Obsah (7)

§ 438§ 439§ 138§ 147§ 162§ 173§ 178

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2009.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-39833 Tsiviilasi AS VolkerRail RTE

§ 438

lg 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.

§ 439

kohaselt ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Käesoleva vaidluse põhiküsimus on selles, kas 25.09.2006.a. hageja kui tööandja ja kostja kui töötaja vahel sõlmitud koolitusleping (tl 18-19) hõlmab kostja kohustust hüvitada hagejale enne koolituslepingu sõlmimist hageja poolt kostjale võimaldatud koolituse kulud. Lepingu p. 2 tulenevalt on selle objektiks kutsealane täiendõpe koolitaja poolt ja sellega seonduvad poolte kohustused kulutuste kandmise tagatise osas. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja osales hageja poolt korraldatud raudtee ekskavaatorijuhi erialasel väljaõppel 01.03.2006-01.07.

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja pärast koolituslepingu sõlmimist täitnud kohustust teostada kutsealane väljaõpe raudtee ekskavaatorijuhi erialal. Kohus leiab, et koolituslepingu kehtivus ei sõltu sellest, et see sõlmiti kirjalikult pärast seda, kui koolitus oli juba toimunud. Koolituslepingu p. 3.1 kohaselt kohustub hageja teostama kutsealase 5 väljaõppe raudtee ekskavaatorijuhi erialal ning p.-st 3.2 tulenevalt kohustus hageja teostama väljaõppe raudtee tehnokasutuseeskirja ja raudtee signalisatsioonijuhendi teadmiste alal. Koolituslepingule on lisatud punkti 9 kohaselt koolituse protokoll 01.03.2006 (koolitus raudtee signalisatsioonijuhendi kohta), koolituse protokollid 16.03.2006 ja 30.03.2006 (koolitus raudtee tehnokasutuseeskirja kohta) ning koolituse protokoll 20.09.2006.a. (ekskavaatorijuhiks koolitamine). Kõikidel eeltoodud protokollidel on kostja allkiri selle kohta, et ta osales koolitusel. Seega on tõendatud hageja poolt koolituslepingu p. 3.1 ja 3.2 täitmine. Tulenevalt koolituslepingu p.-st 3.3 kohustub tööandja kandma koolitusega seotud kulud kogusummas 20 000 krooni. Kuna hageja täitis lepingu p.-d 3.1 ja 3.2 ning on kandnud ka p.-s 3.3 koolitusega seotud kulud, siis oli ta õigustatud nõudma kostjalt lepingu p. 5.2 alusel väljaõppega seotud kulutuste hüvitamist, sest lepingu p. 4.1 kohaselt kohustus kostja pärast väljaõppe lõppemist töötama AS-is Rööbasteede Ehitus (uus ärinimi AS Volker Rail RTE) 2 aastat, kuid ta ei teinud seda ning tööleping lõpetati töötaja algatusel enne kahe aasta möödumist väljaõppe saamisest. Vastavalt lepingu p-le 5.2 kui töötaja tööleping lõpeb punktis 4 nimetatud tähtaja jooksul töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused vastavalt käesoleva lepingu punktis 3.3 olevas summas, mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Kostja tahet sõlmida 25.09.2006.a. koolitusleping kinnitavad allkirjad koolituse protokollidel ja koolituslepingul. Koolituslepingu p.-s 3 on küll hageja kohustused sõnastatud tulevikku suunavalt, kuid pooltel puudub vaidlus selles, et hageja oli koolitused läbi viinud juba varem. Eeltoodust tulenevalt võttis kostja endale kohustusi seoses juba läbitud väljaõppega. Pooled on koolituslepingus kokku leppinud, et koolitusega seotud kulud on kogusummas 20 000 krooni. Kohus leiab, et kostja hüvitamiskohustus ei sõltu sellest, kuidas kalkulatsioonis nimetatud summad koolitajatele välja maksti ja seetõttu jätab kohus kostja väited, mille kohaselt ei ole hageja koolituse läbiviimisel tegelikke kulutusi kandnud, tähelepanuta. Koolituslepingust tulenev nõue ei sõltu sellest, millised kokkulepped olid hagejal enda teiste töötajatega ja kas koolitajad