Edasikaebamise kord apellatsioonkaebus onkaebus Tartu Ringkonnakohtule Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsio 30 päeva jooksul, jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 14 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. 1 Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS, endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, sõlmis 27.12.2002.a. kostjaga mobiilsideteenustele liitumislepingu nr. 1052430, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirja, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefon 246 kasutamise eeskirja p.7.3. alusel mobiilsideteenuste lepingu. Kostja Elisa Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid maksekäsku ei õnnestunud kostjale edastada, mistõttu anti tsiviilasi üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostja võlg hagejale on 1 122 krooni ja 40 senti ning viivised summas 10 955 krooni ja 97 senti, mida hageja vähendab kuni põhivõla summani 1 121 krooni ja 40 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 2 243 krooni ja 80 senti ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 271, 113 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, Radiolinja Eesti AS üldtingimused, kõnede alajaotuse, arved, saldoseisud, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, pretensioon, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetlusest üleandmise kohta, kohtukulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 31.03.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohus kontrollis kostja andmeid rahvastikuregistris ja muudes registrites ning 22.04.2009.a. saatis kostjale hagimaterjali uuesti tema tegeliku elukoha aadressil politsei kaasabil. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 28.04.2009.a. on hagimaterjali kostjale üle andmiseks vastu võtnud poeg, mida tõendab allkiri dokumendi kättetoimetamise teatisel.
1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument 2 saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kostjale on aega antud 20 päeva. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 1 250 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav
§-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 113 lg. 1 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 10.juulil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.