) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 sätestab, et võlausaldaja on võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral õigus nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. Seega kuulub nõue põhivõla 230 600 krooni osas rahuldamisele. Menetluse pooled ei vaidle ka selle üle, et lepingu p 1.4 on kokku lepitud viivise tasumise kohutuses: kui laenusaaja viivitab lepingujärgsete maksete tasumisega, tasub ta laenuandja nõudmisel viivist 0,15% viivituses olevalt summalt iga viivituses oldud kalendripäeva eest.
lg 1 p 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas viivist.
lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus kokku leppinud viivisemääras 0,15 % tasumata võlasummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Nõue muutus sissenõutavaks 01.01.2008.a. Enne hagi esitamist 10.12.2008.a olid kostjad viivituses 345 päeva. Nimetatud perioodi eest on kokku arvestatud viivist 119 335.50 krooni. Kostja on tasunud 2008.a aprillis 20 000 krooni, mille hageja on arvestanud viivise katteks ning on sellest teatanud kostjale 28.04.2008 kirjas (t lk 14). Tasumata viivise osas on 99 335.50 krooni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga olid kostjad viivituses lisaks veel 166 päeva (11.12.200825.05.2009). Seega on nimetatud perioodi eest tasumisele kuuluv viivis 57 419.20 krooni. Seega on kohtuotsuse tegemise ajaks muutunud sissenõutavaks viivis summas 156 754.90 krooni, mis tuleb ka välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus arvestas lähtudes nimetatud paragrahvi teisest lausest viivise kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, siis tuleb alates otsuse tegemisele järgnevast päevast viivis välja mõista protsendina põhinõudest. Eelnimetatud lepingus on lepingu pooled kokku leppinud laenu tagamise abinõud: lepingu p 3.2. kohaselt seati lepingust tulenevate kohustute täitmiseks laenudandja kasuks Mxxx Kxxxxxxxx isiklik käendus. Lepingu p 3.3. kohaselt võttis kostja eraisikuna omale kohustuse tagada laenuandja nõudeid laenuvõtja vastu juhul, kui laenuvõtja ei täida lepingust tulevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt. Kostja Mxxx Kxxxxxxx käenduslepingule vastuväiteid ei esitanud. Hageja on esitanud käendajale ka nõudeid kohtustuse täitmiseks (t lk 15-16, 19-20). 2-08-87259
lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest.
lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlasusaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevas lepingus ei ole ette nähtud põhivõlgniku ja käendaja omavahelise vastutuse piiranguid, seetõttu on põhivõlgnik ja käendaja solidaarvõlgnikud.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna laenusaaja Trakman Grupp OÜ kohustusi ei täitnud, vastutab temaga solidaarselt käendaja Mxxx Kxxxxxxx. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg 2 ja 3 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostjate kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.