KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-07-

ja nr 255TL/

tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks tegevusloa taotlusi uuesti läbi vaatama Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu

1. juuli
2. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Konkurentsiameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. aprill
4. a Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Morrison Invest, esindajad Margus Valdes ja Tarmo Friedenthal Vastustaja Konkurentsiamet, Kasepalu ja Tiiu Siig esindajad Margus Kolmas isik Fortum Elekter AS RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Konkurentsiameti apellatsioonkaebus.
6. Tühistada Tallinna Halduskohtu
7. juuli
8. a otsus ja teha asjas uus otsus.
9. Jätta AS Morrison Invest kaebus rahuldamata.
10. Mõista AS-lt Morrison Invest Konkurentsiameti kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 160 krooni. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viimane kassatsioonkaebuse esitamise päev on
11. juuni
12. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit 3-07-2669 korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. AS Morrison Invest omas energiaseaduse (kehtis kuni
14. juulini
15. a) alusel antud turuluba tegutsemiseks jaotusvõrguettevõtjana elektrituruseaduse (

) § 22 lg 1 punktides 3 ja 7 ettenähtud tegevusaladel – jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müük. Turuluba oli väljastatud kehtivusega

1. septembrini
2. a. Teeninduspiirkond asub Harjumaal Viimsi vallas Haabneeme alevikus (piirkond 1) ja seda ümbritseb Fortum Elekter AS-le määratud teeninduspiirkond. Piirkonnas 1 paikneb AS-le Morrison Invest kuuluv elektrivõrk, mis koosneb kahest alajaamast, neist lähtuvatest kaabelliinidest ning jaotuskappidest. AS Morrison Invest tegutseb piirkonnas 1 paiknevate Heldri elamurajooni 44 kinnistu elektrienergiaga varustajana, edastades ja müües sealsete kinnistute omanikele Fortum Elekter AS-lt ostetavat elektrienergiat.
4. augustil
5. a esitas AS Morrison Invest Energiaturu Inspektsioonile (edaspidi ka ETI) taotlused jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusloa saamiseks ja elektrienergia müügi tegevusloa saamiseks, et jätkata oma senist tegevust tarbijate elektrienergiaga varustamiseks piirkonnas
7. Energiaturu Inspektsiooni
8. novembri
9. a otsuse nr 253-TL/

punktiga 1 keelduti AS-le Morrison Invest

§ 30

lg 1 p 4 alusel tegevusloa andmisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks; punktiga 2 lisati AS-le Morrison Invest määratud teeninduspiirkond Fortum Elekter AS-le määratud piirkonna hulka; punktiga 3 kohustati AS Morrison Invest jätkama varasemast turuloast tulenevate kohustuste täitmist, kuni tarbijate elektrienergiaga varustamist alustab Fortum Elekter AS. Otsuse põhjendused: 1)

§ 26

sätestab, et tegevusluba võrguteenuse osutamiseks antakse isikule, kes vastab nimetatud paragrahvis loetletud tingimustele. ETI, analüüsinud taotleja kui võrguettevõtja senist tegevust

täitmisel, sealhulgas tarbijate elektrienergiaga varustamisel, ning arvestades

§ 26

lõikes 2 sätestatut, tuvastas järgmist; 2) tulenevalt

§ 17

lõigetest 3 ja 4 esitab ettevõte majandusaasta aruande lisadena raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande tegevusalade kaupa ning korraldab oma tegevuse auditeerimise. Taotleja

1. aasta raamatupidamise algdokumentidega tutvumisel ei olnud võimalik eristada, millised kulud ja tulud on seotud võrguteenuse osutamisega ja millised elektrienergia müügiga, samuti puudusid seletuskirjad või kulude ja tulude jagamise printsiibid. Kuna Äriregistri teabesüsteemis ei olnud
2. a majandusaasta aruanne leitav, tegi ETI
3. ja
4. septembri
5. a kirjadega järelepärimised selgituste saamiseks.
6. septembri
7. a vastuses lubas AS Morrison Invest esitada dokumendid hiljemalt
8. novembriks
9. a, lubatud ajaks dokumente ei esitatud. Äriregistrile
10. detsembril
11. a esitatud
12. a majandusaasta aruande kontrollimisel selgus, et

§ 17lõigetest 3 ja 4 tulenevaid nõuded ei olnud täidetud.

