3-09-153/3

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-09-153 Määruse kuupäev 04.veebruar 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Raivo Paala kaebus riigi täidesaatva võimu järjekindla omavoli kindlakstegemiseks ja keelava ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 04.02.2009 kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Tagastada Raivo Paala kaebus selle esitajale HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel.
2. Määrus saata kaebuse esitajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud, kaebuse esitaja taotlus Tartu Halduskohtusse saabus 23.01.2009.a Raivo Paala esindaja Vello Luik digitaalse allkirjaga kaebus, milles taotletakse teha kindlaks riigivõimu järjekindel omavoli Raivo Paala suhtes Põhiseaduse § 13 lg 2 ja §-i 14 tähenduses ning keelata riigi täidesaatval võimul Raivo Paala ja tema pereliikmete suhtes põhiõigusi riivavate toimingute tegemine ja haldusaktide andmine ilma halduskohtu eelneva loata. Samuti palutakse esialgse õiguskaitse korras keelata riigi täidesaatval võimul R.Paala ja tema pereliikmete suhtes põhiõigusi riivavate toimingute tegemine ja haldusaktide andmine ilma halduskohtu eelneva loata kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas. Kaebuse kokkuvõttes märgib kaebuse esitaja, et riigi täidesaatva võimu organid on viimase kümne aasta jooksul järjekindlalt teostanud toiminguid ning andnud kümne aasta jooksul haldusakte, mis riivavad Raivo Paala põhiõigusi. Kaebuse esitaja toob asjaoludena välja järgmist: - 1 - Kriminaalmenetlused Raivo Paala isiku suhtes on toimunud alates
3. aastast, millal talle esitati esimene süüdistus Tartu Kommertspanga vara riisumise kohta. Menetlus selles asjas on lõpetatud. Raivo Paala suhtes ei ole tehtud ühtegi süüdimõistvat kohtuotsust. - Raivo Paala on viimase kümne aasta jooksul pidanud pöörduma halduskohtutesse ligikaudu 100 korda, sellest valdavas enamuses seoses vaidlustega maksuhalduriga. Maksuhaldur on korduvalt rikkunud Raivo Paala või temaga seotud firmade õigusi (ebaseadusliku arestid, pankrotid, põhjendamatud väärteo või maksuotsused). - Raivo Paala isiku suhtes on riik alates
4. aastast kohaldanud 7 aastat elukohast lahkumise keeldu. - 2007.a. algas Tartu Maakohtus Raivo Paala kriminaalmenetlus, kus on 10 erinevat kuriteoepisoodi alates aastast
5. Selle kriminaalasja raames on Raivo Paala elukohas läbi viidud kolm läbiotsimist. - Viimane etteheide kriminaalmenetluses tehti 06.01.2009, mille raames peeti ka kahtlustatavana kinni 48 tundi. Raivo Paala on kinnipidamise õiguspärasuse halduskohtus vaidlustanud. - Raivo Paala suhtes on riigiametnikud pressis teinud korduvaid etteheiteid selle kohta, et Raivo Paala on suures mahus rikkunud maksuseadusi. Need etteheited on kättesaadavad siiani ja neid pole ümber lükatud. Riigi taoline tegevus kahjustab ilmselgelt Raivo Paala ärireputatsiooni, tervist ning pereelu ja väärikust. - Seoses Raivo Paalale tehtud kriminaalmenetluslike etteheidetega inkrimineeriti süü ka tema vennale – Arvi Paalale, kes oli 80% ulatuses töövõime kaotanud invaliid, kellel oli infarkt ning kes suri pingete tõttu 11.05.
