← Eesti

2-08-18258/9

Obsah (6)§ 142§ 407§ 444§ 162§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 06.mai 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-08-18258 Tsiviilasi Hillar Virkus’e,

) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Eero Ilmari Hagelin ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Eero Ilmari Hagelin võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eest Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hillar Virkus, Helle Tibing ja Arvo Virkus võivad tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Tsiviilasi nr 2-08-18258 KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagejate taotlusel nende hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 79).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

  1. Kohustuse tekkeajal kehtinud Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja alates 01.07.2002.a. kehtiva TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi Võlaõigusseadus (VÕS). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 sätestab, et enne 1.juulit 2002 sõlmitud kesvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviiseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
  2. VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hagejate nõue tuleneb poolte vahel 10.05.1999.a sõlmitud tähtajalisest mitteeluruumi rendilepingust nr 1 ja selle lisalepingutest (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi ei ole kostja alates 2006.a septembrikuust hagi asjaolude kohaselt täitnud. Kostjal on hagi esitamise seisuga hagejatele tasumata 143 212.50 krooni renti. Hagejad nõuavad kostjalt rendivõlga summas 142 500 krooni.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Hagejate nõue rendivõla sissenõudmiseks kostjalt nõutud hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4. Asjaolu, et kostja rentnikuna ja lepingupoolena ei tasunud hagejatele renti Lepingus kokkulepitud tähtajal annab tunnistust, et kostja viivitas omapoolsete rahaliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejatele VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda temalt viivist ja seda VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka Lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei ole hageja nõutud viivise suurust ega arvestuslikku õigsust vaidlustanud.

§ 407

lg 1 alusel loetakse viivisnõude aluseks olevad hagi asjaolud kostja poolt omaksvõetuks. Hagejate nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses (142 500 krooni) on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 5.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagejate menetluskulu koosneb 14 750 kroonist hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust ja 12 390 kroonist õigusabikulust. Vajadus riigilõivu tasumiseks makstud ulatuses tuleneb seadusest, st on vajalik ja põhjendatud. Õigusabikulu 12 390 krooni on kolme hageja esindamise kulu, seega ca 4130 krooni iga hageja esindamise eest. Selline kulutus on hagihinda arvestades kooskõlas Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 lõikes 1 kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääraga, seega põhjendatud. Hagejate põhjendatud menetluskulud kannab kostja täies ulatuses. 6.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks Sirje Lahesoo Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.