Obsah (7)

§ 12§ 23§ 11§ 9§ 10§ 33§ 7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-1261 Haldusasi A.S-i kaebus Politseiameti 12.09.2005 kirjas

§ 12lg 3/.

2. Jätta A.S-i kaebus alternatiivse nõude – tunnistada Politseiameti 12.09.2005 kirjas nr PA 3.4-4.12/4100 sisalduv otsus õigusvastaseks - osas läbi vaatamata, kuna tuvastamisnõude esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust (puudub põhjendatud huvi) /

§ 23lg 3 p 1/.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu järgmiselt: resolutsiooni p 1 osas 10 päeva jooksul ning resolutsiooni p 2 osas 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 12lg 3, § 471 lg 2 ja 3).

KOHUS LEIAB:

1. Tallinna Halduskohtule 30.06.2008 saabunud kaebusest nähtuvalt kandideeris kaebuse esitaja Politseiameti 21.07.2005 personaliotsingus välja kuulutatud Politseiameti teenistusosakonna väljaõppe talituse komissari ametikohale. 12.09.2005 Politseiameti kirjaga nr PA3.4-4.12/4100 teatati kaebajale, et ta ei osutunud valituks. Kaebuse esitaja taotles nimetatud kirja tühistamist ja kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist.
2. 07.07.2008 määrusega jättis kohus kaebuse

§ 11lg 2 alusel käiguta.

Kohus selgitas määruses, et Politseiameti 12.09.2005 vastuskiri nr PA3.4-4.12/4100 ei ole vaadeldav haldusaktina, kuivõrd see ei tekita, muuda ega lõpeta ühtegi isiku õigust ega kohustust, vaid tegemist on haldustoiminguga. Kohus märkis, et toimingu tühistamise nõuet

esitada ei võimalda ja see ei oleks ka faktiliselt võimalik. Juhul, kui 12.09.2005 vastuskirja näol oleks tegemist haldusaktiga, oleks tühistamiskaebuse ja sellest tuleneva kohustamisnõude esitamise tähtaeg ilmselgelt ületatud, ilma et sealjuures oleks taotletud tähtaja ennistamist mõjuvatel põhjustel. Kaebajal tuli kohtule teatada, kas ta loobub kaebusest või soovib oma taotlust muuta ja taotleda Politseiameti 12.09.2005 vastuskirja nr PA3.4-4.12/4100 kui toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja märkida oma põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes, st kuidas vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine aitab kaebajal edaspidi kaitsta/taastada neid väidetavalt rikutud õigusi. Täpsustatud kaebuses kaebaja taotles: 1) ennistada Politseiameti peadirektori 12.09.2005 kirja nr PA3.4-4.12/4100 kaebetähtaeg; 2) tunnistada politseipeadirektori 12.09.2005 kiri nr PA3.4-4.12/4100 tühiseks; 3) teha vastustajale ettekirjutus kaebaja taotluse – kandideerida ühele komissari ametikohale - uuesti läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaebaja „tunnistada vastustaja äraütlemine kaebuse esitaja konkursitingimustele mittevastavaks tunnistamisel õigusvastaseks“. 4. 13.08.2008 määrusega kohus tagastas kaebuse A. Siirile läbivaatamatult

§ 11

lg 3 ja lg 31 p 5 alusel, st kahel alusel - kuna kaebuse esitaja ei olnud määratud tähtajaks kõiki olulisi puudusi kõrvaldanud ning kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. A.S esitas 13.08.2008 määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 23.09.2008 määrusega rahuldas. Ringkonnakohus asus järgmisele seisukohale: „kui kaebaja kandidatuuri kohta ei ole tehtud muud otsust, pole välistatud, et Politseiameti 12.09.2005 kirjast nähtuvat otsust koos selle tegemise põhjendusega tuleb käsitleda kaebuse esemeks oleva haldusaktina, mille puhul on võimalik tühistamise ja asja uueks otsustamiseks kohustamise nõuded esitada“. 5. Jätkates asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisega jättis kohus kaebuse 04.11.2008 kohtumäärusega käiguta. Kaebajal tuli märkida, kelle (vastustaja) ja missugust toimingut või haldusakti ta vaidlustab, milles seisneb nimetatud toimingu või haldusakti sisu ja õigusvastasus, milliseid kaebaja õigusi sellega rikutakse või vabadusi piiratakse ning esitada nimetatud kaebuse eseme (st kellegi toiming või haldusakt) suhtes selge taotlus vastavalt

§-le 6. Sealjuures tuli kaebajal arvestada ka eri taotluste eripäraga ja kaebetähtaegadega (

§ 9

). Kohus juhtis kaebaja tähelepanu

§ 10

lg-le 4, mille kohaselt, kui kaebus esitatakse pärast halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaja möödumist, tuleb kaebuses esitada tähtaja ennistamise taotlus ning tähtaja möödalaskmise põhjused, kohus soovitas hinnata ühe või teise taotluse kaebajale võimaliku positiivselt lahendamise perspektiivikust (lähtudes halduskohtu 13.08.2008 määruse p-st 5 ja ringkonnakohtu 23.09.2008 määruse p-st 15).