Ka 2006. a majandusaruande puhul olid samad nõuded täitmata. Seega ei ole AS Morrison Invest jätkuvalt täitnud

§ 17

lõigetest 3 ja 4 elektriettevõtjale tulenevaid nõudeid – ei ole eristanud majandusaasta aruannetes raamatupidamisbilanssi ega kasumiaruannet tegevusalade kaupa ega korraldanud selle 2

§ 96

lg 2 nõudeid – teavitanud ETI-t asjaoludest, mis on teda takistanud seaduse täitmisel; 3)

§ 73

lg 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja ETI-ga

§ 71

lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika, sama lõike punktides 3-5 nimetatud võrgutasud ning võrguteenuste osutamise tüüptingimused. 2006. aastal selgus AS Morrison Invest koduleheküljel avaldatud info kontrollimisel, et tarbijatelt võetakse võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest ETI-ga kooskõlastamata tasusid (

§ 71lg 1 p 5).

ETI nõudis

1. septembri
2. a kirjaga selgitust.
3. septembri
4. a vastuses AS Morrison Invest ei põhjendanud

§ 73

lg 1 nõuete täitmata jätmist, kuid teatas, et soovib tasud kooskõlastada lähipäevil.

1. oktoobri
2. a ettekirjutuses nõudis ETI muuhulgas lisateenuste tasude kooskõlastamist.
3. novembri
4. a kirjaga esitati tasud kooskõlastamiseks. Kuna need ei vastanud Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtsele metoodikale (Metoodika), esitas ETI
5. novembri ja
6. detsembri
7. a kirjadega järelepärimised, millele ei vastatud. ETI
8. detsembri
9. a ettekirjutusega nõuti lisateenuste tasude kooskõlastamiseks vajalikke andmeid/lisateavet.
10. veebruari
11. a kirjas lubas ettevõtja esitada muuhulgas lisateenused kooskõlastamiseks kahe kalendrikuu jooksul.
12. märtsil
13. a esitas ettevõtja järjekordse taotluse kooskõlastamise pikendamiseks seoses töövõtja ootamatu loobumisega. Käesolevaks ajaks ei ole AS Morrison Invest esitanud ETI-le kooskõlastamiseks võrguteenustega otseselt seotud lisateenuseid, kuigi aega on selleks olnud piisavalt. Seega ei vasta ettevõtja tegevus

§ 73

lg 1 nõuetele, sest

§ 71lg 1 punktist 5 tulenev kohustus on täitmata.

Täitmata on ka

§ 96lg 2 nõue teavitada takistustest seaduse täitmisel; 4) 1.

jaanuarist 2005. a muudetud

§ 73

lg 1 redaktsioon kohustas võrguettevõtjat kooskõlastama liitumistasu ning tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika. ETI on välja töötanud soovitusliku juhendi elektrivõrgu liitumistasu ning tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu metoodika koostamiseks. AS Morrison Invest ei esitanud 1,5 aasta jooksul nõude kehtestamisest ETI-le kooskõlastamiseks liitumistasu ning tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikat ega teavitanud seadusest tulenevate nõuete täitmist takistavatest asjaoludest (

§ 96lg 2).

ETI

1. mai
2. a kirjaga tehti ettevõtjale ettepanek esitada metoodika kooskõlastamiseks hiljemalt
3. juuniks
4. a, samuti paluti esitada järelevalve teostamiseks liitumistasu kalkulatsioon.
5. juuni
6. a kirjaga taotles ettevõtja ajapikendust kuni
7. augustini
8. a seoses hinnaarvutuse teostaja puudumisega;
9. augustil paluti ajapikendust kuni
10. septembrini
11. a seoses puhkuste perioodiga finants- ja arvestusteenuseid pakkuvas ettevõttes;
12. septembril paluti uuesti kahekuulist ajapikendust põhjendusega, et lepingupartner ei osanud ette näha töö mahukust. ETI
13. septembri
14. a kirjaga keelduti ajapikendusest ning nõuti liitumistasu metoodika ja kalkulatsiooni esitamist hiljemalt
15. septembriks
16. a, mida ettevõtja ei teinud. ETI
17. oktoobri
18. a ettekirjutusega nõuti muuhulgas liitumistasu metoodika kooskõlastamiseks esitamist hiljemalt
19. novembriks
20. a.
21. novembril
22. a esitatud metoodika suhtes soovis ETI
23. veebruari
24. a kirjas selgitusi ja põhjendusi või metoodika parandusi.
25. märtsil
26. a esitas ettevõtja järjekordse avalduse sooviga pikendada kooskõlastamist seoses töövõtja ootamatu loobumisega. Hetkel puudub ETI-ga kooskõlastatud metoodika ja esitatud ei ole ka
27. veebruari
28. a kirjas nõutud selgitusi metoodika kohta, mis võimaldaks selle põhjendatust ning seadusele vastavust hinnata. Ka ei ole nõudmistele ja lubadustele vaatamata ETI-le siiani esitatud Vabariigi Valitsuse
29. juuni
30. a määrusega nr 184 kehtestatud Võrgueeskirjaga kooskõlla viidud liitumistasu kalkulatsiooni ega tabelit andmetega liitumistasude kohta. Seega ei ole AS Morrison Invest tegevus kooskõlas

§ 73lg 1 ja § 71 lg 1 punktide 1 ja 2 sätetega.

