) § 50 lg 1. 3
lg 1 võib kohus eestkosteasutuse nõudel võtta ära vanema õigused, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Vastavalt
Hageja taotleb N G vanema õiguste äravõtmist lapse J G suhtes põhjusel, et lapse ema ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning ei täida lapse ülalpidamiskohustust. Lapse ema N G on nõus temalt vanema õiguste äravõtmisega poja J G suhtes. Ta ei avaldanud soovi hoolitseda oma poja eest ega ka teda ülal pidada. 08.01.2008.a kirjalikus nõusolekus (adresseeritud Sillamäe Linnavalitsusele, tlk 8) andis ta nõusoleku, et lapse, kelle ta sünnitas 02.11.2008.a, keegi lapsendaks. Toimiku materjalidest nähtub, et AS Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees pöördus 12.11.2008.a esildisega Sillamäe Linnavalitsuse Sotsiaalhoolekande osakonda seoses N G xxx.a sündinud lapse edasi viimisega SA Tallinna Lastehaiglasse. Esildisest nähtub, et N G sünnitas xxx.a Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus oma viienda lapse, poja. Vestlusest naisega selgus, et oma eelnevad lapsed on ema hooletusse jätnud, lapsed on paigutatud turvakodusse. Haiglas olles naine ei huvitunud oma vastsündinust. 08.11.2008.a katkestas N G omal soovil ravi ja lahkus haiglast koju, lubades lapse juurde tagasi tulla. Oma lühikese haiglas oleku ajal jättis naine mulje, et ei hooli oma sündinud lapsest. Osakonna arstide ja sotsiaaltöötaja seisukoha järgi on tekkinud kahtlused, kas ema suudab pakkuda lapsele sobivat ja stabiilset kasvukeskkonda. 22.01.2009.a Laste Hoolekande Asutuse Lootus koosolekul (protokoll tlk 10) otsustati paigutada J G Laste hoolekande Asutuse Lootus varjupaigaosakonda alates 21.01.2009.a hooldusküsimuste otsustamiseni. Sillamäe Linnavalitsuse 12.02.2009.a korraldusega (tlk 60-63) määrati J G hooldamiseks E H-B perekond ning sõlmiti E H-B leping alaealise J G hooldamiseks perekonnas tähtjaga kuni 31.12.2009.a. xxx.a. sündinud J G esindaja vandeadvokaat Galina Tšelnokova käis lapse viibimiskohas Sillamäe laste varjupaigas, vestles asutuse sotsiaaltöötajaga ning esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Vandeadvokaadi arvamusel on alused vanema õiguste äravõtmiseks N G ning see on lapse huvides. Otsuse tegemisel võttis kohus arvesse ka seda, et varasemate kohtulahenditega on I G ära võetud vanema õigused tema laste V G (Narva Linnakohtu 23.02.2005.a otsus, tlk 15-18), D G(Narva Linnakohtu 20.12.2005.a otsus, tlk19-23), A G ja S A (Viru Maakohtu 25.04.2008.a otsus, tlk 14). Kohus ei tuvastanud, et N G seoses lapse J G sündimisega oleks oma eluviisi muutunud. Arvestades eeltoodut kohus rahuldab hagi N G vanema õiguste äravõtmise nõudes, leides, et 4
lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Sama seaduse § 60 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
kohaselt kui vanem ei täida kasvatusasutuses viibiva lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus kasvatus- või eestkosteasutuse nõudel vanemalt välja elatise lapsele kasvatusasutuse kasuks, kus lapse viibib.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele kuus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla
Seega on põhjendatud mõista kostjalt välja kasvatusasutuse Laste Hoolekande Asutus Lootus kasuks elatis lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud elatise miinimumsummas s.o 2175 krooni kuus lapse J G kasvatusasutuses viibitud aja eest alates 21.01.2009.a kuni 12.03.2009.a. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Puudutatud isikule J G on antud riigi poolt õigusabi selle hilisema hüvitamise kohustuseta 16.02.2009.a kohtumääruse alusel. Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.