6. - Arvi Paalale tehtud etteheited liideti üheks kriminaalasjaks ja Raivo Paalale esitati kohtus süüdistus 05.12.2007.a. Järgmisel istungil, 09.01.2008 lõpetas Tartu Maakohus iseseisvalt kriminaalmenetluse esimeses episoodis, mis oli kestnud alates
7. aastast.12.02.2008.a. tühistas Tartu Ringkonnakohus I astme määruse leides, et seda saab teha alles hilisemas menetlusstaadiumis. Oma kriminaalmenetluses on Raivo Paala esitanud mitmeid taotlusi maakohtule ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile. - 30.12.2008.a. tuvastas Riigikohus määrusega kohtuasjas nr 3-1-1-12-08, et Raivo Paala põhiõigust on kriminaalmenetluses rikutud ning annab suuniseid, kuidas alamate astmete kohtud peaksid sellises olukorras käituma. Saab teha järelduse, et riik on kaheksa episoodi osas rikkunud Raivo Paala põhiõigust kiirele ja efektiivsele menetlusele ning Raivo Paala süüd pole suudetud mõistliku aja jooksul tõendada. Sellise tegevuse või tegevusetusega on põhjalikult kahjustatud Raivo Paala mainet, piiratud tema liikumisvabadust, seatud ta ettevõtjana ebavõrdsesse konkurentsiolukorda ning võimalik, et põhjustatud ka tema venna Arvi Paala surm. Eeltoodu põhjal teeb Raivo Paala järelduse, et riigi tegevus kujutab reaalset ohtu tema ning tema lähedaste varale, mainele ja tervisele. Raivo Paala hinnangul eksisteerib reaalne oht, et riigi täidesaatva võimu esindajad edaspidi rikuvad tema, tema lähikondsete ja äripartnerite põhiõigusi ning teevad seda organiseeritult ja tahtlikult. Raivo Paala on seisukohal, et maksuhalduri tegevus on aastate jooksul süstemaatiliselt rikkunud tema järgnevaid põhiõigusi: - Täitevvõim ei taga vastavalt põhiseaduse § 14 sätestatule isikute põhiõigusi. - Täitevvõim on ise asunud teadlikult ja organiseeritult rikkuma isikute põhiõigusi läbi haldusterrori (ebaseaduslikud haldusaktid, sanktsioonidega ähvardamine ja nende 2 rakendamine, maksumenetlustes isikute põhiõiguste tutvustamata jätmine või nende moonutamine). - Efektiivse ja isikut vähemkoormavama menetluse nõude teadlik rikkumine - Hea halduse, kui põhiõiguse nõude rikkumine. - Katuspõhiõiguse - ärakuulamisõiguse eiramine - Põhiõigusi rikkuvate ametiisikute menetlusest kõrvaldamata jätmine ja seeläbi neutraalse menetluse tagamata jätmine. - Teadvalt kohtuotsuste täitmata jätmine. - Isikute vara, tervise, maine ja elu ohtu seadmine. - Põhiõiguse- süütuse presumtsiooni - süstemaatiline rikkumine, millega luuakse isikutest teadvalt väär kuvand kohtute, õiguskaitseorganite ja avalikkuse ees - Õigusemõistmise endale soovitud suunas kallutamine - Kohtu teadlik eksitamine - Maksuhalduri esindaja poolt vägivalla lubamine - Põhiõiguste eest välja astuvate isikute tagakiusamine läbi põhjendamatute haldusaktide ning kuhjavate menetlustoimingute ehk läbi haldusterrori Kõigi nende ebaseaduslike haldustoimingute läbiviimine pika aja jooksul on ÜRO vastava konventsiooni järgi käsitletav piinamisena. Eesti halduskohtutesse võivad isikud pöörduda ka endi põhiõiguste riive kindlakstegemiseks, selle ärahoidmiseks või õiglase hüvitise taotlemiseks põhiõiguste riive korral. Selline järeldus tuleneb nii õiguse üldisest loogikast kui ka konkreetselt Riigikohtu määratlusest Põhiseaduse §-i 15 esimese lause kaitseala kohta, mis peaks tagama „õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse”. Põhjendatud huvi on halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg 1 teise lause kohaselt avalikõigusliku suhte või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemise eeltingimus. Põhjendatud huvi välistab vajaduse tagada menetlus oma põhiõiguste tõhusaks kaitseks koheselt pärast kahjustatud isiku väidet oma põhiõiguste rikkumise kohta. Tõlgendades kohtumenetlusõiguse norme põhiseaduskonformselt kinnitab Riigikohtu arusaama, et isegi kui mingi kaebuse menetlemine ei ole kohtumenetlusõiguse normide kohaselt võimalik, peavad kohtud Põhiseadusele tuginedes sellist kaebust siiski menetlema. Nendel põhjustel, st lähtuvalt õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse ning kohtumenetluse põhiseaduskonformsuse doktriinist, leiab Raivo Paala esindaja, et käesolev kaebus ning taotlused alluvad Tartu Halduskohtule ning kohtul on kohustus nende suhtes teha sisuline kohtulahend. Halduskohtu seisukoht HKMS § 11 lg 31 p 5 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Antud juhul tuleb esmalt lahendada küsimus kaebuse lubatavusest. HKMS § 7 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebusega avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kelle on selleks põhjendatud huvi. 3 Seega saab halduskohtusse pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks, vaidlustades konkreetseid haldusakte või konkreetseid haldustoiminguid. See kehtib ka isiku põhiõiguste rikkumise korral. Halduskohus saab isiku põhiõiguste rikkumist tuvastada läbi konkreetse vaidluse. Kaebuse esitaja on põhjendatult märkinud, et õigus tõhusale õiguskaitsevahendile, sealhulgas kohtulikule kaitsele, on igaühel, kes esitab põhisõiguste rikkumise väite. Kuid põhiõiguste rikkumist saab kaitsta halduskohtus juhul, kui põhiõigusi on rikutud konkreetsete haldusaktide või toimingutega. Põhiseaduse §-des 13, 14 ja 15 ette nähtud õigus kohtulikule kaitsele hõlmab nii isiku õigust esitada õiguste ja vabaduste rikkumise korral kaebus kohtule, kui ka riigi kohustust luua põhiõiguste kaitseks kohane kohtumenetlus, mis on õiglane ja tagab isiku õiguste tõhusa kaitse (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 14.04.2003 otsus nr 3-4-1-403). R.Paala kaebuse kohaselt on ta pöördunud umbes 100 kaebusega halduskohtusse, 01.09.2008 on ta pöördunud oma põhiõiguste kaitseks Riigikohtusse. Samas ei ole kaebuse esitaja välja toonud ega vaidlustanud ühtegi konkreetset juhtumit, kus tema õigused on jäänud kohtuliku kaitseta vastava kohtumenetluse puudumise tõttu. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu kohtulahendites ei ole väljendatud põhimõtet, et halduskohtusse saab esitada kaebust ainult põhiõiguste rikkumise tuvastamiseks, vaid et igal isikul peab oma õiguste kaitseks olema tagatud kohtulik kaitse ning kui see on mõnes kohtumenetluses olnud reguleerimata, on isikul õigus pöörduda õiguste kaitseks halduskohtusse. Ehk igal juhul peab olema tagatud isiku põhiõigus kohtulikule kaitsele. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebuse esitaja taotlus tuvastada riigivõimu järjekindel omavoli Raivo Paala suhtes ei ole lubatud, on ilmselgelt põhjendamatu ja ei kuulu halduskohtus läbivaatamisele. Teine taotlus, keelata riigi täidesaatval võimul Raivo Paala ja tema pereliikmete – Terje Paala, Katrin Paala ning Henri Paala – suhtes põhiõigusi riivavate toimingute tegemine ja haldusaktide andmine ilma halduskohtu eelneva loata, ei ole samuti lubatav ehk ilmselgelt põhjendamatu kaebus. Sisuliselt saab järeldada, et kaebuse esimese taotluse – teha kindlaks riigivõimu järjekindel omavoli, tuvastamise eesmärgiks ehk põhjendatud huviks ongi sellest tuleneva keelava ettekirjutuse tegemine. Kaebuse esitaja ei ole ka ise kaebuses välja toonud, millisest seadusest või muust õigusaktist on ta tuletanud halduskohtu õiguse keelata riigi täidesaatval võimul tema ja tema perekonna suhtes põhiõigusi riivavate toimingute tegemine. Kaebaja väitel ei ole välistatud tema põhiõiguste edasine riivamine. Kohus märgib , et HKMS § 6 lg 2 p 2 kohaselt saab halduskohtult kohustamiskaebusega ( so kaebusega, milles taotletakse haldusorganile ettekirjutuse tegemist) taotleda peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Sellest saab tuletada, et halduskohtul on õigus teha ka ettekirjutus, milles keelatakse haldusakti andmine või toimingu sooritamine. Nii nagu haldusorganil haldusmenetluses ei ole ka halduskohtul halduskohtumenetluses võimalik teha üldisi, tulevikus asteleidvate võimalike õigusrikkumiste ennetamisele suunatud ettekirjutusi. Halduskohtumenetluse sätetest tuleneb otseselt, et kohus ei saa teha üldpreventiivseid ettekirjutusi kohustamaks haldusorganit või ametnikke täitma seadusi ja hoiduma õigusrikkumistest. Vastavalt HKMS § 11 lg 31 p-le 5 haldusohus tagastab kaebuse või protesti määrusega selle esitajale, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendamata. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult täies osas, puudub vajadus lahendada ka esialgse õiguskaitse taotlust. 4 Kaebuse esitaja on saatnud kohtule riigilõivu tasumise tõendamiseks maksekorralduse väljatrüki, millest nähtub, et 19.01.2009 on Baussova Ene maksnud riigilõivu 1000 krooni „R.Paala kaebuse eest 19.01.2009“. Kaebaja on palunud arvestada sellest antud asjas tasutud riigilõivuna 450 krooni (kaebus 250 ja esialgse õiguskaitse taotlus 200 krooni). Vastavalt HKMS § 84 lg 4 p 2-le, tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuna kohus tagastab R.Paala kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel (kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust), ei kuulu kaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kuulub kaebajale tagastamisele. Riigilõivu tagastamine toimub isiku nõudel. Riigilõivuseaduse § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist Riigilõivuseaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. Eda Muts kohtunik 5