Ettevõtjal on olnud piisavalt aega, et oma tegevus viia kooskõlla

sätetega. Pidevate pikendamistaotluste esitamise ja enda poolt soovitud tähtaegadest kinnipidamata jätmisest järelduvalt soovib ettevõte põhjendamatult viivitada oma tegevuse seadusega kooskõlla viimisega; 3

§ 94

lg 1 punktile 13 kontrollib ETI turuosaliste poolt

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri

1. aprilli
2. a määruse nr 42 „Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral“ alusel on ETI välja töötanud võrguteenuste kvaliteedinäitajate arvestamise korra koos tabelitega, mille järgi tuleb võrguettevõtjal esitada määruse nr 42 §-s 2 sätestatud näitajate osas andmed tabeli kujul ETI-le 3 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Kord koos tabelitega on kättesaadav ETI kodulehel ning ETI on saatnud igal aastal ettevõtjatele vastava meeldetuletuse. Vaatamata
3. septembril
4. a ja
5. juunil
6. a saadetud meeldetuletustele ei ole AS Morrison Invest nõuet täitnud. Seega ei ole ettevõte täitnud

§ 96

lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid – ei ole esitanud ETI-le andmeid, mis on vajalikud ETI ülesannete täitmiseks, ega teatanud seaduse täitmist takistavatest asjaoludest; 6)

§ 26

lg 2 p 5 järgi antakse tegevusluba võrguteenuse osutamiseks isikule, kellel on lisaks selle lõike p 1-4 loetletud eeldustele muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. AS Morrison Invest senisest tegevusest on näha, et ettevõte täidab

nõudeid valikuliselt. Ettevõtte tegutsemist oma tegevuse

-ga vastavusse viimise nõudmiste täitmisel hindab ETI kui ettevõtte suutmatust seda tegelikkuses teha. Eeltoodut arvestades on ETI seisukohal, et ettevõtjal puudub eeldusena tahe ja suutlikkus tegutseda seadusekuuleka elektriettevõtjana piirkonnas nr 1 tema võrguga ühendatud tarbijate elektrienergiaga varustamisel, kuna jätkuvalt ei ole täidetud kõiki

-st tulenevaid kohustusi.

§ 1

lõikest 1 tulenevalt on seaduse eesmärk muuhulgas tagada tarbijate varustamine neile vajaliku elektrienergiaga tingimustel, mis on kooskõlas seadusega. Taotleja tarbijatel on õigustatud ootus, et ettevõtte tegevus nende elektrienergiaga varustamisel tagab neile stabiilse varustamise kooskõlas

-s sätestatuga. Ettevõtja senine tegevus ei ole olnud suunatud seaduse eesmärkide täitmisele ulatuses, mis tagaks tarbijate õigustatud ootuse, et võrguettevõtja tegutseb vastavalt seadusele. On alust arvata, et ettevõtja ei ole suuteline täitma

ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid nõudeid või tegevusloa tingimusi.

§ 30

lg 1 p 4 sätestab, et ETI keeldub tegevusloa andmisest, kui on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktidest tulenevaid kohustusi või tegevusloa tingimusi; 7)

§ 30

lg 4 näeb ette, et kui tegevusloa keeldumise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, annab ETI tegevusloa taotlejale selleks mõistliku pikkusega tähtaja. ETI hinnangul on taotlejal olnud piisavalt aega viia oma tegevus vastavusse

-ga nii enne tegevusloa taotlemist kui ka taotluse menetlemise ajal. Ettevõtja ei ole seda korduvatele järelepärimistele, märgukirjadele ja ettekirjutustele vaatamata siiani teinud; 8) seoses jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumisega lõpeb ettevõtte turuloa kehtivusaeg käesoleva otsuse tegemisele järgnevast päevast.

