/ § 49, 50 lg 1, 61 lg 2,3, palub välja mõista kostjalt elatusraha tütre A A ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates hagiavalduse esitamise päevast. II Kostja vastus Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus Iirimaa pädeva asutuse kaudu kostjale hagimaterjalid ning kohtukutse, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 01.02.2006.a. Kostja, kellele Iirimaa kompetentne asutus andis üle 12.09.2005.a hagimaterjalid koos vastuse nõude ning kohtukutse asja arutamise aja ja koha kohta, kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmisel võib kohus asja arutada kostja osavõtuta. III Kohtuistung Kohtuistungile 17.05.2006.a kostja ei ilmunud, kohtuistungile mitteilmumise põhjusest ei teatanud. Kohtuistungi toimumise ajast on kostja teadlik. Kohtuistungil hageja taotles asja sisuliselt lahendamist. Hageja jäi oma nõude juurde, paludes suurendada väljamõistetud elatist ja välja mõista M A elatis 1500 krooni kuus alates 16.03.2004.a. IV Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise. Riigikohus on korduvalt leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Asja materjalidest nähtub, et 24.07.1997.a Narva Linnakohtu otsusega vähendati M A 20.03.1995.a otsusega väljamõistetud elatise suurust ning mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks 350 krooni kuus kuni poolte varalise seisundi muutumiseni või lapse täisealiseks saamiseni.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja nõudeks on suurendada väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista hageja kasuks nende ühise tütre A ülalpidamiseks elatis 1500 krooni kuus alates hagiavalduse esitamise päevast. 2
lg 2 kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Võttes arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimummäära tõusu ja asjaolu, et hageja arvates ei ole enam piisav kui kostja maksab praeguse elukalliduse juures lapse ülalpidamiseks 350 krooni kuus, siis kohus leiab, et on põhjendatud suurendada kostjalt väljamõistetud elatise summat. Kohus leiab, et hageja on kohtule veenvalt põhjendanud lapse vajadusteks kuluvaid summasid ning kohtu arvates on hageja näidatud kulutused lapsele, 3000 krooni kuus, mõistlikud arvestades lapse vajadusi. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaksid kostjalt elatise väljamõistmise alla
Seega tuleb suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kostjalt välja mõista igakuuliselt elatis 1500 krooni alates elatisehagi esitamisest (
). Kohus arvestab ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel elatist, maksab elatiselt tulumaksu. V Menetluskulud Hageja esitas kohtule hagi 16.03.2004.a., seega 01.01.2006.a. kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kuulub menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldamisele enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS sätted. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kooskõlas enne 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 64 lg 1, riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 1400 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.