigid. Kohalikud elanikud on harjunud kasenoorendikus jalutamas käima. Planeeringu rakendamisel võib see võimalus kaduda, sest planeeringu kohaselt saavad kontaktvööndi elanikud planeeringuala haljasalasid kasutada vastavalt kokkulepetele. Seega, kui planeeringuala omanikud ei soovi kontaktvööndi elanikega kokkuleppeid saavutada, siis haljasala kasutusõigus lõpeb. Kaebajad on seisukohal, et detailplaneeringu koostamisel tulnuks läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Kaebajate seisukoht ei ole põhjendatud. Kehtestatud detailplaneering määrab haljastuse ja vertikaalplaneerimise põhimõtted ning on aluseks projektide (kaasaarvatud vertikaalplaneerimine) koostamiseks. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtteid käsitletakse detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.
12. , kus on märgitud, et haljastus ja heakord lahendatakse eraldi haljastusprojektiga, samaaegselt kvartalisiseste teede projektiga. Kaebuse esitajad ei ole toonud välja seda, kuidas haljastuse ümberplaneerimine rikub nende subjektiivseid õigusi. Vastustaja ja kolmas isik juhivad õigesti tähelepanu sellele, et krundi hoonestamisele ja heakorrastamisele ei saa pidada takistuseks asjaolu, et Vahi tn 62 kinnistu omanik on seni võimaldanud kohalikel elanikel oma kinnistul jalutamas käia. Hendrikson&Ko OÜ poolt koostatud „Maaüksuse aadressiga Vahi tn 62, Tartu linn detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõjude hinnang ning linnaruumiline analüüsis" on toodud välja arendustegevuse peamised mõjud keskkonnakomponentide lõikes looduskeskkonnale, sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuurilisele keskkonnale. Märgitakse, et ala arendamine omab looduskeskkonnale tavapäraseid linnaehitusliku tegevusega kaasnevaid mõjusid. Hävineb osa kõrghaljastusest (antud juhul suhteliselt väheväärtuslik kasenoorendik), lisanduva liikluskoormuse tõttu langeb välisõhu kvaliteet. Linnalisi tingimusi arvestades ei ole aga tegemist olulise negatiivse mõjuga. Märgitakse, et alal puuduvad väärtuslike liikide elupaigad ja kasvukohad.

§ 9

lg 12 kohaselt korraldatakse detailplaneeringu koostamisel keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui see on nõutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhtudel. Sellistel juhtudel peab detailplaneeringu koostamisel arvesse võtma keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi. Tartu Linnavalitsus (Tartu linnavalitsuse 02.10.2007 korraldus nr 1183) kaalus vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Kuna leiti, et detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju, otsustati detailplaneeringu keskkonnamõju 18 strateegiline hindamine jätta algatamata. Kohus on seisukohal, et see otsustus on kooskõlas

§ 9lg-s 12 sätestatuga.

61. Kaebuse esitajad ei ole kaebuses ega ka kohtuistungil toonud välja seda, kuidas detailplaneeringu kehtestamine rikub nende seadusega kaitstud õigusi või piirab nende vabadusi. Subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumisena tuleks kaebuse põhjendustest lähtuvalt käsitleda võib-olla ehk seda, et kaebajate ettepanekuid planeeringu kehtestamisel ei ole arvestatud ning arvestamata jätmist ei ole piisavalt põhjendatud. 62.

§ 5

lg 2 p 2 järgi on kohaliku omavalitsuse kohustuseks tagada planeerimistegevuses huvitatud isikute huvide arvessevõtmine ja tasakaalustamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Seadusest tulenevalt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud (

§ 16

lg 1).

§ 16

lg 4 p-s 4 on rõhutatud nõuet koostada detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikega.