§ 37

lõigete 1 ja 2 alusel lisab ETI AS Morrison Invest senise piirkonna 1 Fortum Elekter AS teeninduspiirkonna hulka võrguteenuse osutamiseks ning kohustab AS Morrison Invest jätkama oma senist tegevust tarbijate elektrienergiaga varustamisel seni, kuni tema asemele piirkonnas 1 asub Fortum Elekter AS. 4. Energiaturu Inspektsiooni 29. novembri 2007. a otsusega nr 255-TL/

jäeti AS Morrison Invest taotlus elektrienergia müügi tegevusloa saamiseks

§ 22

lg 1 punktist 7, §-st 23, § 75 lõikest 1 ja HMS § 43 lg 1 punktist 3 juhindudes läbi vaatamata. Otsuse põhjendused:

§ 75

lg 1 kohaselt võib turuosaline osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle 4

§ 75lõikes 1 nimetatud tarbijatele.

1. novembri
2. a otsusega nr 253-TL/

jäeti AS Morrison Invest taotlus jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamise tegevusloa saamiseks rahuldamata. Arvestades asjaolu, et AS Morrison Invest praegune tegevus elektrienergia müüjana piirkonnas 1 on otseselt seotud jaotusvõrguteenuse osutamisega, siis ei ole AS-l Morrison Invest tegevusluba

§ 22

lg 1 punktis 7 märgitud tegevusalaks – elektrienergia müügiks – vaja, sest talle on keeldutud tegevusloa andmisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ning tulenevalt

§ 75lõikest 1 ei saa ta elektrienergia müüki piirkonnas nr 1 teostada.

Seetõttu võib elektrienergia müügi tegevusloa taotluse jätta läbi vaatamata.

1. AS Morrison Invest esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti ETI
2. novembri
3. a otsused tühistada ja kohustada Konkurentsiametit kaebaja
4. augusti
5. a taotlusi tegevusloa saamiseks uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused: 1) ETI ei ole enne tegevusloa andmisest keeldumist ära kuulanud menetlusosalise arvamust ega andnud kaebajale seaduse nõuete kohaselt võimalust vältida tema jaoks kõige ebasoodsamat lõpplahendust. Menetlusosalise arvamuse ning vastuväidete ärakuulamise kohustus tuleneb üldsättena HMS §-st 40 ning lisaks sellele kehtestab

§ 29

lg 3 üheselt ETI kohustuse edastada enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist taotlejale teade, milles tuleb nimetada keeldumise põhjused ja anda mõistlik tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Sellest sättest tuleneb haldusorgani kohustus anda sisuline võimalus menetlusosalisele oma seisukoha esitamiseks, rikkumiste heastamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks. ETI 29. novembri 2007. a otsusest nr 253-TL/

nähtuvalt on tegevusloa andmisest keeldumise põhjused sellised, mida oleks kaebajal olnud võimalik kõrvaldada, kui ETI oleks teda nõuetekohaselt kaasanud haldusmenetlusse. Kaebajat ei teavitatud menetluse kestel kordagi sellest, et kaalutakse tegevusloa andmisest keeldumist, ega nõutud nende kohustuste täitmist, mille täitmata jätmisega keeldumist motiveeritakse. Ainuüksi menetlusnõuete olulise rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud otsus nr 253 tunnistada haldusakti sisule antavast hinnangust sõltumatult kehtetuks; 2) ETI ei ole realiseerinud kaalutlusõigust vastavuses seadusega. Kaebaja tegutses turuloa alusel võrguettevõtjana ja müüs tarbijatele elektrienergiat alates

1. septembrist
2. a ning seega taotles sisuliselt tegevusluba oma senise tegevuse jätkamiseks. Keeldudes andmast tegevusluba võrguettevõtjana tegutsemiseks, keelas ETI kaebaja tegevuse piirkonna 1 elektrienergiaga varustamisel. Tegemist on õigusvastase sekkumisega kaebaja ettevõtlusvabadusse, sest arvesse ei ole võetud olulisi asjaolusid ega kaalutud põhjendatud huve. On ilmne, et
3. aastast tegutsenud ja piirkonnas oma tegevuseks vajaliku jaotusvõrgu välja ehitanud kaebajal on kaalukas huvi tegevust jätkata. ETI pidanuks kaaluma, kas kaebaja rikkumised õigustavad tema ettevõtluse keelamist taotletud alal, ning arvestama ka otsuse täitmisega kaasnevate asjaoludega; 3) kaebaja seadusega kaitstud huve arvestades ei saa otsuses märgitud rikkumised olla keeldumise aluseks.

