Määruse ärakiri saata kaebuse esitajale koos tagastamisele kuuluva kaebusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud ja kaebaja taotlused Tartu Halduskohtusse saabus 13.05.2009 Riida Nihvelti kaebus Lõuna Politseiprefektuuri peale. Kaebuse kohaselt saatis Lõuna Politseiprefektuur kriminaalasja nr 08260103864 raames kirjaekspertiisi kaebaja ja Albert Kiisi vahel 13.03.2008 sõlmitud üürilepingu koopia. Ekspertiisiga tuvastati, et tõenäoliselt on üürilepingul A. Kiisi allkirja jäljendatud. Kaebaja märgib, et talle ei teatatud kriminaalasja menetlemise alustamisest ning et temalt ja A. Kiisilt ei võetud allkirjaproovi näidiseid. Ekspertiisi saadeti üürilepingu koopia, mistõttu ei olnud kaebaja arvates eksperdil võimalik määrata, kas allkirjad on kirjutatud A. Kiisi enda poolt või on need jäljendatud. Lõuna Politseiprefektuur tagastas 17.04.2009 kirjaga nr LNA 2.2-20.7/38622 Tartu Linnavalitsusele seoses käekirjaekspertiisi teostamise vajadusega väljanõutud dokumendid. Samuti teavitati nimetatud kirjaga Tartu Linnavalitsust ekspertiisiga tuvastatud asjaoludest. Kaebuse esitaja leiab, et Lõuna Politseiprefektuuri teade Tartu Linnavalitsusele on õigustühine, kuna kaebajat ei kaasatud kriminaalmenetlusse, mistõttu puudus tal võimalus oma õigusi tõestada üürilepingu originaali esitamisega. Kaebaja palub tühistada Lõuna Politseiprefektuuri 17.04.2009 teatis nr LNA 2.2-20.7/38622 ja saata üürilepingu originaal tagasi uueks menetluseks kohtuekspertiisi. 1 Kohtu seisukoht Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Nähtuvalt esitatud kaebusest soovib R.Nihvelt vaidlustada Lõuna Politseiprefektuuri toimingut kriminaalasja raames läbiviidud käekirjaekspertiisi läbiviimisel. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, jõustus 01.07.2004) § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale ning lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse. KrMS § 229 lg 2 p 2 kohaselt menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist ning p 3 kohaselt peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal KrMS § 230 lg 1 kohaselt õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Seega on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kord kriminaalmenetluse käigus tehtavate toimingute vaidlustamise osas. Ka kaebuses märgitud käekirjaekspertiis on läbi viidud konkreetse kriminaalasja raames. Halduskohtul puudub õigus sekkuda kriminaalasja läbiviimisesse ega kontrollida nende toimingute õiguspärasust olukorras, kus selleks on seadusega ettenähtud kindel kord. Nimetatud uurimisasutuse toimingu peale lähtudes KrMS §-st 228 õigus esitada kaebus prokuratuurile, kellel on õigus oma määrusega tunnistada isiku õiguste rikkumist. Seega tuleb R. Nihveltil Lõuna Politseiprefektuuri menetlustoimingu peale esitada kaebus esmalt Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning kui isik prokuratuuri määrusega ei nõustu, on tal õigus esitada kaebus Tartu Maakohtule. Tulenevalt eelnevast on kohus seisukohal, et R. Nihvelti kaebus kuulub tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu (
Lisaks peab halduskohus vajalikuks märkida, et Lõuna Politseiprefektuuri poolt kriminaalasja nr 08260103864 raames Tartu Linnavalitsusele saadetud 17.04.2009 teade nr LNA 2.220.7/38622 dokumentide tagastamise ja ekspertiisiga tuvastatud asjaolude kohta ei ole haldusaktiks või toiminguks
Kaebusele lisatud teade ei ole suunatud haldusvälisele isikule, sealhulgas ka mitte kaebuse esitajale ja see teade ei pane kellelegi mingeid kohustusi ega anna õigusi. Politseiprefektuuri kirjaga on tagastatud Tartu Linnavalitsusest saadud dokumendid ning teavitatud linnavalitsust ekspertiisi tulemustest. Olukorda kirjeldav kokkuvõte ei saa aga kuidagi kaebuse esitaja õigusi rikkuda. Eda Muts kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.