) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja teatas, et poolte kooelu on lõppenud seoses kostja elama ja tööle asumisega Soome. Kostjal on elukoht registreeritud Soome Vabariigis. Vaatamata menetluse pikale kestusele (üle kuue kuu) ei esitanud kostja lahutusele ühtegi vastuväidet. Kuna poolte kooselu on lõppenud ja neil puudub tahe seda jätkata, tuleb abielu lahutada. Pooltel on ühine laps Kxxxx Sxxxxxx kes elab hagejaga.
sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kuna kostja elab perest lahus, laps elab koos hagejaga ning kostjal vastuväiteid sellele ei olnud, tuleb Kxxxx Sxxxxxxxelukohaks määrata hageja elukoht. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ei ole alates 2008.a algusest lapse ülalpidamises osalenud ja laps on olnud täielikult hageja ülalpidamisel. PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses ning need on kohtu hinnangul mõistlikud. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, kooliks vajalike asjade olemasolu. Samuti tuleb võimalusel tagada lapsele vajalik areng hobidega tegelemise näol. Hageja vähendas elatise nõuet kohtuistungil arvestusega, et kostja sissetulekud võivad raske majandusolukorra tõttu olla vähenenud ning seetõttu tuleb püüda vähendada ka lapse kulutusi.
lg 4 sätestab, et igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Alates 01.01.2008.a on kuupalaga alammääraks kehtestatud 4350 krooni (Vabariigi Valituse määrus nr 254). Elatise minimaalmääraks on käesoleval ajal 2175 krooni, millele lisandub tulumaks, sest hagejal on tulumaksuseaduse alusel kohustus tasuda elatiselt tulumaksu.
lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega tuleb elatis miinimumsuuruses välja mõista alates 01.01.2008.a. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 164 lg 1 tulenevalt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagis oli esitatud mitu nõuet, millest elatise puhul jääksid menetluskulud kostja kanda ning lahutuse puhul tuleb kulud jätta kummagi poole kanda, tuleb menetluskulud tervikuna jagada poolte vahel järgmiselt: 1/3 kõigist menetluskuludest jätta hageja kanda ja 2/3 kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.