← Eesti

2-08-62770/22

Obsah (4)§ 11§ 6§ 23§ 8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-62770 Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2009, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtuasi N L hagi Narva linna vastu töövaidluses

§ 11lg 2 esitatud nõuetele, kuna ei sisalda ei teo aega ega teo kirjeldust.

Käskkiri ei sisalda viiteid ei töölepingu ega ametijuhendi konkreetsetele punktidele. Käskkiri viitab ametijuhendi artiklile nr 9 kuid hageja ametijuhendis on vaid 5 artiklit. Viide artiklile 3 on ebakohane kuna artikkel sisaldab 10 alapunkti. Puudub selgus, millist konkreetset kohustust hageja ei täitnud või oli rikkunud. Koolis ei moodustatud komisjoni, mis oleks uurinud situatsiooni. Hageja leiab, et noomituse määramine oli ebaseaduslik nii vormiliselt kui ka sisuliselt. Hageja leiab, et ta täitis kõiki oma 2

(7)töökohustusi nõuetekohaselt, hageja tagas 5A tundide asendamise haiguslehel oleva õpetaja puudumise ajal. Õpetaja T.Grebeškova ei käitunud õigesti, kui määras etteütluse järgmisel päeval pärast tööle ilmumist, kuid see polnud hageja süü. Koolis töötab hageja alluvuses 22 õpetajat ning õpib 160 5.-
  1. klassi õpilast. Hageja füüsiliselt ei saa viibida igas õppetunnis ja kontrollida, mida ütles iga õpetaja õpilastele. Õpetaja T.Grebeškova pidi esitama pärast tööle naasmist hagejale ja õpilastele hinnatavate tööde graafiku, mida ta ka tegi 22 ja 23.04.2008 aastal. Vaatamata sellel määras õpetaja etteütluse varem, ja seda hageja ei suutnud vältida. Hageja palub kohtul tühistada Narva Peetri Kooli direktori käskkiri nr 87-k 30.05.2008 a millega hagejale määrati karistuseks noomitus ja tühistada distsiplinaarkaristus, välja mõista hageja kohtukulud Narva linnalt. II Kostja vastus
  2. Kostja esitas 16.01.2009 (t 33) kohtule kirjaliku vastuse. Oma vastustes märkis kostja, et hagi ei tunnista täies ulatuses. Kostja märkis, et 30.05.2008 a käskkiri nr 87-k hagejale distsiplinaarkaristuse määramise kohta On välja antud täielikus vastavuses töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega. Hagiavalduses hageja esitatud nõuded on paljasõnalised ning vastuolus objektiivsete asjaoludega. Viited sellele, et käskkirjast ei selgu millist kohustust hageja on rikkunud ning puudub rikkumise toimepanemise aeg, on alusetud. Käskkirjas on konkreetselt märgitud, et , et vene keele ja kirjanduse õpetaja rikkus oma kohustust, põhjustades sellega konflikt situatsiooni 5A klassis ning põhjustas vanemate kaebuse. Kohustuse rikkumine sai võimalikuks hagejapoolse ametjuhendis määratletud nõutava kontrolli puudumise tõttu. Käskkirjas on märgitud õpetaja T.Grebeškova rikkumiste ja hageja tegevusetuse ajaline periood. Hagejapoolne ametijuhendi mittetäitmine oli tekkinud olukorra põhjuseks 5A klassis. Samuti tuleb õpetaja T.Grebeškova rikkumist käsitleda kui hageja poolse ametijuhendi eiramise tagajärge. Õigeaegne hagejapoolne nõue õpetaja T.Grebeškovale - esitada hinnatavate tööde graafik peale õpetaja tööle tulekut 14.04.2008 aastal välistanuks õpetaja poolse rikkumise. Ebakorrektne on hagiavalduses viide trükiveale käskkirjas , milles viidatakse ametijuhendi punktile 9 punkti 2 asemel, mis ei saa olla olulise tähtsusega distsiplinaarkaristuse määramisel. Tööandja võis distsiplinaarkaristust määrates viidata oma käskkirjas hageja ametijuhendile, mille punktis 4 on märgitud, et õppealajuhataja vastutab kõigi ülalloetletud põhifunktsioonide täitmise eest. Asja läbivaatamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konflikt leidis hiljem lahenduse. III Hageja arvamus
  3. Hageja esitas kostja vastusele kirjaliku arvamuse (t 37), milles leidis et kostja vastuväited hagiavaldusele ei ole millegagi põhjendatud ja sisaldavad üldised fraase. Sisuliselt on kostja esitanud ainult ühe vastuväite hagile – õigeaegne N.L nõue õpetaja T.Grebeškovale – esitada hinnatavate tööde graafik peale T.Grebeškova tööle tulekut 14.04.2008 a välistanuks T.Grebeškova poolse rikkumise. Hageja leidis et selline kostja avaldus on vale ja ei vasta tegelikkusele. Hageja ei nõustunud ka kostja seisukohaga konflikti lahendamise tähtsusetuse kohta IV Kohtuistung a. Hageja seisukohad
  4. Hageja ja tema esindaja jäid kohtuistungil hagiavalduses esitatud seisukohtade juurde, leidis et distsiplinaarkaristuse määramine kostja käskkirjaga nr 87-k 30.05.2008 oli tehtud protseduuririkkumisega, käskkiri tuleb tühistada nii vorminõuete kui ka sisuliste puuduste tõttu. Käskkiri ei vasta