§ 30

lg 1 p 4 kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest ETI poolt tuvastatud rikkumised ei tähenda, et kaebaja poleks suuteline

-st tulenevaid kohustusi täitma. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole kaebaja keeldunud kohustusi täitmast, vaid on palunud majandusaasta aruannete osas ajapikendust. Võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste eest võetavad tasud ning liitumistasu ja tingimuste muutmise tasu arvutamise metoodika on kaebaja kooskõlastamiseks esitanud, kuid nende osas on ETI soovinud lisaandmeid ja selgitusi. Seega pole õige, et kaebajal puudub suutlikkus ja tahe täita

-st tulenevaid kohustusi. Et tegevusloa pikendamise otsustamise hetkeks ei olnud kaebaja ETI 5

§ 30

lg 1 punktis 4 on mõiste „suutlikkus“ all peetud eelkõige silmas isiku suutlikkust täita elektriettevõtja kohustusi kitsamalt, so tegevusloaga määratletud tegevusalal. ETI tõlgendus võimaldab keelduda tegevusloa andmisest ettevõtja mistahes eelnevate rikkumiste korral. Tegevusloa andmise menetluse eesmärgiks ei saa olla sanktsiooni rakendamine eelnevate rikkumiste eest. Sunni rakendamine ettevõtja suutmatuse puhul ETI nõudmisi täita peaks toimuma teistes menetlustes. Kuna kõnealused rikkumised on kõrvaldatavad, ei saa need olla kriteeriumiks kaebaja suutlikkuse hindamisel

nõudeid täita; 4) otsuse täitmine võib kaebaja jaoks tuua kaasa rasked tagajärjed ja panna ka teised turuosalised komplitseeritud olukorda. Piirkond 1 on liidetud Fortum Elekter AS teeninduspiirkonnaga, samas kui piirkonna 1 paiknev jaotusvõrk kuulub kaebajale. Seega peaks Fortum Elekter AS kasutama kaebajale kuuluvat jaotusvõrku. Nimetatud aktsiaselts ega Viimsi vald pole selles küsimuses kaebaja poole pöördunud. Kaebajal ei lasu kohustust anda oma vara kolmandate isikute kasutusse sellekohase kokkuleppeta ja ETI-l puudub õigus seda kaebajalt nõuda. Ajakirjanduses avaldatud info põhjal kaalub vald kaebaja jaotusvõrgule sundvalduse seadmist või selle sundvõõrandamist. Seega on ETI kohustanud kaebajat õigusvastaselt andma oma tegevuse üle kolmandale eraõiguslikule isikule ja andnud ajendi vallale kaebaja omandi piiramiseks. Kaebaja on langenud kohaliku võimu ja riigiasutuse surve alla ning haldusmenetlus on tegelikult läbi viidud eesmärgiga vabaneda vallale tülikast elektriettevõtjast; 5) ETI 29. novembri 2007. a otsus nr 255-TL/

tuleb tühistada vastuolu tõttu haldusmenetlust reguleerivate normidega. ETI-l puudus õigus jätta tegevusloa taotlus läbi vaatamata.

kohaselt saab tegevusloa taotluse menetlemisel kaaluda kahe otsustuse – tegevusloa andmise või sellest keeldumise – vahel.

ei näe ette võimalust jätta otsusega taotlus läbi vaatamata. HMS § 14 lg 6 tulenevaid aluseid taotluse läbivaatamata jätmiseks otsusest ei nähtu. Seega ei tugine otsus seadusele. Kehtivast õigusest ei tulene ETI-le õigust jätta taotlus läbi vaatamata motiivil, et taotleja seda ETI arvates ei vaja. Kuna otsuse tegemiseks puudus õiguslik alus, on ebaseadusliku haldusakti andmisega rikutud kaebaja õigusi tegevusloa andmise menetluses, sealhulgas õigust olla tegevusloa andmisest keeldumise korral eelnevalt ära kuulatud ja õigust mõistliku tähtaja saamiseks tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks (

§ 29lg 3).

Lisaks on otsus põhjendamata, sest tugineb üksnes otsusele, millega keelduti tegevusloa andmisest võrguettevõtjana tegutsemiseks, ning mille kaebaja on vaidlustanud. Kehtetule haldusaktile tuginev teine haldusakt ei saa olla kehtiv. Haldusakti põhjendust, et kaebaja tegevusluba elektrienergia müügiks ei vaja, kuna eelnevalt on keeldutud tegevusloa andmisest võrguettevõtjana tegutsemiseks, ei saa pidada piisavaks. Faktiline ja õiguslik motivatsioon haldusaktis sisuliselt puudub. 6. Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2008. a otsusega tühistati ETI 29. novembri 2007. a otsused, Konkurentsiametit kohustati AS Morrison Invest 16. augusti 2007. a taotlusi tegevuslubade saamiseks

