Obsah (4)

§ 4§ 22§ 1§ 5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2522 Haldusasi O.Š kaebus Kaitseministeeriumi 13.11.2008 toimi

ti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) AS-i Himalaya vastu Harju Maakohtusse hagi xxxx xx elamu omandiõiguse tunnustamiseks ja vara väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Harju Maakohtu 7.07.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-1281 hagi rahuldati ja tunnustati

ti Vabariigi omandiõigust Tallinnas, xxxx tn xx asuvale hoonele. Hoone mõisteti AS-i Himalaya ebaseaduslikust valdusest

ti Vabariigi valdusesse. Kohtuotsus jõustus 31.01.2007. 1.12.2008 koostatud üleandmis-vastuvõtmisaktiga anti xxxx tn xx hoone üle

ti Vabariigile.

1. 21.10.2008 esitas O.Š Kaitseministeeriumile nõude, milles palus teavet tema poolt 27.03.1995 xxxx tn xx-xxx asuva eluruumi erastamiseks esitatud avalduse menetlemise käigust. 13.11.2008 kirjaga teatas Kaitseministeerium O.Š-le, et tema poolt Kaitseministeeriumile esitatud erastamisavaldus nr 45 on registreeritud 27.03.1995, kuid Kaitseministeeriumil puudub õiguslik alus xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamiseks kaebajale, sest lisaks avalduse hilinemisega esitamisele, ei olnud O.Š avalduse esitamise ajal xxxx xxxxx eluruumi üürnik. KAEBAJA SEISUKOHT
2. Kaebuses nõuab O.Š Kaitseministeeriumi 13.11.2008 toimingu, millega keelduti eluruumi xxxx xx-xxx erastamisest, õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et vastustaja keeldumine eluruumi erastamisest rikub tema

§ 4

p-st 1 ja § 22 lg-st 5 tulenevat subjektiivset õigust nimetatud eluruum erastada. Kaebaja ja tema ema J.Z vahetasid 4.06.1997 üüritavad eluruumid. Kaebaja kasutas alates 4.06.1997 xxxx tn xx-xxx eluruumi suulise üürilepingu alusel ning alates 13.03.1998 kirjaliku üürilepingu alusel ning oli selleks ajaks ka esitanud avalduse selle eluruumi erastamiseks

§ 22lg-s 61 sätestatud tähtaja jooksul.

1. Kaebaja leiab, et peale 4.06.1997 toimunud eluruumide vahetust ei tinginud faktiline olukord uue erastamisavalduse esitamist, kuna xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamiseks oli avaldus juba esitatud 27.03.1995, so enne nimetatud eluruumi üürilepingu sõlmimist.
2. Erastamisavalduse esitamise ajal oli kaebajal õiguspärane ootus tema avalduse seaduslikule menetlemisele mõistliku aja jooksul. Enne teabenõude esitamist Kaitseministeeriumile 21.10.2008 ei olnud kaebajale teatavaks tehtud erastamise kohustatud 2 subjekti haldusakti 27.03.1995 esitatud erastamisavalduse lahendamise kohta. Kaebajale teadaolevalt puudub samuti haldusakt, millega oleks otsustatud jätta xxxx tn xx-xxx eluruum kaebajale erastamata.
3. 3.06.2009 esitas kaebaja kohtule taotluse jätkata kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Samas esitab kaebaja ka uue nõude taotledes Kaitseministeeriumi 13.05.2009 keeldumise erastada kaebajale xxxx tn xx-xxx eluruum, õigusvastaseks tunnistamist ja Kaitseministeeriumi kohustamist sooritama toimingud, mis on seotud nimetatud eluruumi erastamisega kaebajale. VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja on seisukohal, et Kaitseministeerium ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, keeldudes temale 13.11.2008 kirjaga xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamisest 27.03.1995 esitatud avalduse alusel. Kaebaja ei olnud avalduse esitamise ajal xxx tn xx-xxx eluruumi erastamise õigustatud subjekt

§ 4

lg 1 p 1 mõttes, ega kasutanud selle eluruumi erastamise avalduse esitamiseks

§ 22lõikes 5 ettenähtud kolmekuulist tähtaega eluruumi üürilepingu sõlmimisest.