§ 11lg 2 esitatud nõuetele.

Hageja pole oma töökohustusi rikkunud ning teda ei saa distsiplinaarkorras karistada noomitusega. Hageja esindaja palus hagi rahuldada ja menetluskulud välja mõista kostjalt. 3

(7)b. Kostja seisuskohad
  1. Kostja esindaja jäi oma kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja selgitas, et hageja esitatud nõuded ja väited on paljasõnalised ega anna alust karistuse tühistamiseks. Käskkiri millega tööandja vormistas distsiplinaarkaristuse on koostatud nõuetekohaselt, viide ametijuhendi punktile nr 9 on trükiviga ega saa kaasa tuua käskkirja tühistamise, rikkumise aeg ja rikkumise kirjeldus on käskkirjas olemas. Tööandja heitis hagejale ette pigem liiga leebet käitumist oma alluvatega ning esindaja leidis kohtuistungil, et hageja peaks käituma oma alluvatega karmimalt. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. V Kohtu põhjendused
  2. Kohus, tutvunud kõigi asjas esitatud materjalidega, hinnanud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Õiguslik küsimus, mille kohus peab käesoleva töövaidlusega lahendama on:
  3. Kas kostja 30.05.2008 a käskkirjas nr 87-k on märgitud süüteo toimepanemise aeg ja süüteo toimepanemise kirjeldus – kas käskkiri on kontrollitav?
  4. Kas N.L on oma töökohustusi rikkunud ja kas määratud karistus on kooskõlas süüteo asjaoludega. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama tallepoolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Kohus tuvastas, et hageja töötas kostja juures alates 1981 aastast töölepingu alusel kuni 05.09.2008 aastani 5.-9.klasside õppeala juhatajana. Seega reguleerib hageja ja tööandja tööalaseid suhteid töölepinguseadus, distsiplinaarvastutuse seadus (

) ja teised töösuhteid reguleerivad õigusaktid. töötajate Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (

) § 1 sätestab, et nimetatud seadus laieneb Eesti Vabariigi töölepingu seadusega ettenähtud töölepingu pooltele. Kohus kontrollib töövaidlust lahendades distsiplinaarkaristuse määramise asjaolusid lähtuvalt Töölepingu seadusest (TLS ), individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS) ja

st. a) Süüteo kirjeldus 9. Süüteo kirjeldus peab sisaldama faktiliste asjaolude kirjeldust - teo kirjeldust (tegevusetust), mida töötajale ette heidetakse ja viiteid alusdokumendile millega on määratletud töötaja töökohustused. Töötajale distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis peab selgelt fikseerima alused/normid - millist kokkulepet-reeglit töötaja on rikkunud. Kohtu hinnangul peab käskkiri, millega määratakse töötajale distsiplinaarkaristus olema kontrollitav dokument ning piisavalt selge nii töötajale ja tööandajale endale. Süüteo kirjelduses etteheidetava teo kirjeldus peab olema piisavalt konkreetne, et tuvastada karistatav tegu. Samuti peab olema täpselt fikseeritud, millist kokkulepet/reeglit/seadust on töötaja rikkunud. Alusdokument ega viide sellele ei tohi olla liiga üldsõnaline vastasel juhul pole see kontrollitav. 4

(7)

§ 11

(distsiplinaarkaristuse vormistamine) tööandja on kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse muuhulgas vähemalt alljärgneva: lg 2 p 3 süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse.

