) § 117 lg 1 punkti 3 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu alates 01.03.2008, kuna puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Murru Vangla direktori 20.02.2008 käskkirjaga nr 153-P „Teenistusest vabastamine“ vabastati I. Danilin
lg 1 punkti 3 alusel Murru Vangla järelvalveosakonna valvuri ametkohalt alates 01.03.
lõike 4 kohaselt tuleb ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisel ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist. Kusjuures sama paragrahvi lõike 5 kohaselt vabastatakse ametnik
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Riigikohtu 07.03.2003 lahendis nr 3-3-1-20-03 on leitud, et
Kogu senise teenistuse jooksul ei ole kaebaja töö suhtes esitatud pretensioone. Vabastamiskäskkiri on seadusevastane ka seetõttu, et kaebaja sisulist vastavust ametikohale ei ole vabastamiskäskkirjas üldse analüüsitud, mistõttu on käskkiri motiveerimata. Kaebajat on pika teenistuse jooksul korduvalt ergutatud ja premeeritud. Kaebaja teenistusest vabastamine ei olnud õiguspärane. Kaebaja üleviimine 18.10.2007 käskkirjaga nr 961-8 oli õigusvastane, sest valvuri ametikohale sisevalveteenistusse ei olnud võimalik teda üle viia keeletaseme tõttu ning vastava ametikoha puudumisel oleks talle tulnud pakkuda teist tööd või ta teenistusest vabastada koondamise tõttu. Vastavas ametis töötamise kohustusliku dokumendi puudumisel aga oleks asutus pidanud pakkuma talle samuti teist tööd ja nimetama ta mõnele teisele ametikohale, milline oleks olnud vastavuses tema keeleoskusega. Lõppkokkuvõttes kaebajat ei koondatud, viidi ebaseaduslikult üle teisele ametikohale ja teenistusest vabastamisel ei pakutud ka teist ametikohta. 2
lg 3 sätestab, et teenistusest vabastamisel ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk. Kuna kaebaja on ametisse võetud juba rohkem kui 10 aastat tagasi, kui keelenõuded olid teistsugused, siis ei ole tema ametisse võtmisel eeskirju rikutud ja nimetatud sätte alusel ei ole kaebajat käesolevaks ajaks kujunenud asjaoludel võimalik teenistusest vabastada. 3. Murru Vangla vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata. Ametniku ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise tõttu tuleb ametnik vabastada koheselt pärast asjaolude ilmnemist. Samas teenistusest vabastamisega viivitamine ei anna alust järeldada, et teenistusest vabastamine osutub õigusvastaseks. Tulenevalt
§-st 14 võib riigiametnikuna teenistusse võtta isiku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Keeleseaduse § 5 tulenevalt kehtestab eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded teenistujatele Vabariigi Valitsus. Justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 29 „Vanglaametnike ametiastmete atesteerimisnõuded“ § 17 punktist 9 tulenevalt peab II klassi valvuril olema eesti keele oskus kesktasemel. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine“ punkti 3 alapunktist 3 tulenevalt oli kuni 01.03.2008 vangla välisteenistuse valvuritel nõutav eesti keele oskus algtasemel. Kaebuse esitaja omab eesti keele oskuse tunnistust, mille kohaselt tema keele oskus vastab algtasemele. Teenistusest vabastamise ajal, 29.02.2008 kaebajal puudus kesktasemel eesti keele oskuse tunnistus, mistõttu on kaebaja teenistusest vabastamine õiguspärane. Kaebaja teenistusest vabastamise aluse muutmise nõue on põhjendamatu. Ametniku teenistusest vabastamine on võimalik vastavalt seaduses sätestatud õiguslikele alustele ja faktilistele asjaoludele ning need asjaolud ei ole teenistusest vabastamise momendil ära langenud. Käesoleval juhul on kaebaja ametikohal nõutav eesti keele oskus kesktasemel, kuid kaebaja omab eesti keele oskust algtasemel, mistõttu tema teenistusest vabastamine on põhjendatud. Kaebaja seisukoht, et tema teenistusest vabastamisel ei ole arvestatud senist tööga toimetulekut, on ekslik. Tööülesannete täitmisega toimetuleku hindamisel tuleb arvestada eelkõige eesti keele oskust ja kasutamist ning asjaolu, kas keeleoskus takistas kaebajal tööülesandeid täitmast. Kaebaja üleviimisel Ämari Vanglast Murru Vanglasse teenistuse põhilised elemendid, teenistuskoha asukoht ja ülesanded oluliselt ei muutunud. Samuti ei muutunud kaebaja palk. Kaebaja viide justkui kaebaja on üleviidud teises paikkonnas asuvasse vanglasse, on ebaõige. Ämari ja Murru vanglad asuvad Rummu asulas. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et temale tehti 02.10.2007 ettepanek asuda teenistusse teise vanglasse valvuri ametikohale sisevalves. Vastava ettepaneku tegemise põhjuseks oli valvurite puudus Murru Vanglas. Kinnipeetavate arv Ämari Vanglas seoses eelseisva vangla liitmisega vähenes, mistõttu oli mõistlik osa Ämari Vangla valvuritest üle viia Murru Vangla teenistusse. Ettepaneku tegemise ajal ei olnud Murru Vangla teadlik asjaolust, et kaebajal puudub tema ametikohal nõutav eesti keele oskuse tase. Hiljemalt kaebaja üleviimise käskkirja tegemise ajaks oli vastustaja teadlik, et kaebajal puudub nõutav eesti keele oskuse tase, mistõttu koostati käskkiri kaebaja üleviimiseks välisvalve valvuri ametikohale, kuid kaebaja sellega ei nõustunud. 4. Tallinna Halduskohtu 09.12.2008 otsusega kaebus rahuldati osaliselt. Kohus nõustus kaebajaga, et vastaval ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi 3
lõikest 5 tulenevat nõuet vabastada ametnik
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel teenistusest üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale, on kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.
Nimetatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga. Eeltoodud põhjustel tühistab kohus Murru Vangla direktori 20.02.2008 käskkirja nr 153-P „Teenistusest vabastamine“, muudab kaebaja teenistusest vabastamise alust ja loeb tema ja Murru Vangla vahelise teenistussuhte lõppenuks
Kuna kaebaja ei soovi enda teenistusse ennistamist, kohustab kohus vastustajat maksma talle välja hüvitisena kuue kuu ametipalga. Kaebus jääb rahuldamata Murru Vangla direktori 18.10.2007.a käskkirja nr 961-P „Vanglaametnik Igor Danilini ametisse nimetamine ning töötasu määramine“ tühistamise nõude osas. Nimetatud käskkiri ei riku kaebaja õigusi. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja üleviimine Ämari Vangla vangistusosakonna valvuri ametikohalt Murru Vangla järelevalveosakonna valvuri ametikohale toimunud tema enda nõusolekul. Nimetatud asjaolu nähtub nii vastustajale antud kaebaja omakäelisest kinnitusest, kui kohtule esitatud kaebusest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Murru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 09.12.2008 otsus tühistada osas, millega halduskohus kaebuse rahuldas. Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2005 otsuses nr 3-3-1-5-05 on asutud seisukohale, et
lõikest 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabasid ametikohti.
lõike 3 eesmärgist tulenevalt peab pakutav ametikoht vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Kuigi vangla ei teinud kaebajale kirjalikult ettepanekut teisele ametikohale asumiseks, ei tähenda see seda, nagu nimetatud ettepanekut ei oleks kaalutud. Kaebajale ei tehtud pakkumist teisele ametikohale teenistusse asuda põhjusel, et kaebajale sobivat ametikohta Murru Vangla struktuuris ei olnud. Vangla töökohtadest olid vakantsed ametikohad, mis vajavad vastavat erialast väljaõpet. Vastustajal puudus info, et kaebaja oleks vabade abiteenistujate ametikohtade kriteeriumitele vastanud. Samuti oli tegemist ametikohtadega, mis on oluliselt ebasoodsamate teenistustingimustega ja ametikohta, mis on teenistujale võrreldes tema seniste töötingimustega võrreldes ebasoodne, asutus pakkuma ei pea. Seega käitus vastustaja kaebajale teist ametikohta mitte pakkudes õiguspäraselt. Riigikohtu 07.04.2005 otsuse nr 3-31-5-05 kohaselt ametnikule sobiva ametikoha leidmine ei saa muutuda organisatsioonile omaette eesmärgiks ega koormata asutuse loomulikku ning tavapärast töökorraldust. 4
ei anna tööandjale õigust täiendavalt kaaluda dokumendi puudumise tagajärgi. 6. Igor Danilin palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et teenistusest vabastamisel ei pakkunud vastustaja kaebajale teisi ametikohti vältimaks kaebaja teenistusest vabastamist. Seega ei järginud vastustaja