§ 22

lg 1 punktis 3 ettenähtud tegevusalal (jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine) ja § 22 lg 2 punktis 7 ettenähtud tegevusalal (elektrienergia müük) uuesti läbi vaatama ning kaebaja kasuks mõisteti välja menetluskulu 20 650 krooni. Kohtuotsuse põhjendused: 1) asjas pole vaidlust, et enne ETI 29. novembri 2007. a otsuse nr 253-TL/

tegemist kaebajale asja kohta arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalust ei antud. Vastustaja 6

nähtuvalt juhinduti kaebaja taotluse läbivaatamata jätmisel

§ 22lg 1 punktist 7, §-st 23 ja § 75 lõikest 1 ning HMS § 43 lg 1 punktist 3.

Kohtuistungil täpsustas vastustaja, et taotlus jäeti läbi vaatamata HMS § 14 lg 6 p 2 ja

§ 75lg 1 alusel.

Ükski viidatud normidest ei saa olla kõnealuse taotluse läbivaatamata jätmise aluseks.

-s tegevusloa taotluse läbivaatamata jätmiseks alused puuduvad. HMS-s sätestatud aluste puudumisel tuleb taotlus seega sisuliselt lahendada – anda tegevusluba või sellest keelduda. ETI-l puudus õigus jätta taotlus läbi vaatamata; 3) neil põhjustel tuleb kaebus rahuldada, otsused tühistada ja kohustada vastustajat kaebaja taotlusi uuesti läbi vaatama. Vastustajal tuleb lahendada mõlemad taotlused sisuliselt ning tagada kaebajale õigus olla ära kuulatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. Konkurentsiameti apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ja jätta uue otsusega kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on põhjendamatult, faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ära näitamata, asunud seisukohale, et kaebaja ärakuulamiskohustuse rikkumise tulemusena ei ole kohtul võimalik lahendi õiguspärasuses veenduda. Sellisele ekslikule seisukohale jõudis kohus tõendite ja vastustaja väidete analüüsimata jätmise tõttu. Kohtul puudusid otsuse nr 253-TL/

sisuliseks hindamiseks takistused; 2) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusloa andmisest keeldumise otsus on sisuliselt õige.

§ 26

lg 2 p 5 näeb ette tegevusloa andmise vaid niisugusele isikule, kellel on muud eeldused tegutseda sellel tegevusalal vastavuses seadusega, ning

§ 30

lg 1 p 4 keelab tegevusloa andmise, kui on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktides ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi. ETI saanuks väljastada kaebajale tegevusloa vaid siis, kui täidetud oleksid kõik

§ 26

lõikes 2 ettenähtud tingimused ja ETI-l teadmine, et kaebaja on suuteline täitma seadusest tulenevaid nõudeid. Antud juhul esinesid asjaolud, mille põhjal kujunes ETI hinnang, et taotlejal puudub suutlikkus ja tahe täita seaduses ettenähtud kohustusi. Sellisteks asjaoludeks olid

§ 17

lõigetest 3 ja 4, § 73 lõikest 1 ning § 96 lõigetest 1 ja 2 tulenevate nõuete rikkumised, mida kaebaja ei ole vaidlustanud, ja ETI poolsetele kirjalikele nõudmistele, selgitustele, juhendamistele ja ettekirjutustele vaatamata oma tegevuse seaduse nõuetega kooskõlla viimata jätmine. Oma väidete kinnituseks esitas vastustaja hulgaliselt tõendeid, mida kohus ei uurinud ega hinnanud. 7

nõuetega ning kohustuste rikkumise jätkamist ka pärast seda, kui ETI oli järjekindlalt nõudnud rikkumiste kõrvaldamist. Seega oli ETI-l õigus anda hinnang, et taotlejal puuduvad eeldused tegutseda võrguteenuse osutamisel vastavuses seadusega ja ta ei ole suuteline täitma õigusaktis ettenähtud kohustusi. Kuna esines

§ 30lg 1 punktis 4 ettenähtud keeldumise alus, tuli tegevusloa andmisest keelduda.

