lg 1 punktiga 7 sätestatud rikkumise olemasolul, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat karistati väärteo korras relvaseaduse § 45 sätete rikkumise eest relvaseaduse § 89 1 lg 1 alusel rahatrahviga 1920 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt tuvastasid Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna lubade talituse ametnikud XXX 26.01.2009 tema oma kodus kontrollides, et relvade hoiukoht ei vastanud siseministri 27.11.2001 määruse nr 90 § 8 sätestatud nõuetele, tulirelva Zastava-70 hoidis ta väljaspool relvakappi ja tulirelva Tikka-Popular oli ta andnud selleks õigust mitteomavale isikule, kelle enda relvaloa kehtivus oli peatatud, seega rikkus XXX üheaegselt mitut relvaseaduse §-s 45 sätestatud relva ja laskemoona hoidmise nõuet ja tema relvaluba tunnistati kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel. 2 Relvaseaduse (RelvS) § 43 lg 3 p 2 (jõustus 27.04.2007) kohaselt tunnistab soetamisloa või relvaloa väljastanud politseiprefektuur loa kehtetuks, kui loa omaja ei vasta enam käesoleva seadusega kehtestatud nõuetele või kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1-7, 9 või 10 või § 40 lõikes 1 nimetatud asjaolu. Kohus nõustub vastustajaga, et relvaseadus võimaldab rakendada mitmeid meetmeid tuvastatud rikkumiste vältimiseks tulevikus. Üks valikutest on ettekirjutuse koostamine relvade hoiukoha korrastamiseks seadusega ettenähtud nõuetele. Teine võimalus on rakendada RelvS § 43 lg 3 p 9 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt relvaomanik või –valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti nõudeid või on jätnud täitmata temale tehtud ettekirjutuse nõuded ja tunnistada relvaluba kehtetuks alles peale teistkordset rikkumist viimase kolme aasta jooksul. Kolmas võimalus on tunnistada relvaluba kehtetuks koheselt RelvS §
Seega võimaldab kohtu arvates relvaseadus politseiprefektuuril rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu. Antud juhul tunnistas vastustaja XXX relvaluba kehtetuks kolme erineva rikkumise koosesinemise tõttu ja määravaks sai asjaolu, et vintraudne tulirelv oli üle antud sellise isiku – Eldur Kalmann - valdusesse, kelle relvaloa kehtivus oli tema õigusvastase tegevuse tõttu juba peatatud. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX enda lohakus tulirelvade hoidmisel ja vintraudse püssi Tikka Popular sattumine isiku kätte, kelle relvaluba oli peatatud, ei olnud juhuslik, vaid XXX teadlik valik, mistõttu tema relvaloa kohene kehtetuks tunnistamine oli ainuvõimalik. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud Lõuna Politseiprefektuuri 12.03.2009 otsus on sisuliselt kaalutletud, motiveeritud, seal on viited kaebaja õigusrikkumiste olemusele ning seaduslikule alusele, järelikult kohus jätab kaebuse rahuldamata. Kohus jätab kaebaja taotluse – tunnistada RelvS § 43 lg 3 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks rahuldamata. Antud juhul tunnistati XXX relvaluba kehtetuks RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel, kuid relvaseadus ei pea seda kohustuslikuks. Relvaseadus võimaldab rakendada kaalutlusõigust relvaloa kehtetuks tunnistamisel RelvS § 43 lg 3 p 2 alusel. Seadusandja on ette näinud, et vastava otsuse tegija võib valida erinevate otsustuste vahel – esimene võimalus on, kas piirduda näiteks XXX sarnase juhtumi korral ettekirjutuse koostamisega relvade hoiukoha korrastamiseks seadusega ettenähtud nõuetele ja otsus relvaloa kehtetuks tunnistamise kohta tehakse, kui on jäetud täitmata ettekirjutuse nõuded; teine võimalus on kui relvaomanik või –valdaja on vähemalt kaks korda viimase kolme aasta jooksul rikkunud relvaseaduse või selle seaduse alusel antud õigusakti nõudeid ja tunnistada relvaluba kehtetuks alles peale teistkordset rikkumist viimase kolme aasta jooksul ning kolmas võimalus on tunnistada relvaluba kehtetuks koheselt RelvS §
lg 1 punktiga 7 sätestatud rikkumise olemasolul, võttes arvesse rikkumise raskust ja sellest tulenevat ohtu. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna XXX relvaluba tunnistati kehtetuks kolme erineva rikkumise koosesinemise tõttu, siis sai antud juhtumi puhul määravaks asjaolu, et ta oli vintraudse tulirelva andnud sellise isiku (Eldur Kalmann) valdusesse, kelle relvaloa kehtivus oli tema õigusvastase tegevuse tõttu juba peatatud. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.