1. 19.11.2008 vastuses kohtumäärusele märkis kaebaja, et kaebuse esemeks on Politseiameti 12.09.2005 vastuskiri nr PA 3.4-4.12/
2. Kaebaja taotleb nimetatud kirja tühiseks tunnistamist ja kaebuse esitaja taotluse (kandideerida ühele komissari ametikohale) uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et kaebetähtaega Politseiameti 12.09.2005 vastuskirja nr PA 3.44.12/4100 vaidlustamiseks ei ole ületatud, samas märgib kaebaja, et esitas tähtaja ennistamise taotluse juba 22.07.2008 kaebuse täpsustuses. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena märgib kaebaja, et sai oma õiguste rikkumisest teada alles 29.05.2008 Siseministeeriumi vastusest nr 2 3.1-11/4122-
3. Alternatiivselt taotles kaebaja vastustaja äraütlemise, kaebuse konkursitingimustele mittevastavaks tunnistamisel, õigusvastaseks tunnistamist. esitaja
4. 19.01.2009 jättis kohus kaebuse veelkord käiguta. Kohus selgitas, et kuna antud juhul oli vaidlustatud haldusakti andmisest kuni kaebuse kohtule esitamiseni möödunud peaaegu kolm aastat, siis on ilmselge, et kaebaja oli vaidlustatud haldusaktist kindlasti teadlik varem kui 29.05.2008 (s.o alates Politseiameti 12.09.2005 vastuskirja nr PA 3.4-4.12/4100 teatavakstegemisest kaebajale). Seega on tühistamiskaebuse esitamise tähtaega oluliselt ületatud. Kui kaebaja taotleb jätkuvalt tühistamiskaebuse kaebetähtaja ennistamist, siis tuleb kohtule kirjalikult teatada tähtaja möödalaskmise mõjuvad (objektiivsed) põhjused. Kohus pidas vajalikuks juhtida kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja poolt 19.11.2008 kohtule esitatud tähtaja möödalaskmise põhjused (rikkumisest teadasaamine 29.05.2008 Siseministeeriumi kirjast) ei ole kohtu eelnevalt märgitud selgitusi arvestades käsitletavad kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva objektiivse põhjusena. Seega juhul, kui kaebuse esitajal ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis tingisid tühistamiskaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise, siis võib kaebaja teoreetiliselt taotleda ka vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks tunnistamist (tuvastamist). Sel juhul tuleb aga kaebajal märkida oma põhjendatud huvi sellise tuvastamise suhtes.
5. 02.02.2009 esitas A.S kohtule täpsustatud kaebuse. Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et kaebuse esemeks on Politseiameti 12.09.2005 vastuskiri nr PA 3.4-4.12/
6. Kaebaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, nimetatud kirja tühistamist ja kaebaja avalduse uuesti läbivaatamiseks kohustamist. Kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks peab kaebaja asjaolu, et haldusakti vaidlustamise vajadusest sai ta teada alles 29.05.2008 Siseministeeriumi kirjast nr 3.111/4122-
7. Alternatiivselt taotles kaebaja vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist.
8. 11.02.2009 määrusega kohus võttis kaebuse menetlusse, esmalt tühistamisnõude tähtaja küsimuse lahendamiseks, ja küsis selles osas vastustaja arvamust. Ühtlasi, lähtudes kaebuse täienduses märgitust, et kaebaja taotleb alternatiivselt vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemist, pidas kohus vajalikuks kaebuse esitajale veelkord selgitada, et tuvastamine, mis on sisuliselt fakti konstateerimine, ei too iseenesest kaasa vastustajale mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi ja seega vastustaja, antud juhul Politseiamet, ei ole selle tulemusel kohustatud kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja seega õigusvastasuse tuvastamise korral ei saa taotleda ka ettekirjutuse tegemist vastustajale. Kohus märkis: „Sellele on kaebuse esitaja tähelepanu juhitud juba eelnevalt halduskohtu 07.07.2008, 04.11.2008 ja 19.01.2009 määrustes ning ringkonnakohtu 23.09.2008 määruse p-s 15, kus on märgitud, et üldine huvi, et avalik haldus toimiks õiguspäraselt, on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Kohtupraktikas on tunnustatud põhjendatud huvina muuhulgas isiku preventiivset huvi. Kuid ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Eeltoodu alusel annab kohus kaebuse esitajale veelkord võimaluse kaaluda kaebuse positiivse lahendamise perspektiivi ja täpsustada oma põhjendatud huvi tuvastamistaotluse esitamise osas, s.t mida selline tuvastamine kaebuse esitajale tema õiguste edaspidisel kaitsmisel annab, arvestades seejuures kaebaja enda poolt 02.02.2009 täpsustatud kaebuses märgitud seisukohti, mille kohaselt „kaebaja ei taotle rahalist hüvitist, kuid soovib kohtu kaudu õigustatult enda nimetamist komissari ametikohale. See ei tähenda, et kaebajale peaks võimaldama ametikoha Politseiametis“. Eeltoodust lähtudes jääb kohtule ebaselgeks, mida kaebaja tuvastamistaotluse lahendamisega soovib saavutada, sest tuvastamistaotluse sisulise lahendamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki - soovi saada kohtu kaudu õigustatult nimetatud komissari ametikohale, kuna kohus vastustajale tuvastamise raames sellist ettekirjutust teha ei saa ja peale selle on 3 Politseiamet 04.09.2008 kohtule teatanud, et teenistusosakonna väljaõppe talitus likvideeritud.“ alates 01.09.2008 on Politseiameti
9. 23.02.2009 esitas vastustaja Politseiamet kohtule oma kirjaliku arvamuse kaebuse tähtaegsuse küsimuses. Viitega

