lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Kohus leiab, et kuna kostja seisukoht lahutuse nõude kohta kohtul puudub, ei ole võimalik abielu lahutada. Kohus leiab, et elatis laste ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista. Kostjal on hagimaterjalid käes, kohtuistungile ta ei ilmunud, kutse käes, mitteilmumise põhjused on kohtule teadmata. Vastuväiteid hagi kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine on eelkõige laste huvides. Laste ülalpidamiseks on vaja raha pidevalt, hagiavalduse järgi kostja ei ole viimase aasta jooksul laste ülalpidamisest osa võtnud ja seetõttu ei ole põhjendatud elatise nõude arutamise edasilükkamine. Kostjale on antud võimalus oma arvamus elatise kohta esitada, ta ei ole seda teinud. Ei ole põhjendatud elatise väljamõistmist otsustada abielu lahutamise nõude lahendamisega. Kohus leiab, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada Perekonnaseaduse § 60 lg 1, § 61 lg 1, 2, 4 sätete alusel ja elatise väljamõistmise kohta tuleb teha osaotsus. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 järgi elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. 2175 krooni kuus lapse kohta. 2 Riigi poolt on kohtumääruse alusel välja makstud U.V.ile perioodi 12.02.2009-12.05.2009 eest elatisabi 9000 ( üheksa tuhat ) krooni. Seega U.V.ile M.N.i poolt perioodi 12.02.2009-12.05.2009 eest maksmisele kuuluvast elatise summast tuleb maha arvata 9000 ( üheksa tuhat ) krooni, mille osas läheb nõue üle riigile. Elatisabi seaduse § 10 lg 1 kohaselt kui lapsel oli käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas. Kohus leiab, et viivitamata täidetavaks tuleb tunnistada elatis alates 13.05.2009. Menetluskulude arvestus
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lg 2 kohaselt menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena.
Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Silvi Maiste kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.