) § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes.
HKMS § 4 lg 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Halduskohus leiab, et Lüganuse Vallavolikogu 12.11.2008.a otsus nr 198 (Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti „Purtse“ tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kooskõlastamine) väljendab haldusorgani seisukohta (antud juhul kooskõlastuse näol), ei ole iseseisvaks haldusaktiks, see ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi ega kohustusi väljapool seisvatele isikutele.
lg 1 eesmärk on käsitleda kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-) haldusakte. Kaevatava Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti „Purtse“ tuulikupargi asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu kooskõlastuse nõue on menetlusõiguslik nõue ning kooskõlastuse andmine käesoleval juhul on menetlustoiming. Menetlustoiminguid saab isik reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga, siis kehtib see ka kooskõlastuse andmise kohta.
kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest (menetlusökonoomia põhimõte) lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks.
lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HKMS § 11 lg 4 kohaselt halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kohus kohaldas HKMS § 3 lg 2 ja § 11 lg 4. Ülle Polluks Kohtunik 2 3-09-49 Kohtumäärus jõustus 23.07.2009.a Tartu Ringkonnakohtu 02.07.2009.a määrusega nr 309-49, millega jäeti määruskaebus rahuldamata ja muudeti Tartu Halduskohtu 19.01.2009.a määruse resolutsiooni ning loeti kaebus tagastatuks HKMS § 11 lg 3¹ p 5 alusel. Ülle Polluks Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.