ETI ei saanud vastu võtta teistsugust otsust; 3) vastustaja ei ole HMS § 40 lõikest 1 tulenevat ärakuulamisõigust rikkunud. Kaebajat teavitati taotluse menetlusse võtmisest ja anti võimalus anda selgitusi nende

§ 26

lõikes 2 märgitud asjaolude kohta, mida ETI ei teadnud ja mis vajasid selgitamist. Asjaolude kohta, mille põhjal kujunes hinnang kaebaja suutmatusest viia oma tegevus kooskõlla

nõuetega, olid ETI-le kaebaja seisukohad ja arvamused varasema kirjavahetuse põhjal teada. Seega oli kaebaja ära kuulatud. ETI omas varasemast piisavalt informatsiooni ning pelgalt vormi täiteks ei peetud vajalikuks veelkord nõuda kaebajalt selgitust, miks ta ei suuda olla seaduskuulekas. Isegi kui toimus HMS § 40 lõike 1 rikkumine, ei saanud see asja otsustamist mõjutada, sest kaebaja arvamuse ärakuulamisel ei oleks lõpptulemus olnud teistsugune. Haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes menetlusnõude rikkumise tõttu, kui rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus pole põhjendanud, kuidas sai menetlusviga

§ 30

lg 1 punktis 4 esineva keeldumisaluse esinemisel asja otsustamist mõjutada; 4) õige pole kohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakti andmisel oli ETI-l avar kaalutlusõigus. Avar kaalutlusõigus on siis, kui norm pole piisavalt sisustatud või tuleb valida mitmete variantide vahel.

§ 30

lg 1 p 4 on piisava põhjalikkusega sisustatud ja haldusaktis oli esitatud kogu informatsioon põhjendamaks seisukohta, et taotleja ei ole suuteline õigusaktidest tulenevaid kohustusi täitma. Vaidlustatud otsuses ja kahes vastuses kohtule põhjendas vastustaja, miks ta kahe võimaliku otsuse vahel valis otsuse, millega olid õigustatult esiplaanile seatud tarbija huvid.

-st tuleneb tarbijate õigustatud ootus, et ettevõtte tegevus nende elektrienergiaga varustamisel toimuks kooskõlas

sätetega, sh nii, et võrguteenuse lisatasud, liitumistasude ja tarbimistingimuste muutmise tasude metoodika oleks kooskõlastatud ETI-ga, et raamatupidamisbilansi ja kasumiaruande eristamisega tegevusalade kaupa oleks tagatud hinnakujunduse läbipaistvus. Kaebaja tarbijad on avaldanud protesti ebaõiglaste liitumistasude võtmise tõttu ja ETI-le on esitatud kaebusi. Kohus pole hinnanud ETI kaalutlusi. Kaebajale ei saa seaduskuulekuse osas teha mööndusi üksnes seetõttu, et ta on oma piirkonnas tegutsenud võrguettevõtjana, välja ehitanud oma tegevuseks vajaliku jaotusvõrgu ja taotles luba tegevuse jätkamiseks; 5) kohtuotsus on ebaõige ka ETI 29. novembri 2007. a otsuse nr 255-TL/

tühistamise osas. Nimetatud otsuse viide

§ 75lõikele 1 ei ole asjakohatu.

Otsuse tegemisel lähtuti asjaolust, et otsusega nr 253-TL/

oli keeldutud taotlejale tegevusloa andmisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks, mis tähendas taotleja senise tegevusloa lõppemist 29. novembrist 2007. a. Kui ostjal on tulenevalt

§ 75

lõikest 1 kohustus osta ja/või tarbida elektrienergiat ainult võrguettevõtjalt, kellega tal on võrguühendus, või võrguettevõtja poolt nimetatud müüjalt, siis tähendab see seda, et

§ 75

lg 1 järgi on õigus müüjana tegutseda ainult võrguettevõtjal endal või peab müüja olema nimetatud teise võrguettevõtja poolt. Olukorras, kus kaebajal lõppes

1. novembril
2. a võrguettevõtja tegevusluba, ei saa ta tegutseda ka elektrienergia müüjana. Järelikult puudub kaebajal vajadus tegevusloa taotlemiseks elektrienergia müügiks. Kuigi

otseselt ei reguleeri, millal võib jätta tegevusloa taotluse läbi vaatamata,

seda ka otseselt ei keela. HMS § 14 lg 6 punktist 8

§ 75

lõikest 1 ja HMS § 4 lõikest 1 juhindudes ETI leidis, et loataotlus tegutsemiseks alal, kus taotleja tegutseda ei saa, tuleb jätta läbi vaatamata. Vaidlustatud otsuse tühistamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki. Kui vastustaja ka vaatab taotluse uuesti läbi, ei ole võimalik seda kaebajale meelepäraselt lahendada. Taotleja ei vasta nõuetele, mida seadusandja eeldab elektrimüügiga tegeleda soovivalt ettevõtjalt, st et ta on tegevusloa taotlemise ajal kas võrguettevõtja või mõne teise võrguettevõtja poolt nimetatud müüja.

