← Eesti

3-09-765/6

Obsah (6)§ 11§ 122§ 121§ 7§ 9§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-765 Haldusasi P.K kaebus Menetlustoiming esia

§ 11lg 31 p 5 alusel RESOLUTSIOON 1.

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 2. Tagastada kaebus selle esitajale seoses halduskohtusse pöördumise õiguse ilmselge puudumisega (

§ 11lg 31 p 5).

3. Saata käesoleva määruse ärakiri e-posti teel menetlusosalistele. Kaebuse esitajale saata ka vastustaja vastus kohtunõudele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tallinna Halduskohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 kalendripäeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 122lg 5, § 11 lg 8).

Asjaolud

  1. ÕVVTK Harju Maavalitsuse komisjoni 24.09.1993 otsusega nr. 1344 tunnistati H.S õigustatud subjektiks endise Jõelähtme valla Kostivere mõisa xxxxxxx xx (kinnistu nr. 1569) talu maade osas. Eeltoodud maaüksusel asuvad M.S-ile kuuluvad hooned.
  2. Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1996 otsusega nr. 61 kinnitati Kostiranna maakorralduspiirkonna ümberkruntimiskava, kuhu oli kaasatud 0,23 ha suurune xxxxxxxxx-xx maaüksus, mille subjekt oli H.S. Kostiranna ümberkruntimiskava näeb ette M.S-ile kuuluvate hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise 1,83 ha ulatuses.
  3. 07.07.1998 sõlmitud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu, notariaalregistri nr. 5813, kohaselt loovutas H.S temale kuuluva nõudeõiguse P.K-le.
  4. 15.12.2008 ja 17.12.2008 esitas kompenseerimismenetluse alustamiseks. P.K Jõelähtme Vallavalitsusele avaldused
  5. Jõelähtme Vallavalitsuse 23.12.2008 korraldusega nr. 647 alustati õigusvastaselt võõrandatud endise Jõelähtme valla Kostivere mõisa xxxxxxxx xx (kinnistu nr. 1569) talu maade kompenseerimise menetlust ning määrati õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus.
  6. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.01.2009 korraldusega nr. 111 kinnitati õigusvastaselt võõrandatud vara maksumus ja määrati kompensatsioon.
  7. P.K esitas 21.01.2009 avalduse kompensatsiooni väljamaksmiseks koos panga rekvisiitidega, mis edastati vallavalitsuse poolt Rahandusministeeriumile.
  8. P,K esitas 14.04.2009 Jõelähtme Vallavalitsusele avalduse tema poolt varem esitatud õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimise avalduse tagasi võtmiseks. Kaebuse taotlused ning esialgse õiguskaitse taotlus
  9. P,K taotleb kaebuses kohtule, et kohus tunnistaks õigusvastaseks ja tühistaks Jõelähtme vallavanema algatatud toimingud maade ümbermõõdistamiseks, kuna need on vastuolus kehtiva Kostiranna maakorralduskavaga. Samuti taotleb kaebuse esitaja, et kohus kohustaks Jõelähtme Vallavalitsust ja Riigi Maa-ametit täitma Harju Maakohtu, Tallinna Halduskohtu ja Harju maavanema sisuliselt sarnaseid otsuseid ning viima lõpule Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1996 otsuse nr 61 täitmise kooskõlas selle otsusega kinnitatud Kostiranna maakorralduskava piiridega. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et kohus peataks Jõelähtme Vallavalitsuse poolt algatatud toimingute teostamise Kostiranna maakorralduspiirkonna osas kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas kaebuses. Tegemist on toimingutega, mis rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi maa omandamiseks suuruses ja piirides, mis on ette nähtud kehtivas maakorralduskavas. Vastustaja seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas
  10. 20.04.2009 kohtule saabunud seisukohas palub Jõelähtme Vallavalitsus jätta rahuldamata kaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse. Jõelähtme Vallvalitsus ei ole tellinud ega korraldanud Kostiranna maakorralduspiirkonnas mõõdistamistöid, mis ei vastaks ümberkruntimiskavale. Ümberkruntimiskavaga ettenähtud xxxxxxx (ümberkruntimiskavas xxxxxxxxxx xx) mõõdistused on kaebaja poolt minevikus vallavalitsusele esitatud, kuid katastritoimikuid maamõõtja poolt esitatud ei ole. Vallavalitsus ei ole korraldanud kõnealuse maaüksuse ümbermõõdistamist, pole selliseid mõõdistusi tellinud maamõõtjatelt ega väljastanud ühelegi maamõõtjale selliste mõõdistuste teostamiseks mõõdistusülesannet. 01.03.2009 ja 04.03.2009 toimunud Kostiranna ümberkruntimiskava osaliste vahelistel koosolekutel viibisid küll kohal Jõelähtme vallavanem ja üks vallavolikogu liige, kuid tegemist oli oma sisult ümberkruntimiskava osaliste vaheliste läbirääkimistega ja nende vahel sõlmitava tsiviilõigusliku kokkuleppega, mitte haldusakti või haldustoiminguga. Põhimõtteliselt on tegemist kavaosaliste vahelise kokkuleppega oma maaüksuse vaheliste piiride osas, mille realiseerimine maareformi käigus sõltub asjaolust, kas Jõelähtme Vallavolikogu tunnistab Kostiranna ümberkruntimiskava kehtetuks asjast huvitatud isikute taotlusel või mitte. Vallavanema ja ühe volikogu liikme viibimine nimetatud koosolekul teenis vallavalitsuse seisukohast puhtalt ümberkruntimisosaliste taotluse väljaselgitamise eesmärki. Jõelähtme Vallavalitsusele teadaolevalt ei ole maavanem oma järelevalve menetluse käigus ega kohtus kunagi arutanud P.K-le õigusvastaselt võõrandatud endise Jõelähtme valla Kostivere mõisa xxxxxxxxx xx talu maade tagastamise küsimust eraldiseisvalt. Asjaolu, et maavanem ei ole teinud Jõelähtme Vallavolikogule ettepanekut 12.09.1996 otsuse nr 61 seadusega vastavusse viimiseks, ei too endaga kaasa endise Jõelähtme valla Kostivere mõisa xxxxxxxxx talu maade tagastamise võimalikkust vastuolus MRS § 6 lg 2 p 3 sätestatuga. Kaebusele lisatud Tallinna Halduskohtu 19.02.2007 otsuse osas haldusasjas nr 3-06-1815 on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsus 18.01.
  11. Kõnealuses haldusasjas hinnati Maa-ameti pädevust katastripidajana kontrollida kohaliku omavalitsuse üksikakte. Jääb arusaamatuks, mis moodi on kõnealune kohtuotsus seotud P.Kle õigusvastaselt võõrandatud endise Jõelähtme valla Kostivere mõisa xxxxxxxxxx xx talu maade tagastamise küsimusega.
  12. Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1996 otsuse nr 61 näol, millega kinnitati Kostiranna maakorralduspiirkonna ümberkruntimiskava on tegemist kehtiva ja seadusjõus oleva haldusaktiga, mis on täitmiseks kohustuslik. Jõelähtme Vallavalitsusel ei ole võimalik viia erastamise või õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise menetlusi läbi Kostiranna ümberkruntimispiirkonnas kehtivast kavast erinevalt. Seoses kavaosaliste vaheliste vaidlustega on Jõelähtme Vallavalitsuse, vallavolikogu ja vallavanema algatusel korraldatud mitmeid koosviibimisi ja nõupidamisi nii Harju Maavalitsuse, Maa-ameti kui ka kavaosaliste vahel, eesmärgiga leida lahendusi probleemidele, mis antud piirkonnas maareformi läbiviimisel on ilmnenud. Nimetatud tegevus ei saa mingil moel rikkuda kaebaja õigusi põhjusel, et neil puudub õiguslik tagajärg, mis tekitaks, lõpetaks või reguleeriks õigussuhteid. Juhul, kui esialgse õiguskaitse rakendamine siinjuures üldse võimalik on, siis puudub selleks vajadus. Lähtudes eeltoodust peab Jõelähtme Vallavalitsus kogu kaebust perspektiivituks, kuna kaebaja pole oma kaebuses välja toonud ühtegi oma õiguse riivet. Kui Jõelähtme Vallavolikogu ka tulevikus peaks otsustama Kostiranna ümberkruntimiskava kehtetuks tunnistada, siis P.K osas on maareform kompenseerimismenetlusega lõppenud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ning kaebuse tagastamine 12.