Kaitseministeeriumi tegevusega ei ole kaebajat xxxx tn xx-xxx erastamisõiguse realiseerimisest ilma jäetud, vaid kaebaja on ise erastamisvõimaluse kaotanud.

1. Seisuga 27.03.1995 kasutas kaebaja üürnikuna korterit xxxx tn xx-xxx tema ja AS Himalaya vahel 27.06.1994 sõlmitud üürilepingu alusel. Leping oli sõlmitud viieks aastaks. Kaebajaga xxxx tn xx-xxx eluruumi üürilepingu sõlmimise aluseks oli Põhja-Tallinna Valitsuse 26.04.1994 korraldus nr 190 (Põhja-Tallinna Valitsuse korteriosakonna 6.05.2004 tõend nr 320). xxxx tn xx-xxx eluruumi oli kaebaja sisse registreeritud ajavahemikul 25.05.1994 – 4.06.
2. Seega ei olnud kaebaja xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamiseks avalduse esitamise ajal, so 27.03.1995, selle eluruumi erastamise õigustatud subjekt

§ 4

p 1 mõttes, sest kasutas temaga sõlmitud üürilepingu alusel korterit xxx, mitte korterit xxx. Kaebaja poolt 27.03.1995 esitatud avaldus eluruumi xxxx xx-xxx erastamiseks ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, sealhulgas eluruumide erastamise kohustatud subjektile kohustust eluruum kaebajale erastada, kuna see on vastuolus

§ 4lg 1 p-ga 1 ja § 5 lõikega 1.

1. Erastamisavalduse esitamise ajal 27.03.1995 kasutas xxxx tn xx-xxx eluruumi üürnikuna J.Z, kellega üürileping oli sõlmitud 27.06.1994 tähtajaga 27.06.
2. Kaebaja väidab, et 4.06.1997 vahetasid tema ja J.Z omavahel üüritavad eluruumid nii, et kaebaja asus üürnikuna kasutama eluruumi xxx tn xx-xxx ja J.Z eluruumi xxxx tn xx-xxx. 27.06.1994 kaebajaga xxxx tn xx-xxx kasutamiseks sõlmitud üürilepingu p-s 7 on sätestatud eluruumi kasutamisõiguse vahetamise kord. Seega pidi üürilepingule alla kirjutanud kaebajale olema teada, et üürnikul on õigus vahetada tema poolt kasutatav eluruum teise eluruumi vastu ainult üürileandja kirjalikul loal. Üürilepingu p. 7.6 kohaselt sõlmitakse vahetuse korras eluruumi asunud üürnikuga üürileping eelmise üürnikuga sõlmitud üürilepingu lõppemise tähtajani eelmise lepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast. Elamuseaduse § 31 lg 1 ( kuni 5.06.2002 kehtinud redaktsioonis) nägi ette üürilepingu sõlmimise kirjalikus vormis. Eluruumide vahetust 4.06.1997 tõendav kirjalik üürileping puudub. Kui siiski lugeda tõeseks kaebaja väidet, et alates 4.06.1997 kasutas ta üürnikuna xxxx tn xx-xxx eluruumi, siis üürnikuna nimetatud eluruumi erastamiseks pidi ta avalduse esitama

§ 22lg 5 ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul, so hiljemalt 4.09.1997.

Alates 2.01.1996 jõustunud

§ 22lg 5 kohaselt, kui üürileping sõlmitakse või vormistatakse ümber pärast 1995.a.

1. märtsi, on eluruumi üürnikul või § 4 punkt 1 kohaselt kokkuleppel üürnikuga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel eluruumi ostmise

õigus, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist. Kaebaja

§ 22

lg-s 5 3 ettenähtud tähtaja jooksul (4.06.1997 - 4.09.1997) Sõle 48-419 eluruumi erastamisavaldust ei esitanud.

