3-08-2606/34

3-08-2606 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 18.06.2009.a Tallinn Haldusasja number 3-08-2606 Haldusasi J.K kaebus teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks ning Maksu- ja Tolliametilt kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 26.02.2008.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.K Vastustaja Maksu- ja Tolliameti esindaja Kersti Paavel RESOLUTSIOON Jätta J.K kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori 27.11.2008.a käskkirjaga nr 2994-k „Teenistusest vabastamine” vabastati arvates 01.12.2008.a avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lõike 1 alusel seoses MTA uue struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamisega kaasneva ametikohtade arvu vähenemisega teenistusest MTA haldusosakonna (HO) haldus-majandustalituse (HMT) peaspetsialist J.K (käskkirja punkt 1).
2. J.K esitas 20.12.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille 20.01.2008.a täpsustuses taotleb teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamist ning MTA-lt kuue kuu ametipalga suuruse hüvitise väljamõistmist (tl 21). Kohus võttis kaebuse 21.01.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebaja leiab, et tegelikult tema ametikoha koondamist ei toimunud, kuna MTA uue üldosakonna (ÜO) personali- ja koolitustalituse (PKT) peaspetsialisti (töökeskonnaspetsialisti) põhifunktsioonid on jäänud samaks endise HO haldus-majandustalituse (HMT) peaspetsialisti (töökeskonnaspetsialisti) põhifunktsioonidega. Seega on kaebaja teenistusest vabastamine seoses koondamisega õigusvastane. PKT peaspetsialisti (töökeskonnaspetsialisti) ametikohale määratud P.N-i senine töö ei vastanud täpselt nendele funktsioonidele, mida ta alates 01.12.2008.a täitma asus. Lisaks sellele on tal kaebajast väiksemad kogemused ning tööohutuse- ja töötervishoiualase poliitika väljatöötamise kogemus puudub tal üldse. Kaebaja töös MTA-s ei ole leidunud vigu, teda on ergutatud ja tal on P.N-ist pikem teenistusstaaž. Arvestades, et kaebajat on teenistujate poolt valitud töökeskkonnanõukogu liikmeks on tal teenistusse jäämisel eelisõigus. Seega on rikutud kaebaja õiguspärase ootuse printsiipi saada nimetatud PKT peaspetsialisti ametikohale.
4. Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Tulenenud teenistuse ümberkorraldamisega kaasnenud ametikohtade vähenemisest ning MTA uuest struktuurist ja teenistujate koosseisust kaotati alates 01.12.2008.a MTA struktuuris HO HMT töökeskkonnaspetsialisti ametikoht ning loodi ÜO PKT peaspetsialisti ametikoht. Nendel kahel ametikohal on erinevad eesmärgid ning viimase ülesandeks on lisaks üldisele valdkonna poliitikaga tegelemisele ka valdkonna spetsialistide töö sisuline nõustamine. Seega tekkis kaebajal koondamissituatsioon. Kaebaja ei soovinud jätkata teenistust MTA-s ja nõustus koondamisega. Kaebaja ei soovinud kasutada ATS § 116 lõikes 2 märgitud eelisõigust teenistusse jäämisel ega enda üleviimist ÜO PKT peaspetsialisti ametikohale. Kaebaja teenistusest vabastamiseks oli Tööinspektsiooni (TI) nõusolek, mida ta ei ole vaidlustanud. P.N-i üleviimine ja nimetamine ÜO PKT peaspetsialisti ametikohale on õiguspärane. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5.1 Asjas puudub vaidlus, et kaebaja töötas kuni teenistusest vabastamiseni MTA HO HMT peaspetsialisti ametikohal. Rahandusministri 06.10.2008.a määrusega nr 30 „Maksu- ja Tolliameti struktuur ning teenistujate koosseis” (RTL 2008, 84, 1169) muudeti alates 01.12.2008.a MTA struktuuri ja teenistujate koosseisu. Muuhulgas kaotati MTA struktuuriüksuste hulgast HO. Kokku näeb uus teenistujate koosseis MTA-s ette 1980 ametikohta senise 2330 asemel (vahe 350 ametikohta). Eeltoodust nähtuvalt on MTA-s 01.12.2008.a toimunud teenistuse ümberkorraldamine, millega on kaasnenud asutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähenemine. Kaebaja on ebaõigesti võrrelnud tema poolt täidetud HO HMT peaspetsialisti ametikohta uue ÜO PKT peaspetsialisti ametikohaga ning leidnud, et koondamissituatsiooni ei tekkinud. Esiteks, märgib kohus, et ametijuhenditest nähtuvalt ja vastustaja selgituste kohaselt on nimetatud ametikohtade tööülesanded erinevad: lisandunud on tööohutuse ja töötervishoiu korraldamise ülesanne MTA osakondades ja Põhja maksu- ja tollikeskuses ning piirkondlike maksu- ja tollikeskuste vanemspetsialistide nõustamise ja