lõikest 5 tulenevat nõuet vabastada ametnik
lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel teenistusest üksnes juhul, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule uue tõendina „Murru Vangla koosseis täituvusega ameti- ja abiteenistujate lõikes seisuga 01.03.2008“. Vastustaja ei esitanud esimese astme kohtus väidet, et tal ei olnud võimalik kaebajale teist ametikohta pakkuda, vaid vastustaja seisukoht oli, et
MS § 238 lg 3 punkti 3 alusel selliselt esitatud tõendi vastuvõtmisest keelduda. Tõendilt nähtub, et kaebajale oli siiski võimalik enne teenistusest vabastamist pakkuda erinevaid ametikohti. Seega oleks kaebaja saanud vanglateenistuses edasi töötada, millise aja jooksul oleks olnud ilmselt ka võimalik omandada eesti keele oskuse vastav tase. Murru Vangla direktori 04.02.2008.a teates nr 2-17/12 teavitati kaebajat kohustusest esitada Murru Vangla üldosakonda hiljemalt 15.02.2008.a eesti keele oskuse kesktaseme tunnistus. Arvestades kaebaja pikaajalist töötamist vanglateenistuses ja 2008. aasta alguseks kujunenud majanduslikku olukorda, oleks kaebaja teenistusest vabastamise asemel nõustunud ka vähem kvalifitseeritud ametikohtadega. Vastustaja vastusest kaebusele ja apellatsioonkaebusest selgub üheselt, et kaebajaga isegi ei arutatud teenistuse jätkamise võimalusi ning teiste ametikohtade mittepakkumine oli vastustaja ühepoolne otsus. 5
lg 4, mis kohustab ametniku vabastama ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumisel kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist, ning
lg 5, mille kohaselt ametnik vabastatakse, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 kohaselt on alates 01.03.2008 kõigil vanglate ametnikel kohustus omada riigikeele oskust vähemalt kesktasemel. Keeleoskust vähemalt algtasemel nõutakse üksnes abiteenistujatelt. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale on väljastatud eesti keele tasemeeksami tunnistus, mille kohaselt on ta sooritanud algtaseme eksami. Järelikult oli
lg 1 p 3 kohaldamine kaebaja suhtes õigustatud: tal puudus dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-20-03 leidnud, et
Haldusorganil ei ole selles küsimuses kaalutlusõigust. Seega on
lg 1 p 3 kohaldamine õiguspärane sõltumata sellest, kas kaebajal lubati varasemalt töötada ametikohal, mis tema keeleoskusele ei vastanud ning kas kaebaja vabastati ametist
lg 4 kohaselt viivitamatult.
lg 4 sätestab mittenõuetekohase ametniku vabastamise kohustuse haldusorgani jaoks, kuid ei tekita nõuetele mittevastavale ametnikule subjektiivset õigust nõuda teenistussuhte jätkumist. Samuti ei tekita
8. Seega on käesolevas asjas oluline
lg 5 kohaldamine, st küsimus, kas vastustajal oli võimalik kaebajale pakkuda mõnda teist ametikohta. Halduskohus leidis, et kaebajale teist ametikohta ei pakutud ning sellega ringkonnakohus nõustub. Samas ei too see ringkonnakohtu hinnangul kaasa kaebaja teenistusest vabastamise õigusvastasust.
lg 5 välistab ametniku vabastamise, kui teda on võimalik nimetada teisele ametikohale.
Käesoleval juhul kaebaja aga ametnikuna vanglateenistuses jätkata ei saa, sest kõik vangla ametnikud peavad oskama keelt vähemalt kesktasemel.
Ringkonnakohus leiab, et
lg 5 eesmärgiks on säilitada võimalusel ametnikule tema staatus, mitte aga teenistusest vabastamisele kuuluvatele ametnikele tööhõive tagamine eraõiguslikul alusel. Vastavalt
§-le 7 töötavad abiteenistujad ametiasutustes töölepingute alusel ning kui kaebaja ka jätkaks tööd Murru Vanglas abiteenistujana, oleks tulnud ta ikkagi eelnevalt
Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja
9. Kaebus võiks rahuldamisele kuuluda juhul, kui kohus tuvastaks, et nõue, mille kohaselt peavad kõik vanglaametnikud oskama eesti keelt vähemalt kesktasemel, on ebaproportsionaalne. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-20-03 viidanud keeleseaduse § 5 lg 2 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.