§ 121

lg 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või ei ole mõistlik (Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht haldusasjas nr. 3-3-1-76-04). Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud selgitustest ning lisatud tõenditest nähtuvalt ei plaani Jõelähtme Vallavalitsus Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1996 otsust nr. 61 eirata, samas isegi kui ta seda teeks, ei riku Jõelähtme Vallavalitsuse mistahes maade ümbermõõdistamise toimingud kaebuse esitaja õigusi.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kuivõrd kaebuse rahuldamise eelduseks on vaidlustatud toimingu negatiivne mõju kaebuse esitaja õigustele, saab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine olla põhjendatud vaid eeltoodud eeldusel.

  1. Kaebuses selgitab kaebuse esitaja enda huvi Jõelähtme Vallavalitsuse poolt väidetavalt algatatud maade ümbermõõdistamise toimingute õigusvastasuse tuvastamise vastu järgmiselt: „12.03.2009 vaidlustasin oma kirjaga Jõelähtme vallavanemale ja volikogu esimehele algatatud piiride muutmise, kuna see jätaks P.K tagastatavast maast täiesti ilma.“ Kohus märgib, et eeltoodud kiri ei tekita kaebuse esitajale omandireformi menetluses uusi õigusi, sh õigust nõuda selle õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist, mille tagastamise nõudeõigusest ta on eelnevalt loobunud. Jõelähtme Vallavalitsuse 14.01.2009 korraldusega nr. 11 on määratud kaebuse esitajale kompensatsioon seoses maa mittetagastamisega MRS § 6 lg 2 p 1 alusel. Vastustaja vastusest nähtuvalt jäi kaebuse esitajale õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamata seoses vaidlusaluse maa erastamisega ostueesõigusega M.S-ile. Eeltoodu põhjuseks oli omakorda Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1998 otsus nr. 61, mis on kehtiv ning Jõelähtme Vallavalitsusele täitmiseks kohustuslik. Seega on kaebuse esitaja ekslikul seisukohal selles, nagu oleks Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1998 otsuse nr. 61 näol tegemist talle soodsa haldusaktiga. Jõelähtme Vallavalitsuse korraldus maa ostueesõigusega erastamise võimalikkuse kohta M.S-ile on tehtud
  2. juulil 2008 nr.
  3. Kaebusest, Jõelähtme Vallavalitsuse vastusest ega ka kohtuinfosüsteemi andmetest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kohtus tähtaegselt vaidlustanud Jõelähtme Vallavalitsuse 14.01.2009 korraldust nr. 11 ning Jõelähtme Vallavalitsuse 02.07.2008 korraldust nr. 354, samuti kaebuse esitaja õigusi rikkuvat Jõelähtme Vallavolikogu 12.09.1998 otsust nr.
  4. Vastustaja selgitusest nähtuvalt on kompenseerimismenetlus juba faasis, kus vastustajal ei ole võimalik seda peatada (21.01.2009 P.K avaldus kompensatsiooni maksmiseks koos panga rekvisiitidega on edastatud Rahandusministeeriumile). Seega kuulub kaebuse esitajale väljamaksmisele maa eest kompensatsioon, 1261 krooni. ORAS ega MRS ei anna kaebuse esitajale õigust nõuda nii õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist kui ka saada maa eest kompensatsiooni. Seega, olenemata sellest, kas kaebuses väidetud toiminguid vastustaja poolt ka faktiliselt teostati, ei riku need kaebuse esitaja õigusi. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole kohtus tähtaegselt vaidlustanud tema õigusi rikkuvaid haldusakte, puudub tal käesoleval ajal xxxxxxx (ümberkruntimiskavas xxxxxxxxxxx xx) maaüksuse tagastamise õigus ning seega ka õigus vaidlustada eeltoodud maaüksuse piiride muutmist. Seega on esitatud kaebus perspektiivitu. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus rahuldamata nii esialgse õiguskaitse taotluse kui ka tagastab kaebuse selle esitajale õiguste rikkumise ilmselge puudumise tõttu. Kui kaebuse esitaja leiab, et olenemata eeltoodud asjaoludest oleks vastustaja pidanud talle vaidlusaluse maa tagastama ning ta on sellega seoses kandnud kahju, on tal õigus pöörduda kahjunõudega

§ 9

lg-s 4 sätestatud tähtaega järgides Tallinna Halduskohtusse või riigivastutuse seaduse (RVS) § 17 alusel ja korras kahju hüvitamise taotlusega Jõelähtme Vallavalitsuse poole.

§ 84lg 4 p 2 kohaselt ei kuulu tasutud riigilõiv kaebuse esitajale tagastamisele.

Tiina Pappel kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.