← Eesti

2-08-7979/8

Obsah (8)§ 150§ 660§ 187§ 430§ 432§ 173§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 03.juuli 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-7979 Balti Investeeringute Grupi Pank

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

  1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
  2. Lepingu sõlmimise aluseks on alljärgnevad asjaolud: 1.
  3. hageja on kohtule esitanud hagi kostjate vastu 129 757.37 krooni solidaarseks sissenõudmiseks. Hageja vähendab oma nõuet hagis esitatud leppetrahvi osas, st 15 985.07 krooni võrra.
  4. Kostjad tunnistavad tingimusteta: 2.1 hageja nõuet summas 149 702.52 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 2.1.
  5. 77 325.33 krooni tagastamata krediidisumma, 2.1.
  6. 14 461.42 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2.1.
  7. 57 910.55 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 6.06.2009.a. seisuga, 2.1.
  8. 5.22 krooni lepingu sõlmimise tasu, 2.
  9. kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 2 239 krooni, millest 114 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 2 125 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.
  10. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu 4 250 krooni, millest 2 125 krooni taotleb hageja

§ 150

lg 2 p 1 alusel Eesti Vabariigilt tagasi, paludes tagastatav summa tasuda BIGBANK ASi Hansapanga arveldusarvele nr 1120092793, märkides selgitusse “lep nr 0600512/27kt, tsiviilasi nr 2-08-7979, riigilõivu osaline tagastamine” .

  1. Kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku 151 941.52 krooni, millest 149 702.52 krooni moodustab lepingu punktis 2.1 nimetatud võlg ja 2 239 krooni lepingu punktis 2.
  2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20600512279 alljärgnevalt: 4.
  3. tasudes alates juunikuust 2009.a kuni oktoobrikuuni
  4. igakuiselt hiljemalt
  5. kuupäevaks solidaarselt 1 500 krooni. 4.
  6. tasudes võla jäägi hiljemalt
  7. november 2009.a. ühekordse maksena.
  8. Kui kostjad ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti õigus pöörduda kõigi lepingu punktis 4 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjatelt, kohtutäituri poole.
  1. Maksete tasumisega viivitamisel tasuvad kostjad hagejale solidaarselt viivist 0.0736 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esiatud põhinõuet.
  2. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostjad kohustatud hagejale tasuma solidaarselt leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt.
  3. Pooled esitavad käesoleva lepingu kinnitamiseks kohtule, paludes kohtumenetluse hageja nõudes kostjate vastu lõpetamist selleks eraldi kohtuistungit pidamata.
  4. Pooled on teadlikud, et: 9.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle; 9.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 432 alusel ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle; 9.
  7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 661 lg 4 alusel lepivad pooled kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 9.
  8. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Muud otsustused
  9. Seoses menetluse lõpetamisega: 2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 2125 krooni, mis laekus hageja kontolt 29.02.2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 hageja kontole nr 1120092793 selgitusse märkida lep nr 0600512/27kt, tsiviilasi nr 2-08-7979, riigilõivu osaline tagastamine); 2.2 jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt kostjate kanda; 2.3 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte; 2 2.4 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused
  10. Selgitada: 3.1

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

3 Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud kannavad kostjad. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Kalev Kuningas Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.