) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Vjatšeslav Lozovski ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Vjatšeslav Lozovski võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei Tsiviilasi nr 2-08-20316 ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 36).
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 313 lg 1 ja 2 mõtte kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda muuhulgas ka juhul, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude maksmisega. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 15.09.2006.a sõlmitud tähtajatust eluruumi üürilepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st seisuga 21.05.2008.a on kostjal hagejale maksmata üüri ja tasumata kommunaalteenuste eest kokku 16 772.10 krooni. Kuna kostja jättis tasumata üüri ja maksmata kommunaalteenused kolmel järjestikusel maksetähtpäeval, ütles hageja poolte vahel sõlmitud Lepingu erakorraliselt üles, misjärel Leping 29.02.2008.a lõppes. Lepingu lõppemisel pidi kostja VÕS § 334 lg 1 kohaselt üüritud asja (eluruumi xxxxxxxxxxx) hagejale tagastama. Kostja seda teinud ei ole.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodud asjaoludel on hageja nõue üüri ja kommunaalteenuste võla, samuti üüritud asja tagasisaamise nõudes õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab need. Kohus annab kostjale võimaluse üüritud asi (eluruum xxxxxxxxxxx) hagejale vabatahtlikult tagastada viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist. Juhul kui kostja üüritud asja kohtu määratud ajal vabatahtlikult hagejale ei tagasta, kuulub tema ja temaga koos elavad isikud vaidlusalusest eluruumist sundkorras väljatõstmisele teist eluruumi vastu andmata. 3. Asjaolu, et kostja ei täitnud tähtaegselt Lepingust tulenevat üüri ja kommunaalteenuste eest tasumise kohustust annab tunnistust, et kostja viivitas Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega. Nimetatud asjaolu annab hagejale VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt õigustuse nõuda kostjalt viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) nii seaduses kui Lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei ole hageja nõutavat viivise suurust, arvestuslikku õigsust ega arvestamise aluseks olevat viivise määra vaidlustanud.
lg 1 alusel loetakse, et kostja on hagiavalduses märgitud viivisnõude aluseks olevad asjaolud omaksvõtnud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et hageja on hagiavalduses esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja lisanud ka kuludokumendi, määrab kohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.