olid vabastatud oma põhitööst. Samuti ei oma kostja hüvitamiskohustuse seisukohast tähtsust see, kas koolitamine kuulus või ei kuulunud kalkulatsioonis nimetatud koolitajate töölepingujärgsete tööülesannete hulka. Kuigi koolituse maksumuse üle otsustamisel tuleb lähtuda üksnes poolte poolt kokkulepitust, leiab kohus, et koolitusega seotud kulu ühe inimese kohta 20 001 krooni suuruses summas kinnitab ka 25.09.2006.a koostatud kalkulatsioon (tl 13). Kostja väide, mille kohaselt oli töölt lahkumise põhjuseks tööandjapoolne palgaseaduse rikkumine, sest tööleping sisaldas töötaja õigusi oluliselt halvendavaid sätteid, on asjakohatu. Nimelt nähtub toimikust (tl 20), et töölepingu nr 1945-27.02.2006 lõpetamine toimus TLS § 79 alusel (määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel) ja seega kohustub kostja koolituslepingu p 5.2 kohaselt hüvitama väljaõppele tehtud kulutused summas mida on vähendatud tööl oldud ajaga. Vastavalt VÕS § 1 kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega 6 viivitamine. Kuna kostja on jätnud oma koolituslepingu p.-st 4.1 tuleneva kohustuse (töötada pärast väljaõppe lõppemist hageja juures 2 aastat) täitmata, on ta rikkunud lepingut ja hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on õigustatud nõudma kostjalt koolituslepingu p. 5.2 alusel väljaõppega seotud kulutuste hüvitamist. Nimetatud punkti kohaselt kui töötaja tööleping lõpeb lepingu punktis 4.1 nimetatud tähtaja jooksul töötaja algatusel, kohustub töötaja hüvitama väljaõppele tehtud kulutused vastavalt käesoleva lepingu p.-s 3.3 olevas summas (20 000 krooni), mida on vähendatud proportsionaalselt tööl oldud ajaga. Arvestades, et kostja töötas hageja juures pärast koolituse läbimist 253 päeva (21.09.2006-31.05.2007), tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 13 049 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna koolituslepingu p 5.2 kohaselt oli kostja kohustatud hüvitama hagejale koolituskulud töölepingu lõpetamisel, siis muutus kohustus sissenõutavaks töölepingu lõpetamisel 31.05.2007.a. ja alates sellest ajast on hagejal õigus nõuda viivist. Perioodil 31.05.2007.a. 30.06.2007.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 3,5%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 10, 5%. Viivitatud päevade arv on 30 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 112, 92 krooni (13 049 x 0,105 x 30/364). Perioodil 30.06.2007.a. – 31.12.2008.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 4,0%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 11%. Viivitatud päevade arv on 550 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 2168, 90 krooni (13 049 x 0,11 x 550/364). Perioodil 31.12.2008.a. – 08.07.2009.a. oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2,5%. VÕS § 113 lg 1 alusel oli viivise määraks 9,5%. Viivitatud päevade arv on 159 päeva. Seega tuleb kostjal nimetatud perioodil maksta viivist 541, 50 krooni (13 049 x 0,95 x 159/364). Lähtudes eeltoodust on viivise summa otsuse tegemise seisuga 2823, 30 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 138järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. 7

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluses kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, siis on põhjendatud jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS § 1, § 76 lg 1 ja § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 94 ja § 113 lg 1 sätteid ning juhindus

§ 162lg 1, 441-442, 632 lg 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 11. juulil 2009.a Nooremreferent /allkiri/ M.Roots I.Golubev I.Golubev