1. Kaebuse esitajatel olnud võimalik osaleda detailplaneeringu menetlemise protsessis ja nad on seda võimalust ka aktiivselt kasutanud. Kohtule esitatud detailplaneeringu lisa II köites sisalduvatest materjalidest nähtub, et - kaebuse esitajad on osalenud detailplaneeringu eskiislahendust tutvustaval arutelul ja neile on edastatud arutelu protokoll; - kaebuse esitajaid on informeeritud avaliku väljapaneku toimumisest; - kaebuse esitajad on esitanud avaliku väljapaneku ajal vastuväiteid; - kaebuse esitajaid on informeeritud detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute ja vastuväidete osas seisukohtade võtmise tähtaja pikendamisest; - kaebuse esitajatele on edastatud linnavalitsuse seisukohad ja teatatud avaliku arutelu aeg; - kaebuse esitajad on osalenud avalikul arutelul; - kaebuse esitajatele on edastatud avaliku arutelu protokoll; - kaebuse esitajatele on edastatud detailplaneeringu korrigeerimise ja uue avaliku arutelu toimumise teade. Teisel avalikul arutelul kaebuse esitajad ei osalenud, arutelu protokoll edastati kohalolnutele, samuti saadeti Anneli Tammistile protokoll e-posti teel (tl 105). Tartu Linnavalitsus on võtnud seisukoha avaliku väljapaneku käigus tehtud ettepanekute ja vastuväidete osas 02.10.2007.a. korraldusega nr 1183 ( II köide lk 315-352). Kaebuse esitajatele on see seisukoht teatavaks tehtud.
2. Kaebajad on ekslikult käsitanud avalikku väljapanekut juba valminud planeeringulahenduse tutvustamisena avalikkusele. Väljapanekul esitletakse üksnes esialgset planeeringuprojekti, lõplik planeering valmib alles koostöös avalikkusega.
3. Kohtu arvates on põhjendamatu kaebuse esitajate väide, et avalikult kättesaadavaks tehtud materjalid ei vasta planeerimisseadusele. Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a. otsuse nr 389 tühistamiseks kohtule esitatud kaebuse kontekstis ei ole asjakohane ka kaebajate väide, et nendele ei ole avalikult teatavaks tehtud materjalid arusaadavad. Kaebajad ei ole kohtule selgitanud, milles seisneb siin konkreetselt vastuolu planeerimisseadusega. Kaebuse esitajad väidavad üksnes seda, et Tartu linna kodulehel on Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu juures avaldatud vaid planeeringu põhikaart ja tehnovõrkude planeering. 19
4. Õige on vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et planeerimisseadus ega muud õigusaktid ei pane haldusorganile kohustust panna oma koduleheküljele üles detailplaneering koos kõikide materjalidega. See, et Tartu linna koduleheküljel ei ole võimalik tutvuda kõikide detailplaneeringu kaartidega, ei ole vastuolus planeerimisseadusega. Tartu linna kodulehel on detailplaneeringu failid avaldatud selleks, et muuta detailplaneeringu toimikus sisalduv info asjast huvitatud isikutele kättesaadavamaks. Detailplaneering on täies mahus kättesaadav Tartu Linnavalitsuses. Kaebajad ei ole väitnud, et nendele on tehtud takistusi dokumendiga tutvumiseks täies mahus. Samuti ei ole tõusetunud küsimust selles, et kaebajad on pöördunud asjakohaste selgituste saamiseks linnavalitsuse poole ja selgitustaotlusele ei ole vastatud.
5. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et vaidlustatud haldusakt - Tartu Linnavolikogu 26.06.2008.a otsus nr 389 ja selle lisana Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneering ei ole vastuolus planeerimisseaduse ega muude õigusaktidega ning Vahi 62 krundi ja lähiala detailplaneeringu kehtestamisega ei rikuta kaebuse esitajate seadusega kaitstud subjektiivseid õigusi ega piirata nende vabadusi. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt on esitanud kolmas isik, kes taotleb mõista Anneli Tammistilt ja Katrin Prükilt Gray Capital AS kasuks solidaarselt välja viimase poolt kantud menetluskulud. Menetluskuludeks on advokaadi abi eest tasutud summa kokku 45 062, 50 krooni . Nimetatud kulu on ilma käibemaksuta. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 7 kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool., kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 92 lg 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks kohtuotsus tehti oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebuse esitajatelt kolmanda isiku poolt taotletud ulatuses on ebaõiglane. Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et kohtukulude kandmise risk ei tohi olla nii suur, et see sunniks isikuid, kellel seaduse järgi on õigus planeeringuasjas kohtusse pöörduda, kohtusse pöördumisest loobuma. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatuks mõista kaebuse esitajatelt Gray Capital AS kasuks solidaarselt välja 23 000 krooni. Mai Saunanen kohtunik 20