Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud tähitud kirjaga allkirja vastu 12.veebruaril 2009.a.
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Asjas on leidnud tuvastamist, et pooled sõlmisid 23.augustil 2000.a. liitumislepingu nr 221995 (tl 7), mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust vastavalt EMT teenuste kasutamise üldtingimustele (tl 15-22). Tootega seonduvad tasud kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvetele vastavalt. Hageja on kostjale esitanud arveid teenuse kasutamise eest ajavahemikul 01.september kuni 30.november 2000.a. (tl 9-12), millest on tasumata 30.novembri 2000.a. seisuga 2280.26 krooni. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.6 kohaselt tuleb lugeda kostja arved saanuks liitumislepingul märgitud aadressil. Kostja hageja kirjalikule meeldetuletusele reageerinud ei ole. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 punktid 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viivised lähtuvalt VÕS § 113 lg-st 1 ning EMT Teenuste kasutamise üldtingimuste p-st 7.7 tulenevas määras, s.o 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast alates iga tasumata arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni. Tegutsedes heas usus ja vastu tulles kostjale vähendab hageja viivise nõuet 2279.26 kroonile.
lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja.
lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse kohaselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250.00 krooni ja õigusabi kulu 2500.00 krooni. Hageja on nõudnud kohtuvälise kuluna ka maksekäsu kiirmenetluse kulu, kuid hiljem sellest loobunud, kuna tegemist ei ole kohtuvälise kuluga
p 7 mõttes.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.