1. Üürilepingu nr 52/419 xxxx tn xx-xxx eluruumi kasutamiseks üürnikuna sõlmis üürileandja AS Himalaya kaebajaga 27.03.
2. 27.03.1998 kirjalikult sõlmitud üürileping xxxx tn eluruumi xx-xxx kasutamiseks on

§ 22lg 5 mõttes hinnatav eluruumi üürilepingu sõlmimisena pärast 1995.a.

1. märtsi, mis annaks üürnikule või temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele õiguse esitada avaldus eluruumi erastamiseks kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist. Seega, tulenevalt üürilepingu sõlmimisest 27.03.1998, oli kaebajal

§ 22lg 5 järgi õigus erastamisavaldus xxxx xx-xxx erastamiseks esitada 27.03.

- 27.06.

1. Peale nimetatud tähtaega kaotas kaebaja õiguse üürnikuna kasutatava eluruumi xxxx tn xx-xxx erastamiseks. Kaebaja eelnimetatud perioodil avaldust xxxx tn xx-xxx erastamiseks ei esitanud. Vastustajale teadaolevalt on üürileping kaebajaga lõppenud 2004.a. Kaebaja on xxxx tn xx-xxx eluruumist välja kolinud ja elab uuel aadressil xxxxx tn x-xxx. Vaidlusalune korter on välja üüritud uutele üürnikele.
2. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et pärast 4.06.1997 väidetavat üürilepingu sõlmimist ei tinginud faktiline olukord uue erastamisavalduse esitamist, kuna xxxx tn xx-xxx erastamiseks oli erastamisavaldus juba 27.03.1995 esitatud. Kaebaja selline seisukoht on vastuolus

-iga.

§ 22lõikest 5 nähtub, et kui alles peale 1.

märtsi 1995 on tekkinud üürniku ja üürileandja vahel üürisuhe, või on olemasolev üürisuhe ümber vormistatud teistel tingimustel, siis saab üürnik uue üürisuhte pinnal tekkinud erastamisõigust kasutada, kui esitab avalduse kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist. Seega erastamise objektiga (eluruumiga) toimunud õigusliku olukorra muutus nõudis huvitatud isikult muutunud oludele vastava erastamisavalduse esitamist

§ 22lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.

KOHTU PÕHJENDUSED 20. HKMS § 23 lg 3 p 1 sätestab, et halduskohus võib määrusega jätta kaebuse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et kaebuse esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab, et antud juhul on kaebuses esitatud asjaolud tõendatud, sh asjaolu, et kaebaja on 27.03.1995 esitanud Kaitseministeeriumile avalduse xxxx tn xx-xxx asuva eluruumi erastamiseks. Samal ajal leiab kohus, et O.Š kaebus tuleb HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. Analüüsinud kohtusse pöördumise

märki, jõudis kohus järeldusele, et kaebaja sooviks on jätkuvalt xxxx tn xx-xxx asuva eluruumi erastamine

alusel. Kohus leiab, et soovitud

märgi saavutamine tuvastamis- ja kohustamiskaebuse kaebuse abil pole võimalik ning kaebus on ilmselgelt perspektiivitu järgmistel põhjustel: 21.

§ 1

järgi reguleerib seadus suhteid, mis tekivad riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste seadusega määratud erastamise kohustatud subjektide omandis olevate elamute ja korterite (eluruumide) erastamisel, määrates kindlaks erastamise objekti, subjektid, tingimused ja korra. Eluruumide erastamise korraldamiseks kehtestati Vabariigi Valitsuse 1.07.1993 määrusega nr 198 „Eluruumide erastamise kord“ (Kord). 22.

§ 4

p 1 kohaselt on eluruumi erastamise õigustatud subjekt üürilepingu alusel kasutatava eluruumi üürnik või üks alaliselt temaga koos elav täisealine perekonnaliige vastavalt üürniku ja temaga koos elavate täisealiste perekonnaliikmete ja samas eluruumis elavate üürniku täisealiste endiste perekonnaliikmete omavahelisele kohustatud subjekti poolt kinnitatud kirjalikule kokkuleppele (kirjaliku kokkuleppe vorm on kinnitatud Korra lisas nr 2). 4

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt on eluruumi ostmise

õigus üürilepingu alusel kasutatava eluruumi puhul eluruumi üürnikul või ühel temaga koos elaval täisealisel perekonnaliikmel, kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud 1995.a.