nendega koostöö ülesanne (tl 6, 64, 84, 108-109). Teiseks, puudub poolte vahel vaidlus selles, et erinevad on ka nimetatud ametikohtade palgatingimused: kaebajapoolt täidetud ametikohal oli palgaaste 25, võrdlusalusel uuel ametikohal aga 26 (tl 83-84). Erinevus nähtub ka kaebaja palgatõendist ja P.N-i suhtes koostatud käskkirjast (tl 54, 56). Seega on ülaltoodust kohtu arvates selgesti näha, et kaebaja poolt täidetud ametikohta MTA-s alates 01.12.2008.a enam ei ole. 5.2 Asjas on tuvastatud, et kaebaja koondamissituatsiooni tekkides teenistusse jääda ei soovinud. Nimetatud asjaolu nähtub nii kaebaja enda seletusest kohtuistungil, kui tunnistaja A.K ütlustest ja seletuskirjast. Kaebaja seletuse kohaselt teatas ta 28.10.2008.a A.K-le (MTA juhtkonna esindajale), et ta on „nõus koondamisega”, kuid mõtles hiljem (sama aasta detsembris) ümber (tl 83). Mõned päevad hiljem (31.10.2008.a) andis kaebaja koondamisteatisele kirjaliku nõusoleku teenistusest vabastamiseks koondamise tõttu (tl 4, 83). Tunnistaja A.K ütlustest nähtuvalt toimus 2 tal 27.10.2008.a kaebajaga vestlus, mille käigus räägiti kaebaja võimalusest asuda ÜO PKT töökeskonna peaspetsialisti ametikohale ja lepiti kokku, et kaebaja vaatab uue ametikoha ametijuhendi projekti veelkord üle „ja mõtleb rahulikult, kas ta soovib sellele ametikohale asuda ja teatab, kui on otsusele jõudnud” (tl 113). Tunnistaja ütluste kohaselt järgmisel päeval (28.10.2008.a) teatas kaebaja talle „hästi positiivse tooniga, et tema otsus on tehtud ja soovis, et me teeksime talle koondamisteatise” (tl 113). Tunnistaja väitel küsis ta kaebajalt üle, et kas ta on oma otsuses kindel, mille peale kaebaja vastas „jah” (tl 113). Samaasisuline informatsioon sisaldub A.K seletuskirjas (tl 55) ning sellise vestluse toimumist ei ole kohtuistungil eitanud ka kaebaja. Ülaltoodust nähtuvalt on vastustaja üritanud kaebajale teise ametikoha pakkumise teel vältida tema teenistusest vabastamist (vt ATS § 116 lõige 3). Kaebaja pole väitnud ja kohtul puuduvad igasugused andmed, mis viitaksid sellele, et nimetatud pakkumine ei vastanud kaebaja võimetele või olnuks talle muul viisil ebasoodne. Kaebuse põhjendustest on kohtu arvates võimalik teha just vastupidine järeldus. Asjaolul, et kaebaja mõtles pärast pakutavast ametikohast keeldumist ja teenistusest vabastamiseks nõusoleku andmist ümber, ei ole tema teenistusest vabastamise seaduslikkuse kontrollimisel mingisugust tähtsust. 5.3 Kuna kaebaja keeldus talle MTA poolt pakutud uuest ametikohast ja soovis saada teenistusest vabastatud koondamise tõttu, siis ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ka kaebuse väited, mis seonduvad kaebaja ja P.N-i senise teenistuskäigu ja kogemuste võrdlemisega ning kaebaja töökeskkonnanõukogu liikmena teenistusse jäämise eelisõigusega. Kuna teenistusest vabastamine oli kooskõlas kaebaja tahtega, siis pole rikutud ka õiguspärase ootuse põhimõtet. Seonduvalt kaebaja viitega MTA 25.08.2008.a ja 09.09.2008.a e-kirjadele (tl 85, 8890), märgib kohus, et peab suure organisatsiooni ümberkorraldamisel tööprojektide koostamist loomulikuks ka personali puudutavas osas. Tunnistaja A.K väitel sai 2008.a kevadel toimunud nõupidamisel teatavaks kaebaja soov asutusest lahkuda „kui saab koondamishüvitise” (tl 114). Selles valguses ei ole kohtu arvates midagi imelikku ka selles, kui MTA juhtkond ümberkorralduste töödokumentatsioonis kaebaja teenistusse jäämisega ei arvestanud. Kohus märgib ka, et kaebaja on tema teenistusest vabastamise kaebaja arvates tegelike põhjuste esitamisel ebajärjekindel. Nii näiteks väitis kaebaja asja sisulise arutamise alguses (19.03.2009.a kohtuistung), et tema arvates koondati ta kõrge vanuse tõttu, nimelt olevat A.K 27.10.2008.a toimunud vestluse algul juhtinud tähelepanu kaebaja vanusele (tl 62). Asja sisulise arutamise lõpul (29.05.2009.a kohtuistung) väitis aga kaebaja, et nimetatud vestlus algas A.K küsimusega kaebaja arvutioskuse kohta, kuna „asjaajamine läheb elektroonseks” (tl 116). Asjas pole tuvastatud, et kaebaja teenistusest vabastamine oleks seotud ühegagi neist asjaoludest. 5.4 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebaja teenistusest vabastamine MTA peadirektori 27.11.2008.a käskkirjaga nr 2994-k oli seaduslik, mistõttu kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
6. Menetluskulude väljamõistmist ei ole taotletud. Indrek Paukštys Kohtunik 3