§ 9

lg-tele 1, 5 ja 8 ning Riigikohtu 19.06.2001 määruses (haldusasi nr 3-3-1-38-01) märgitule leiab Politseiamet, et A.S-i kaebus on esitatud kaebetähtaega oluliselt rikkudes, v.a alternatiivne nõue ehk tuvastamiskaebus. Politseiamet peab vajalikuks märkida, et haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab isikul selleks olema põhjendatud huvi. Tuvastamiskaebuses peab kaebuse esitaja välja tooma põhjendatud huvi (milleks temale seda vaja on) ning oma olemuselt on tuvastamiskaebus n-ö juriidilise fakti tuvastamine. Tuvastamiskaebuse raames ei saa esitada taotlusi kohustava sisuga ettekirjutuste jms tegemiseks. Kaebuse esitaja taotluse suhtes kaebetähtaja ennistamiseks märgib Politseiamet, et kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Tallinna Halduskohtu 11.02.2009 kohtumäärusest nähtuvalt on kaebuse esitaja märkinud kaebetähtaja möödalaskmise põhjusena asjaolu, et sai oma õiguste rikkumisest teada alles 29.05.2008 Siseministeeriumi vastusest nr 3.1-11/4122-

1. Politseiamet nõustub Tallinna Halduskohtu seisukohaga, et nimetatud põhjus ei ole käsitletav kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva objektiivse põhjusena.
2. 23.02.2009 saabusid kohtule ka A.S-i tuvastamistaotluse täiendavad põhjendused, mille lõpus kaebaja esitab kaks taotlust: lugeda kaebuse esitamine tähtajaliseks ja võtta kaebus tervikuna menetlusse.
3. Vaatamata eelmärgitud taotluste arusaamatusele püüab kohus kaebaja tahet tõlgendada ja neile vastata. Et kohus võttis kaebuse (tervikuna) menetlusse juba 11.02.2009 määrusega, siis on A.S-i taotlus võtta kaebus tervikuna menetlusse ilmselt asjakohatu. Teise taotluse osas märgib kohus, et kohus võib lugeda kaebuse kas tähtaegselt või tähtaja rikkumisega esitatuks, mitte aga „tähtajaliseks“, mille vasteks oleks hoopis „tähtajatuks“. Tähtaja rikkumisega esitatud kaebuse puhul võib kohus ennistada kaebuse esitamise tähtaja, kui see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel ja isik on esitanud vastava taotluse. Kuna 02.02.2009 kohtule esitatud täpsustatud kaebuses A.S taotleb Politseiameti 12.09.2005 vastuskirja nr PA 3.4-4.12/4100 tühistamist ja selleks kaebetähtaja ennistamist, siis kohus tõlgendab A.S-i poolt 23.02.2009 tuvastamistaotluse täiendavates põhjenduste märgitut, et ta palub lugeda tuvastamistaotlus tähtaegseks. Tegelikult on ka see taotlus sisuliselt asjakohatu, kuna alates esimesest kohtumäärusest on olnud selge, et 3aastane tähtaeg tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole möödunud, küsimus on olnud üksnes põhjendatud huvi olemasolus sellise tuvastamise suhtes. 13.