1. märtsiks.
2. Kui kaebaja esitas 27.03.1995 xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamiseks erastamisavalduse, siis selleks, et sellest avaldusest tuleneksid talle õiguslikud tagajärjed eluruumi erastamiseks, pidi kaebaja erastamisavalduse esitamise ajal kasutama seda eluruumi temaga sõlmitud üürilepingu alusel või olema üürnikuga koos elav täisealine perekonnaliige, kelle õigust perekonnaliikmena eluruumi erastamiseks kinnitab Korra lisas 2 ettenähtud vormikohane kokkulepe. Ka pidi erastamisavaldus olema esitatud hiljemalt
3. märtsiks
4. Kaebaja

-ist tulenevatele tingimustele ei vastanud, sest ei olnud avalduse esitamise ajal 27.03.1995 xxxx tn xx-xxx eluruumi üürnik, ega elanud selles eluruumis üürniku perekonnaliikmena, kellega teised perekonnaliikmed, üürnik ja erastamise kohustatud subjekt oleksid sõlminud kirjaliku kokkuleppe. Kui erastamisavaldus olekski kaebaja poolt esitatud tähtaegselt, so 1.märtsiks 1995, ka siis ei oleks kaebajal tekkinud xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamisõigust, sest ta ei olnud selle eluruumi erastamise õigustatud subjekt (

§ 4p 1).

24. Erastamisavalduse esitamise ajal 27.03.1995 kasutas xxxx tn xx-xxx eluruumi üürnikuna J.Z, kellega oli 27.06.1994 sõlmitud üürileping 5-aastase tähtajaga (kuni 27.06.1999). Kaebaja poolt väidetav xxxx tn xx eluruumide xxx ja xxx kasutamise õiguse vahetamine 4.06.1997 J.Z ja kaebaja vahel ei toimunud selleks üürilepingus ettenähtud korda järgides. Eluruumide kasutamise õiguse vahetamiseks puudus üürileandja kirjalik nõusolek. Kui kaebaja asus 4.06.1997 vahetuse korras eluruumi 419, siis tulnuks eelmise üürnikuga sõlmitud üürileping lõpetada ja kaebajaga sõlmida üürileping eelmise üürnikuga sõlmitud üürilepingu lõppemise tähtajani eelmise lepingu lõpetamise päevale järgnevast päevast. Kuni 5.06.2002 kehtinud Elamuseaduse § 31 lg 1 nägi ette üürilepingu sõlmimise kirjalikus vormis. Eluruumide vahetust 4.06.1997 tõendav kirjalik üürileping puudub. Isegi kui lugeda tõeseks kaebaja väidet, et alates 4.06.1997 kasutas ta üürnikuna xxxx tn xx-xxx eluruumi, siis üürnikuna nimetatud eluruumi erastamiseks pidi ta avalduse esitama

§ 22lg 5 ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul, so hiljemalt 4.09.1997.

Kaebaja sellist avaldust esitanud ei ole.

1. Kirjalik üürileping eluruumi xxxx tn xx-xxx kasutamiseks on kaebajaga sõlmitud 27.03.1998, so peale 1995.a.
2. märtsi. Seega oli kaebajal

§ 22

lg 5 järgi õigus erastamisavaldus xxxx tn xx-xxx erastamiseks esitada kolme kuu jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist (ajavahemikul 27.