§ 11

annab distsiplinaarkaristuse vormistamise miinimumnõuded, millest vähemat rakendada ei tohi. Kohtu hinnangul sisaldab süüteo kirjeldus endas nii etteheidetava teo või tegevusetuse kirjeldust ja karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldust. Kohus möönab, et käskkirja tekstist võib tuletada tööandjapoolseid järgmiseid etteheiteid hagejale:

  1. hageja ei võtnud tarvitusele abinõusid, kuigi teadis, et IV õppeveerandi alguseks 5A klassi õpilastele pole nende teadmiste aega ja vormi teatavaks tehtud,
  2. pärast õpetaja tööle naasmist pole hageja nõudnud temalt Narva Peetri Koolis õpilaste hindamise korra“ õiget täitmist kuigi 5A klassis kujunenud olukord oli talle teada. 3.Õpetaja T.Grebeškova poolne rikkumine sai võimalikuks N.L poolt kontrolli puudumise tõttu. Tööandja peab distsiplinaarkaristust määravas dokumendi tekstis ühemõtteliselt muuhulgas selgelt väljendama: millist töötaja tegu ta peab süüteoks ja viitama võimalikult täpselt dokumendile ja selles sisalduvale, mida töötaja selle teo tegemisega või tegevusetusega rikkus. Töötaja poolt tehtud tegi või tegevusetus muutub süüteoks siis kui seda on võimalik siduda töötaja töökohustuste rikkumisega. Töötajale etteheidetavad teod ei ole iseenesest süüteod ilma viiteta kohustuste rikkumisele. Seega peavad käskkirjas fikseeritud nii töötajale etteheidetav tegu kui ka täpsed viited dokumendile, millest nähtub milliseid töökohustusi töötaja on rikkunud. Seega koosneb süüteokirjeldus kahest osast nii töötajale etteheidetava teo kirjeldusest kui ka viitest alusdokumendile. Antud juhul oleks pidanud tööandja selgelt märkima käskkirjas N.L etteheidetava teole (tegevusetuse) kirjelduse ning viitama karistuse määramise alusdokumendile (ametijuhendis alapunkti täpsusega), millist tööandajaga eelnevalt kokkulepitud reeglit või muud kokkulepet või seaduse normi hageja rikkus. Käskkirjas olev lause „ N.L poolne ametijuhendi täitmata jätmine on distsiplinaarsüütegu“ pole piisav süüteo kirjeldusena, kuna selle alusel pole võimalik vaidlusorganil s.t. kohtul kontrollida süüteo toimepanemise asjaolusid. Samuti pole kohtu hinnangul piisav viide ametijuhendi punktile
  3. Nimetatud punkt 3 sisaldab 25 alapunkti, mis on kõik oma sisult erinevad (t 15-16). Kohus tuvastas, et hageja ametijuhendis puudub punkt 9, millele tööandja viitab oma käskkirjas. Kohus leiab, et käskkirjas ekslik viide numbrilises mõttes ametijuhendi punktile 9 pole iseenesest selline rikkumine, mis tooks kaasa käskkirja tühistamise, sest tööandja on vastava ametijuhendi punkti 2 teksti ümberkirjutanud käskkirja teksti. Seega on kohtu hinnangul piisavalt arusaadav selle viite päritolu, et see vastab hageja ametijuhendi punktile
  4. Kuid viide iseenesest hageja ametijuhendi punktile 9 (tegelik p 2) pole kohane, sest ametijuhendi tekstist tuleneb, et tegemist on töötaja missiooniga - s.o. üldistatud ülesandega, kutsumusega - mitte töökohustusega. Seetõttu leiab kohus, et viide ametijuhendi punktile 9 (p 2) pole kohaldatav karistamise määramise alusena (sellest ei tulene töötajale otseseid töökohustusi). Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kostja on rikkunud

§ 11

lg 2, kuna pole karistust määravas dokumendis selgelt kirjeldanud süütegu ega selle asjaolusid, eelkõige millist reeglit või kokkulepet on hageja konkreetselt rikkunud. Seega pole käskkiri kontrollitav. Kohtul puudub võimalus kontrollida hagejale etteheidetava teo (tegevusetus) vastavust hageja jaoks kehtestatud käitumisreeglitele (ametijuhendile). Kohus tutvunud kostja 30.05.2008 a käskkirja nr 87-k (edaspidi: käskkiri) tekstiga (t 13) leiab, et süüteo kirjeldus (tegu ja alus) tööandja käskkirjas nr 87-k on puudulik. Seega käskkiri ei vasta süüteo kirjelduse osas

§ 11lg 2 p 3 nõuetele. Seetõttu pole tööandja käskkiri nr 87-k piisavalt arusaadav pooltele endile, tekitab mitmetimõistmist ja pole kohtu poolt kontrollitav. 5

(7)Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et kostja on rikkunud

§ 11

lg 2, kuna pole selgelt kirjeldanud süütegu ega selle asjaolusid b) Süüteo toimepanemise aeg 10. Tulenevalt