§ 12

lg 3 kohaselt halduskohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.

§ 9

lg 1 kohaselt kaebuse haldusakti tühistamiseks võib halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 2 võib ka nn kohustamiskaebuse haldusakti väljaandmisest või toimingu sooritamisest tähtaeg keeldumise korral esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusorgani keeldumise teatavakstegemisest, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5 järgi kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ehk nn tuvastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. 4 Et ülaltoodust nähtuvalt, samuti kohtupraktikas väljendatud seisukohtade kohaselt on seadusandja seadnud

§ 9

lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse sõltuvusse haldusakti teatavakstegemisest, mitte aga selle väidetavast õigusvastasusest teadasaamisest, siis puudub kohtul alus muuta oma varasemat seisukohta - tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg on ilmselgelt oluliselt ületatud. Politseiameti osundatud Riigikohtu 19.06.2001 määruses haldusasjas nr 3-31-38-01 on kõrgeim kohus leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi, ning otsustama ka akti vaidlustamise küsimuse. Kaebuse esitamise tähtaja jooksul peab haldusakti adressaat jõudma selgusele, kas akti vaidlustamine on tema õiguste kaitsmiseks vajalik või mitte. Kui haldusakti adressaat seaduses ettenähtud tähtaja jooksul oma õiguste rikkumises selgusele ei jõua ning akti ei vaidlusta, on haldusakti hilisem vaidlustamine võimalik ainult siis, kui kohus kaebaja taotlusel ennistab mõjuvate põhjuste olemasolul kaebuse esitamise tähtaja. Põhimõtteliselt sama on öeldud ka kaebaja enda viidatud Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-48-

1. Politseiamet on õigesti märkinud, et kohtupraktikas käsitatakse mõjuvate põhjustena kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel üksnes objektiivseid, st kaebajast sõltumatuid, asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebetähtaja ennistamise objektiivseks põhjuseks peab kaebaja käesoleval juhul asjaolu, et haldusakti vaidlustamise vajadusest ja oma õiguste rikkumisest sai ta teada alles 29.05.2008 Siseministeeriumi kirjast nr 3.1-11/4122-
2. Kohus leiab, et kaebaja võimetus kaebetähtaja jooksul mõista, kas tema suhtes tehtud otsus võib olla õigusvastane ja rikkuda tema õigusi, ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks. Seda veel eriti antud kaebaja puhul, kelle õigusalased teadmised seoses kaebuses väidetud õigusalaste õpingutega ja sooviga astuda Audentese ülikooli õigusteaduse erialal magistriõppesse ning kandideerimisega politseikomissari ametikohale, ületasid nn keskmise kodaniku õigusteadmisi. Et ühtki niisugust asjaolu, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel, kaebaja esile toonud ei ole, siis jääb tema taotlus tühistamistaotluse (samuti sellest tuleneva võimaliku kohustamistaotluse) esitamiseks kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tühistamis- ja kohustamisnõude osas tuleb asja menetlus lõpetada. A.S-i alternatiivtaotlus teha kindlaks Politseiameti 12.09.2005 vastuskirja nr PA 3.4-4.12/4100 õigusvastasus - on esitatud igal juhul

§ 9lg-s 5 sätestatud tähtajal.

1. Oma 23.02.2009 esitatud tuvastamistaotluse täiendavates põhjendustes A.S leiab, et tema õigusi rikuti Politseiameti 12.09.2005 kirjaga, kuna ta jäeti alusetult ilma komissari ametikohast ja piirati tema võrdseid võimalusi sellel ajal kehtinud õiguskorrast lähtuvalt teha karjääri. Kuna Politseiameti tegevus puudutab üksnes kaebajat, siis sellest tuleneb ka ilmselge põhjendatud huvi. Kaebaja, viidates Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-9-08, leiab, et kaebus on põhjendatud ning selles esitatud põhjendused piisavad selleks, et kaebus tervikuna menetlusse võtta. Politseiasutuse sisene haldustegevus on mõneti kontrollimatu ja kaebuse käsitluses on see ka ilmekalt välja tulnud. Välistatud peab olema ametnike igasugune meelevaldne tegevus, sest see ei vastaks demokraatliku õigusriigi põhimõtetele.
2. Kohus peab kõigepealt vajalikuks märkida, et kaebaja viidatud Riigikohtu otsus nr 3-3-19-08 on tegelikult Riigikohtu halduskolleegiumi
3. mai 2008 määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-
4. Kolleegium asus nimetatud määruses seisukohale, et nii

§ 11

lg 31 p 5,

§ 23

lg 3 p 1 kui ka

§ 33

lg 3 p 5 tuleb sisustada, lähtudes

§-st 7. Sealjuures

§ 23

lg 3 p 1 annab halduskohtule õiguse määrusega jätta kaebus läbi vaatamata, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud.

