) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Lääne Maakohtu kohtuotsusega 28. aprillist 2000.a. on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis kahe lapse ülalpidamiseks 800 krooni kuus.
lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi ja lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohtuotsuse tegemisest möödunud üheksa aasta jooksul on laste vajadused muutunud. Käesoleval ajal on üks lastest A. J. 15 aastane ja S. J. 14 aastane. Teismeliste laste ülalpidamine on oluliselt rohkem rahalisi vahendeid nõudev kui koolieelikute ülalpidamine. Hageja on palunud väljamõistetavat elatist suurendada kuus 2175 kroonini kummagi lapse kohta, mis on vastavalt
Arvestades hageja nõude suurust, loeb kohus laste vajadused tõendatuks üldteadaoleva asjaoluna, et teismelise lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt, selleks, et oleks tagatud lapse normaalne vaimne ja füüsiline areng, minimaalselt 3200 krooni. Kostja nõustus kohtuistungil maksma hageja kasuks kummagi lapse ülalpidamiseks 1000 krooni kuus. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma ka tulumaksu. Nimetatud asjaolule on osutanud Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-93-08 p 17, mille kohaselt elatisraha 3 suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodu alusel arvestab kohus kostjalt elatise väljamõistmise suurendamisel, et hagejal tuleb tasuda tulumaksu, mille määr käesoleval ajal on 21%. Kostja seletuse kohaselt tasub ta igakuiselt lapse A. T. ülalpidamiseks tema emale 800 krooni pangaülekandega ja lapse A. T. mobiilile laeb igakuiselt veel 150 krooni. Kokku annab kostja A. T.le ülalpidamist igakuiselt 950 krooni eest kuus. Kui nüüd arvestada, et kostja on nõus hagejale maksma laste ülalpidamiseks kummagi lapse kohta 1000 krooni kuus, siis arvestades hageja kohustust tasuda tulumaks, jääb hagejale reaalselt lapse vajaduste rahuldamiseks ühe lapse kohta igakuiselt 790 krooni kuus, mida on vähem kui kostjalt ülalpidamist saav A. T.. Perekonnaseaduse põhimõtete kohaselt peavad kõik lapsed olema võrdselt kindlustatud. Käesoleval ajal on kostja ülalpidamisel kokku neli alaealist last – A. J., S. J., A. T. ja A. M. T.. Kohus ei loe U. A.’d kostja ülalpeetavaks, sest kostja ei ole lapse vanem, kellel lasuks seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et kostja on lapse U. A. ema R. T.ga abielus, ei tähenda, et U. A. on kostja ülalpeetav.
järgi abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolme aastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega tuleneb
, et abikaasa ülalpidamise kohustus on kohustatud abikaasal eelkõige siis, kui kohustatud abikaasa st käesoleval juhul kostja, varaline seisund seda võimaldab. Kostja on korduvalt rõhutanud asjaolu, et tema varaline seisund ei võimalda seaduses sätestatud minimaalmääras üleval pidada oma alaealisi lapsi, siis järelikult ei võimalda kostja varaline seisund ka abikaasa ülalpidamist. A. M. T. on sündinud * ja saab peatselt kahe aastaseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja varaline seisund ei võimalda ülalpidada R. T.d. Kohus leiab, et eelkõige tuleb kostjal anda ülalpidamist alaealistele lastele, keda ta on kohustatud vastavalt Perekonnaseaduse § 60 lg 1 üleval pidama. Alles seejärel kui kostja varalised võimalused seda lubavad, on kostja kohustatud üleval pidama oma abikaasat. Järgnevalt analüüsib kohus, kas käesolevas vaidluses on põhjendatud
Riigikohus oma lahendis 08. aprillist 2009.a punktis 11 on asunud seisukohale, mille kohaselt
lõikes nimetatud suuruse (s.o alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 5 eesmärgiks on tagada, et
lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on
Seega oleks kolleegiumi arvates
lg 5 rakendamine põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist
Selle tõttu on käesolevas asjas oluline selgitada, missugune on teise lapse vanemate varaline seisund. Hagi rahuldamise esmase eeldusena peab hageja tõendama, et tema ja teise lapse teine vanem ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele lastele elatist
Eeltoodud Riigikohtu lahendi põhimõttest lähtudes peab kohus käesolevat vaidlust lahendades selgitama, kas juhul kui kostja maksab hagejale elatist hageja poolt nõutavas määras, kas siis sellisel juhul on kostja võimeline andma samas määras ülalpidamist ka kõigile teistele alaealistele lastele, keda ta on kohustatud üleval pidama. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja varaline seisund ei võimalda üleval pidada A. M.T. ema R. T.d. Kohtule 4 esitatud R. T. konto väljavõttest nähtub, et tema sissetulekuks käesoleval ajal on peretoetus summas 1500 krooni kuus. Seega ei piisa R. T. sissetulekust ilmselgelt kõigi A. M. T. vajaduste rahuldamiseks ja kostja peab panustada rohkem kui lapse teine vanem. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kui suures ulatuses annab A. T. teine vanem lapsele ülalpidamist. Teada on, kui palju panustab kostja. Kohus leiab, et arvestades kostja sissetulekut, mis * poolt 09.04.2009.a. väljastatud palgatõendi /tl 57/ kohaselt on keskmiselt 16 053 krooni kuus, on kostja varaliseks võimaluseks iga ülalpeetava kohta vähemalt 2000 krooni kuus. Sellisel juhul jääb kostja enda vajaduste rahuldamiseks pool tema sissetulekust. Arvestades asjaolu, et A. M. T. elab kostjaga koos, on kostjal lisaks 2000 kroonile, mida kohus on juba arvestanud A. M. T. ülalpidamiseks, võimalik anda temaga koos elavale lapsele ülalpidamist rohkem, sest ½ sissetulekust, mis jääb kostjale peale kõigi ülalpeetavate ees täidetava kohustuse mahaarvamist, võimaldab kostjal anda lapse ülalpidamiseks rohkem kui suudab panustada lapse teine vanem R. T. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa arvestada põhjendatud kuluna kostja poolt esile toodud asjaolu väikelaenu tagasimaksmiseks, mis on võetud elamu ehituseks. Kostja seletuse kohaselt laenu võtmise ajal 2007. aastal ei olnud talle esitatud nõudmisi ja ei olnud ka ette näha nõudmiste esitamist S. J. ja A. J. ülalpidamise osas. Kostja, mõistliku inimesena, pidi arvestama asjaoluga, et tema poolt hagejale makstav elatis kahe lapse kohta 800 krooni kuus on ilmselgelt ebapiisav ja ei vasta laste vajadustele ega vanemate varalistele võimalustele. Asjaolu, et kostja kergemeelselt lootis, et hageja ei esita väljamõistetud elatise suurendamise nõuet, ei anna kohtule alust jätta laste huvid ja vajadused tahaplaanile. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal on neli alaealist last, on kostja kohustatud iga oma väljamineku puhul arvestama kohustustega, mis lasuvad tal seoses laste ülalpidamisega. Kostja soovi parandada oma elamistingimusi eramu ehitamisega, ei saa realiseerida alaealiste laste ülalpidamiskohustuse arvelt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurendamine lapse kohta 1600 krooni võrra nii, et kummagi lapse ülalpidamiseks mõistetakse kostjalt välja elatis 2000 krooni kuus. Sellisel juhul jääb hagejal peale tulumaksu mahaarvamist ühe lapse vajaduste rahuldamiseks elatisena igakuiselt 1580 krooni. Eeltoodud motiividel on põhjendatud
lg 5 kohaldamine ja elatise väljamõistmine alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eeltoodu alusel leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 5 Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.