§ 11

lg 2 p 2 on tööandja kohustatud selgelt ja ühemõtteliselt märkima distsiplinaarkaristuse määramise dokumendis süüteo teoimepanemise aja. See on vajalik eelkõige distsiplinaarkaristuse määramise tähtaegsuse kontrollimiseks (

§ 6

). Juhul, kui süüteo toimepanemise tähtaeg on jäänud käskkirjas selgelt märkimata on võimalik see süüteo kirjelduse ja selle asjaolude kaudu ka tuvastada. Kuna tööandja 30.05.2008 aasta käskkirjas nr 87-k on süüteo kirjeldus puudulik ja käskkiri pole selles osas kontrollitav siis puudub töövaidlust lahendaval organil ka võimalus süüteo aega tuvastada süüteo kirjelduse kaudu. Kostja pole ka ise selgelt fikseerinud süüteo toimumise aega. Seega leiab kohus, et kostja käskkirjas 30.05.2008 a nr 87-k puudub süüteo toimepanemise aeg ning kostja on rikkunud

§ 11lg 2 p 2 sätestatud nõuet.

Kohus leiab, et tööandja jättes märkimata distsiplinaarkaristust määravasse käskkirja süüteo aja ja süüteo kirjelduse rikkus

§ 11lg 2 p 2 ja 3 sätestatud nõudeid.

Kohus on leiab, et tööandjapoolne distsiplinaarkaristuse määramise vormi nõuete rikkumine (

§ 11lg 2 p 2 ja 3) on seadusevastane.

Tegemist on kohtu hinnangul olulise vorminõude rikkumisega, mis toob kaasa karistamise ebaseaduslikuks tunnistamise ning kostja käskkirja, millega määrati hagejale noomitus, tühistamise. Sarnasel seisukohal on ka Tartu Ringkonnakohus (vt kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-06-2812, 09.11.2007) …/Sealhulgas on maakohus jõudnud õigesti tõendite hindamisel järeldusele, et käesoleval juhul on hagejale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, kuivõrd käskkirjas ei ole märgitud süüteo toimepanemise aega ning puudub ka süüteo ja samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjeldus - käskkirjast ei selgu, millistest aktidest tulenevaid ja milliseid töökohustusi hageja rikkus ning kas väidetavad rikkumised toimusid just hageja juhatajajaks olemise ajal, samuti puuduvad põhjendused, miks karistas kostja karistas hagejat just viiekordse keskmise päevapalga ulatuses./….

§ 23

lg 2 sätestab muuhulgas, et kohus tühistab määratud karistuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. Kohus, et eeltoodut arvestades tunnistab hageja distsiplinaarkaristuse määramise ebaseaduslikuks, tühistab kostja 30.05.2008 aasta käskkirja nr 87-k , millega määrati hagejale karistuseks noomitus. Kohus märgib, et distsiplinaarkaristuse valiku üle otsustamisel peab tööandja arvestama töötaja üleastumise raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja töötaja varasemat tööd selles asutuses, samuti töötaja üldist suhtumist oma tööülesannetesse (

§ 8

). Ka Riigikohus leiab, et töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb samuti arvestada olukorda, milles see toime pandi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-48-02). Arvestades asjaolu, et kostja poolt väljaantud käskkiri nr 87-k pole kohtu poolt tuvastatud rikkumiste tõttu kontrollitav siis puudub kohtul võimalus ja vajadus anda omapoolset hinnangut distsiplinaarkaristuse määramise muude asjaolude kohta (karistuse määramise tähtaegsuse kohta, rikkumise olemasolu, karistuse valik ja karistamise otstarbekus jne) kuna vorminõuete rikkumine toob iseenesest kaasa määratud distsiplinaarkaristuse tühistamise. VI Tõendid 6

(7)11. Kohus on käesoleva otsuse tegemisel hinnanud järgmiseid tõendeid: tööleping (t 27-28, TVK t 4-7), käskkiri (t 13, TVK t 3), seletuskiri
(18), ettekanne (t 17), ametijuhend (t 15-16), kontrollimise tõend (t 19). Kõik eelpool nimetamata dokumendid tsiviilasja nr 2-08-62770 kohtutoimikus ja töövaidluskomisjoni toimikus jätab kohus tähelepanuta tõlgete puudumise või asjakohasuse puudumise tõttu. VII Menetluskulud 12. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esitas oma menetluskulude hüvitamiseks taotluse välja mõista need kostjalt. Kostja menetluskulude välja mõistmist ei taotlenud. Käesolevas tsiviilasjas TsMS § 162 lg 1 alusel hagi rahuldamise tõttu kannab hageja menetluskulud kostja. Kohtunik: Fred Fisker 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.