2-08-85931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-08-85931 Otsuse kuupäev Jõhvi, 25. juuni 2009.a kl 16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi J.V. hagi V.V.`i nõude

§29

, §60 lg1-lg4 lahutada poolte vahel sõlmitud abielu ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus. KOSTJA VASTUS HAGILE

1. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kirjalikku vastust hagile kostja esitanud ei ole. MENETLUSE KÄIK
2. Kostja 09.04.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi istungi ajast ja kohast oli talle teatatud kohtukutsega sundtoomise hoiatusel.
3. Viru Maakohtu 14.04.2009.a kohtumäärusega kohaldati kostja suhtes sundtoomist 19.05.2009.a toimuvale kohtuistungile. 19.05.2009.a teatas Ida Politseiprefektuur, et kohtumäärust ei ole võimalik täita, sest kostja viibib Venemaal. KOHTUISTUNG
5. juuni 2009.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud haginõuete juurde. Hageja palus lahutada poolte abielu ja välja mõista kostjalt elatis summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest.
6. Kostja nõustus abielu lahutamisega ning hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates elatise maksmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Abielu lahutamise nõue
8. Abielutunnistuse kohaselt poolte abielu registreeriti
9. detsembril 2007.a (t.lk. 15). Hageja nõuab abielu lahutamist kohtus, sest väidab, et tegelikult abielusuhted on alates 2008.a juulikuust on lõppenud.
10. Abielu lõppemise õiguslikud alused on sätestatud perekonnaseaduse (

) peatükis 5.

§26ja §27 lg1 järgi abielu lõppeb muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus.

Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 2

§2lg1) või abiellunud abikaasade tahteavaldustest. Kohus vastavalt Ts

MS §346 lg2 kuulas pooli isiklikult ära. Hagiavalduse ja poolte seletuste kohaselt tegelikult nende vahelised suhted on lõppenud. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt kostja kuritarvitab alkoholi, tülitseb ja skandaalitseb, mistõttu soovib hageja abielu lahutada. Kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Kostja vaidles alkoholi kuritarvitamise väidele vastu küll, kuid ülejäänuga kostja nõustus.

1. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli, nende suhted pärast hagi esitamist ei ole paranenud. Kohtuistungil ei soovinud pooled menetluse peatamist, nad ei soovi enam abielu säilitada. Sellises olukorras ei ole enam otstarbekas menetlust peatada. Kostjal ei ole vaidlust abielu lahutamisele, kohtuistungil ta on võtnud hagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §440 lg1 alusel kui kostja võtab hageja nõuded õigeks, rahuldab kohus hagi. Et kostja õigeksvõtt põhineb eksimusel või on mõjutatud pettuse või vägivallaga, ei ole tuvastanud. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Elatise väljamõistmise nõue
2. Sünnitunnistuse järgi lapse D.V.’i vanemateks on hageja ja kostja (t.lk. 4). Hagiavalduse kohaselt laps on hageja ülalpidamisel ja kostja ei toeta hagejat materiaalselt. Kostja ei ole vastuväiteid hagile esitanud.
3. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud

peatükis 8. Vastavalt

§50lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kooskõlas

§60lg1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Kuna kostja üldse pole seda kohustust täitnud, siis tuleb hagi rahuldada. 15.

§ 61

lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja soovib saada elatist seadusega kehtestatud minimaalmääras, mistõttu ei pea kohus vajalikuks lapse vajadusi välja selgitada. Kostja on võtnud hagi õigeks hageja poolt nõutud ulatuses ja ajast alates. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks anda hinnangut ka poolte varalistele seisunditele. 16. Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud

§61

lg4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt on rajatud eksimusele, pole tuvastatud. Sellepärast

§70lg1 ja Ts

MS §440 lg1 alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks summas 2 175 krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, alates 15.12.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud 17. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni riigilõivu. Teisi menetluskulusid pooltel ei ole. TsMS §164 lg1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. 3