§ 7

lg 1 kohaselt aga kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik5 õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Eelviidatud

1. mai 2008 määruses on halduskolleegium sedastanud, et haldusakti või toimingu õiguspärasuse sisuline hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses. Tuvastamiskaebuse võib kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. Kõrgeim kohus on varem ka tõdenud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Seega tegemaks kindlaks, et isikul on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, peab kaevatav haldusakt või toiming olema kõigepealt nimetatud isikusse puutuv ja teiseks, selle haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamisest (juriidilise fakti tuvastamisest) peab isikule sündima õiguslik kasu, st tuvastamisnõude rahuldamine peab aitama tal oma väidetavalt rikutud õigusi kaitsta/taastada.
2. Käesoleval juhul ei ole kahtlust, et Politseiameti 12.09.2005 kiri nr PA 3.4-4.12/4100 on kaebuse esitajasse ja tema õigustesse puutuv: A.S on selle kirja ja kirjas sisalduva otsustuse adressaat. Samas on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole, vaatamata pikaajalisele menetlusele ja kohtu poolt korduvale sellekohasele küsimisele, suutnud teha kohtule selgeks, milline oleks tema oodatav õiguslik kasu tuvastamisnõude võimalikust rahuldamisest. Üldine huvi, et avalik haldus (Politseiamet) toimiks õiguspäraselt, on avalik huvi, mille kaitseks isik halduskohtusse üldjuhul pöörduda ei saa. Ka pelgalt isiku huvi saada teada, kas Politseiameti kaebajale suunatud tegevus oli meelevaldne ja sellisena õigusvastane, ei ole käsitatav põhjendatud huvina

§ 7

lg 1 mõttes, mistõttu sel põhjusel tuvastamisnõude esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Praktikas on sagedasemaks põhjendatud huviks soov taotleda õigusvastase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamist, kuid 02.02.2009 esitatud täpsustatud kaebuses märgib A.S sõnaselgelt, et ta ei taotle rahalist hüvitist, kuid soovib kohtu kaudu õigustatult enda nimetamist komissari ametikohale. Tuvastamisnõude menetlemise kaudu aga niisuguse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik. Kohus on juba korduvalt selgitanud, et tuvastamine, mis on sisuliselt fakti konstateerimine, ei too iseenesest kaasa vastustajale mitte mingisuguseid õiguslikke tagajärgi ja seega Politseiamet ei ole selle tulemusel kohustatud kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ning seega õigusvastasuse tuvastamise korral ei saa taotleda ka ettekirjutuse tegemist vastustajale. Kohustamis- ja tühistamisnõuete esitamise tähtaeg on aga ammu möödunud ja tähtaeg nende esitamiseks on samuti jäänud ennistamata. 19. märtsi 2002 otsuses asjas nr 3-3-1-11-02 on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et põhjendatud huviks võivad olla ka preventiivsed või rehabiliteerivad eesmärgid, kuid sellekohast põhjendatud huvi ei ole kaebaja samuti välja toonud, rääkimata asjaolust, et ka preventiivsel eesmärgil tuvastamine peab andma isikule õiguslikke eeliseid ja aitama tema õigusi kaitsta. Kohus ei saa kaebaja eest tema põhjendatud huvi välja mõelda, vaid saab selle olemasolu üksnes tema kaebuse põhjal välja selgitada. Et kaebuse esitaja ei ole toonud esile oma kohtulikult kaitstavat põhjendatud huvi

§ 7

lg 1 mõttes, siis leiab kohus, jäädes ka oma varasemate sellekohaste seisukohtade juurde, et A.S-il kui alternatiivse tuvastamisnõude esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Järelikult tuleb jätta tema kaebus tuvastamisnõude osas läbi vaatamata.

§ 23

lg 5 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et kaebust ei ole kohtu menetluses olnud ja kaebuse esitaja võib sama kaebusega uuesti halduskohtu poole pöörduda. Hurma Kiviloo Kohtunik 6