← Eesti

3-08-2191/40

3-08-2191 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2191 Haldusasi E.A kaebus Eesti Füsioterapeutide Liidu kutseeksami komisjoni 19.04.
  3. a otsuse tühistamiseks ja E.A 19.04.
  4. a eksamitulemuse uuesti läbi vaatama kohustamiseks ning Kutsekoda Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu 18.09.
  5. a vaideotsuse nr 35 tühistamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Kaebuse esitaja: E.A, Esindaja: v.adv. Gaabriel Tavits; Vastustajad: MTÜ Eesti Füsioterapeutide Liit

(80120913), Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus, Esindaja: v.adv. Sille Allikmets. RESOLUTSIOON
  1. Kinnitada haldusasjas nr 3-08-2191 E.A, MTÜ Eesti Füsioterapeutide Liidu (EFL) ja Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Pooled) vahel
  2. mail
  3. a sõlmitud kompromisskokkulepe (Kokkulepe), mille sisu on järgmine: a. Kuivõrd kaebuse esitaja ei sooritanud
  4. a kevadel füsioterapeut IV kategooria kutseeksami praktilist/suulist osa, on Pooled käesolevaga kokku leppinud, et EFL võimaldab kaebuse esitajal sooritada nimetatud eksamiosa uuesti
  5. a septembris ilma eksamitasu maksmata. b. Kutseeksami praktilise/suulise osa korduseksamiga seoses kinnitab kaebuse esitaja, et on teadlik nii Eesti Füsioterapeutide Liidu nõukogu poolt kinnitatud „Kutseeksami läbiviimise korrast“, „Füsioterapeut III, IV ja V kutseeksami hindamisjuhendist“ kui ka muudest EFL tegevust puudutavatest, avalikult kättesaadavatest aktidest (http://www.fysiot.ee/), kohustudes neid tingimusteta järgima. c. EFL kinnitab, et järgib oma tegevuses tingimusteta nii Kokkuleppe punktis 2 sätestatud akte kui ka muid, EFL tegevusega seonduvaid akte. d. Käesoleva Kokkuleppe sõlmimisega kinnitavad Pooled, et neil ei ole mingeid 1 varalisi ega ka mittevaralisi nõudmisi tulenevalt Tallinna Halduskohtu menetluses olevast haldusasjast nr 3-08-
  6. e. Kokkulepe on alla kirjutatud neljas võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest igale Kokkuleppe Poolele kuulub üks eksemplar ja ühe eksemplari esitavad Pooled Tallinna Halduskohtule.
  7. Lõpetada haldusasja nr 3-08-2191 menetlus HkMS § 24 lg 1 p 3 alusel.
  8. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
  9. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja vastustajatele . Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HkMS § 24 lg 3 ja § 471 lõiked 2 ja 3).
  10. E.A esitas
  11. novembril
  12. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Sihtasutuse Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogu (Kutsenõukogu)
  13. septembri
  14. a otsuse nr 35 tühistamiseks ja Kutsenõukogu kohustamiseks võimaldada kaebuse esitajal sooritada uuesti eksam Eesti Füsioterapeutide Liidu (EFL) eksamikomisjoni ees ilma täiendavat eksamitasu maksmata.
  15. Kohus võttis kaebuse
  16. detsembri
  17. a määrusega menetlusse ning tegi teatavaks kohtuistungi aja.
  18. detsembril
  19. a teatasid vastustajad, et peavad võimalikuks asja lahendada poolte kokkuleppel.
  20. detsembri
  21. a määrusega andis kohus vastustajate taotlusel menetlusosalistele aega läbirääkimisteks, selgitamaks võimalust asja lahendamiseks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Menetlusosalistel tuli kohut teavitada läbirääkimiste tulemustest hiljemalt
  22. jaanuaril
  23. a.
  24. jaanuari
  25. a määrusega tegi kohus teatavaks kohtuistungi aja, kuivõrd menetlusosalistele antud võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt ei osutunud võimalikuks.
  26. märtsil
  27. a esitas vastustajate esindaja kohtule taotluse määratud kohtuistungi edasilükkamiseks põhjendusega, et poolte vahel toimuvad läbirääkimised vaidluse lahendamiseks poolte kokkuleppel. Kohus rahuldas
  28. märtsi
  29. a määrusega vastustajate taotluse asja arutamise edasilükkamiseks ning andis menetlusosalistele aega läbirääkimiste lõpuleviimiseks asja lahendamiseks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kohus määras läbirääkimiste tulemustest teavitamise tähtajaks
  30. märts
  31. a.
  32. märtsil
  33. a esitas kaebuse esitaja esindaja kohtule taotluse kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks tähtaja pikendamiseks. Taotlust põhjendatakse asjaoluga, et kokkulepe on vastaspoolele kooskõlastamiseks esitatud, ent vastustajad ei ole jõudnud selle suhtes veel oma seisukohta kujundada.
  34. märtsi
  35. a määrusega pikendas kohus menetlustoimingu tegemise tähtaega, kohustades menetlusosalisi teavitama kohut läbirääkimiste tulemustest hiljemalt
  36. märtsil
  37. a.
  38. 26.03.2009, 21.04.2009, 07.05.2009 ja 20.05.2009 kohtule saadetud elektronkirjades on kaebuse esitaja ja vastustaja kinnitanud soovi asja lõpetamiseks kompromissiga ning on selgitanud, miks senini ei ole kompromisslepingut olnud võimalik kohtule esitada. 2
  39. juunil
  40. a esitasid menetlusosalised kohtule kompromisskokkuleppe, millega pooled on kokku leppinud, et kaebuse esitajal on võimalik sooritada nimetatud eksamiosa uuesti
  41. a septembris ilma eksamitasu maksmata. Samuti on pooled kokku leppinud, et mingeid varalisi ega ka mittevaralisi nõudeid neil tulenevalt haldusasjast nr 3-08-2191 ei ole ning pooled on huvitatud kohtumenetluse lõpetamisest.
  42. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 21 lg 3 kohaselt võivad menetlusosalised kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. HkMS § 24 lg 1 p 3 tulenevalt on kompromissi kinnitamine kohtu poolt haldusasja menetluse lõpetamise aluseks. Tutvunud menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissiga, leiab kohus, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kompromissi on võimalik täita. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada.
  43. Tulenevalt HkMS § 21 lõikest 4 selgitab halduskohus enne kompromissi kinnitamist kaebuse esitajale kompromissi tagajärgi. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja esindajaks vandeadvokaat, kellel on oma ametitegevusest tulenevalt kohustus oma volitajat menetlustoimingute tagajärgedest teavitada. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt enne kompromissi kinnitamist kompromissi sõlmimise tagajärgi kaebuse esitajale selgitama asuda, märkides siinkohal üksnes, et HkMS § 24 lg 2 kohaselt ei saa isik menetluse lõpetamise korral (sh kompromissi kinnitamise tõttu) uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.
  44. Kuivõrd menetlusosalised on kompromissiga lahendanud ka menetluskulude jaotuse küsimuse, siis seda küsimust kohtul täiendavalt lahendama asuda ei tule. Lea Kuuse Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.