2-09-11984 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-11984 Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2009, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi S. F. hagi A. F. vastu alaealisele lapsele elatise nõudes Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
- mai 2009 Menetlusosalised Hageja: S. F. (IK xxx) Kostja: A. F. (IK xxx) RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista A. F. S. F. kasuks elatis alaealise lapse D.F. (sündinud: xxx) ülalpidamiseks alates
- septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni
- märtsini 2023 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
- Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses A. F.kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud 1
(4)2-09-11984 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus Viru Maakohtule
- märtsil 2009 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust xxx sündinud poeg D.F. Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis igakuise elatusrahana 2200 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: sünnitunnistus (t.l.-2); abielutunnistus (t.l.-3); abielulahutuse tunnistus (t.l.-4); väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-5). Kostja vastus Vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja väitel ei oma ta sissetulekut ning ei ole suuteline nõutavat elatusraha maksma. Kostja nõustub maksma elatist igakuise elatusrahana 450 krooni. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: töölepingu lõpetamine (t.l.-13); laenuleping (t.l.-14-16); konto väljavõte (t.l.-17-19); tööraamat (t.l.-20); individuaalne tööotsimise kava (t.l.-21-25). Kohtuistung Kohtuistungil hageja vähendas nõuet ja avaldas, et soovib elatist alaealisele lapsele seadusega sätestatud miinimummääras ning tagasiulatuvalt alates septembrist 2008, kuna sellest ajast lapse isa last materiaalselt ei toeta. Kostja jäi oma seisukoha juurde , et saab küll aru, et peab lapsele elatist maksma, kuid mitte nii suures summas. Kostja teatab, et tal ei ole sissetuleku puudumise tõttu võimalik maksta elatist miinimummääras. Elatist lapsele maksis viimati augustis
- Kostja nõustub maksma elatist igakuise elatusrahana 450 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt elatis alaealise lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates septembrist 2008 igakuise elatusrahana 2175 krooni. Kostja esitas vastuväite, et ta on töötu ning ei oma vahendeid lapsele elatise maksmiseks rohkemaks kui 450 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vaidlust ei ole, et alaealine laps põlvneb kostjast ja on hageja ülalpidamisel. 2
(4)2-09-11984 Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
- detsembri 2007 määruse nr 254 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 4350 krooni, millest pool moodustab 2175 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Kohus on seisukohal, et seega ei pea elatise nõudja elatusraha miinimummäära ulatuses lapse vajadusi eraldi tõendama. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile ning hageja vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja on esitanud vastuväite, et ta on töötu ning seetõttu ei ole võimeline maksma lapsele elatist. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Lähtuvalt PKS § 61 lg 6 p 1-3, kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla PKS § 61 lg 4 sätestatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
- juuni 2007 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et „…üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. /---/ …kostja ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada hageja ülalpidamiskohustuse täitmine.“. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu või esineksid objektiivsed asjaolud, mis ei võimalda tal uut töökohta leida. Kohus on seisukohal, et üldine tööpuuduse kasv riigis ei saa olla ettekäändeks, et kostjal ei ole võimalik tööd leida. Kohus ei tuvastanud ka, et lapsel oleks piisav sissetulek. Kohus peab vajalikuks märkida, et PKS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kuna seadusega on sätestatud lapse arengu kindlustamiseks vajaliku elatise miinimummäär, millest väiksema elatise korral ei ole lapse täisväärtuslik areng tagatud, tuleb vanemal teha kõik endast olenev, et täita elatise maksmise kohustust vähemalt miinimummääras. Kohus asub seisukohale, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud ning seega puudub mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et elatis alaealisele lapsele tuleb kostjalt välja mõista elatusraha miinimummääras summas 2175 krooni igakuiselt. Hageja väitel ei ole kostja oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Hageja soovib elatise suurendamist tagasiulatuvalt, alates septembrist
- Kostja võttis kohtuistungil omaks, et viimast korda maksis elatist augustis
- Lähtuvalt PKS § 70 lg 2, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid. 3
(4)2-09-11984 Hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt, alates septembrist
- Hagi on esitatud kohtule
- märtsil
- s.o hageja taotles elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt vähem kui ühe aasta eest. Kohus tuvastas, et kostja ei ole alates
- aasta septembrist ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Kostja on kohtuistungil seda ka ise kinnitanud. Kohus ei tuvastanud kostja osas ka PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et kostjal ei olnud võimalik täita ülalpidamiskohustust vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Seega tuleb elatis alaealisele lapsele mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt, s.o alates septembrist
- Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis alaealise lapse ülalpidamiseks alates
- septembrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o
- märtsini 2023 igakuise elatusrahana summas 2175 krooni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja tõendid – abielutunnistus (t.l.-3) ja abielulahutuse tunnistus (t.l.-4) ei ole asjassepuutuvad, kuna abielusuhted ei mõjuta elatise nõudmise õigust. Hageja tõendi - väljavõte rahvastikuregistrist (t.l.-5), jätab kohus analüüsimata, kuna puudub vaidlus selle üle, et laps on hageja ülalpidamisel. Kostja tõendid - töölepingu lõpetamine (t.l.-13), laenuleping (t.l.-14-16), konto väljavõte (t.l.-1719), tööraamat (t.l.-20) ja individuaalne tööotsimise kava (t.l.-21-25), mis tõendavad kostja varalist seisu, jätab kohus analüüsimata, kuna kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut hageja ja kostja varalisele seisundile ning hageja vajadustele, sest hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras. Hagihind Hagi on esitatud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 2175 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind moodustab seega 9 x 2175 = 19 575 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Evi Kool Kohtunik 4
(4)