1. - 27.06.1998). Kaebaja eelnimetatud perioodil avaldust xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamiseks ei esitanud. Kaebaja väide, et pärast 4.06.1997 väidetavat üürilepingu sõlmimist ei tinginud faktiline olukord uue erastamisavalduse esitamist, kuna xxxx tn xx-xxx erastamiseks oli erastamisavaldus juba 27.03.1995 esitatud, on põhjendamatu ja õigusliku aluseta. xxxx tn xx eluruumidele xxx ja xxx olid sõlmitud eraldi üürilepingud ning need olid tulenevalt Põhja-Tallinna Valitsuse 26.04.1994 korraldusest nr 190 käsitletavad omaette eluruumidena. Kaebaja väide, et mõlemad eluruumid olid kaebaja ja tema ema ühises kasutuses ühise eluruumina, ei ole antud juhul asjassepuutuv. Tõele ei vasta ka kaebaja väide, et temaga eluruumi xxx üürilepingu sõlmimise ajal 27.06.1994 oli ta alaealine. Kaebaja on sündinud xx.xx.xxxx, seega oli ta üürilepingu sõlmimise ajal 19-aastane, seega täisealine.
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja ja AS-i Himalaya vahel sõlmitud xxxx tn xx-xxx eluruumi üürileping on lõpetatud alates 20.08.2004 (tl 61). Teade üürilepingu lõppemise kohta on kaebajale väljastatud 20.07.2004 tähitud postiga tema uude elukohta Tallinnas, xxxxx tn x-xxx. Üürilepingu ülesütlemist kaebaja vaidlustanud ei ole. Asjaolu, et kaebaja elukoha aadressiks on rahvastikuregistri andmetel jätkuvalt xxxx tn xx-xxx, ei oma 5 käesolevas asjas mingit õiguslikku tähendust. Tulenevalt

sätetest ei anna rahvastikuregistri kanded alust eluruumi erastamiseks. Eluruumi ostmise õiguslikud alused on sätestatud

§-s

2. Kaebuse kohaselt on kaebaja kohtusse pöördumise

märgiks saavutada xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamine. Selleks on kaebaja esitanud Kaitseministeeriumi vastu tuvastamis- ja kohustamiskaebuse. Kohtu hinnangul on kaebus mõlema nõude osas perspektiivitu, kuna kaebaja soovitud

märgi saavutamine ei ole võimalik põhjusel, et kaebaja ei olnud erastamisavalduse esitamise ajal 27.03.1995 Sõle 48-419 eluruumi erastamise õigustatud subjekt

§ 4

lg 1 p 1 mõttes, samuti ei kasutanud kaebaja uue üürisuhte pinnal tekkinud erastamisõigust xxxx tn xx-xxx eluruumi erastamise avalduse esitamiseks

§ 22

lõikes 5 ettenähtud kolmekuulise tähtaja jooksul pärast eluruumi üürilepingu sõlmimist. Alates 20.08.2004 ei ole kaebaja ka enam xxxx tn xx-xxx eluruumi üürnik ega oma nimetatud eluruumi erastamise õigust

§4p 1 alusel.

Kuna kaebajal puudub ilmselgelt xxxx tn xxxxx eluruumi erastamise õigus

-s sätestatud alustel, siis jätab kohus kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.

1. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja 3.06.2009 esitatud kaebuse täpsustuse, milles kaebaja taotleb Kaitseministeeriumi 13.05.2009 tegevuse/tegevusetuse õigusvastaseks tunnistamist ja Kaitseministeeriumi kohustamist sooritama toimingud kaebajale eluruumi nr xxx erastamiseks. Kaitseministeeriumi 13.05.2009 toiming ei ole käesoleva haldusasja ese ja kui kaebaja soovib nimetatud toimingut vaidlustada, siis tuleb tal esitada kohtule iseseisev kaebus.
2. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 4 kannab kaebuse esitaja kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud. Vastustaja on käesoleval juhul taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt summas 21 240 krooni vastavalt AB Urge poolt esitatud kohtukulude nimekirjale ja nende tasumist tõendavatele dokumentidele. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Käesoleval juhul kohus leiab, et kuna tegemist ei olnud mahuka ega sisult keerulise kohtuvaidlusega, puudus Kaitseministeeriumil vajadus kasutada enda esindamiseks kohtus advokaadibüroo õigusabi. Kaitseministeeriumi struktuuris on olemas õigusosakond, mille koosseisu kuuluvad vajalikku professionaalset ettevalmistust ja kvalifikatsiooni omavad juristid, kes eeldatavalt on võimelised ministeeriumi esindama ka halduskohtumenetluses. Seetõttu tuleb kohtukulud HKMS § 92 lg 10 alusel jätta poolte endi kanda. Marion Vakker kohtunik 6