1. Kaebuse esitaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) apellatsioonkaebuses heidetakse kohtule põhjendamatult ette haldusakti sisulisele õiguspärasusele hinnangu andmata jätmist. Kohus hindas otsust, kuid olulise menetlusvea tõttu ei tekkinud kohtul veendumust, et otsus on õiguspärane. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Halduskohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-42-03 on selgitatud, et menetlus- ja vorminõuete rikkumine võib tulenevalt HMS §-st 58 jääda tahaplaanile, kui kohus veendub, et haldusakti andmisel ei olnud asutusel võimalik teistsugust otsust teha. Antud juhul kohtul sellist veendunust ei tekkinud. Arvestades kohtu piiratud kontrolliõigust ja vastustaja olulist menetlusviga, on etteheide haldusaktile sisulise hinnangu andmata jätmise osas alusetu; 2) väär on väide, et vastustaja ei ole kaebaja tegevusloa taotluse menetlemisel ärakuulamisõigust rikkunud. Asjas pole vaidlust, et ETI ei teavitanud enne otsusega tegevusloa andmisest keeldumist kaebajat keeldumise kavatsusest. Seda asjaolu kinnitas vastustaja esindaja selgesõnaliselt kohtuistungil.
2. a septembris ja oktoobris saadetud elektronkirjade sisuks oli täiendavate dokumentide nõudmine, mitte võimalikust negatiivsest otsusest informeerimine. Täiendavate tehnilise kontrolli dokumentide nõue ei saanud kuidagi olla signaaliks kahe kuu pärast tehtavast kahjulikust otsusest; 3) viited varasematele ettekirjutustele on ärakuulamisõiguse tagamise kontekstis asjassepuutumatud, sest kõnealune haldusmenetlus algas kaebaja
3. augusti
4. a taotluste esitamisega ning tähtsust omab vaid selle haldusmenetluse raames toimunu.

§ 29

lg 3 kohustas otseselt ETI-t enne keeldumist edastama taotlejale teate, milles tulnuks nimetada keeldumise põhjused ja anda mõistlik tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumine seisnebki selles, et talle ei antud enne negatiivse otsuse langetamist võimalust kõrvaldada tegevusloa andmist takistavaid asjaolusid; 4) õige pole vastustaja arusaam, nagu annaks HMS § 14 lg 6 p 2 õiguse jätta läbi vaatamata mistahes taotlus, kui eriseadus seda ei keela. Vastupidi, sel alusel saab jätta taotluse läbi vaatamata siis, kui

sätestaks juhtumid, mille puhul on õigus jätta taotlus läbi vaatamata; 5) asjakohane ei ole ka viide

§ 75lõikele 1.

Meelevaldne ja seadusevastane on tuletada sellest normist ETI pädevust otsustada, kas on mõttekas taotlust sisuliselt lahendada või jätta läbi vaatamata. Menetluse adressaadi võimalused oma õiguste kaitseks kannataksid selle läbi, kui haldusorganil oleks piiramatu voli valida, kas lahendada asi sisuliselt või jätta taotlus läbi vaatamata. 9. Kolmanda isiku vastuses toetati Konkurentsiameti apellatsioonkaebust. 10. Ringkonnakohtu istungil toetasid Konkurentsiameti esindajad apellatsioonkaebust. Kaebaja esindajad palusid jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 9

osas (I), seejärel otsuse nr 255-TL/

osas (II), võtab seisukoha apellatsioonkaebuse taotluste suhtes ning lõpuks jagab menetluskulud (III). I

1. HMS § 54 sätestab haldusakti õiguspärasuse eeldustena selle andmise pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsuse, kaalutlusvigade puudumise ja vorminõuetele vastavuse. HMS § 58 näeb ette, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
2. ETI
3. novembri
4. a otsuse nr 253-TL/

tühistamiseks esitatud kaebuses ei vaidlustata nimetatud otsuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid, vaid nende põhjal tehtud järeldust, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktis ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi. Kaebuses heidetakse loataotluse menetlejale ette

§ 29

lg 3 sätete eiramist – enne keeldumise otsustamist keeldumise põhjuste teatamata ja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks tähtaja andmata jätmist. Samuti leitakse kaebuses, et otsuses osutatud varasemad rikkumised ei saagi olla

§ 30

lg 1 p 4 kohaldamise aluseks, et nendele puudustele on omistatud liialt suur tähtsus ning et arvestamata on jäetud kaebajale kaasnevad rasked tagajärjed. Halduskohtu poolt otsuse tühistamine tugineb seisukohale, et vastustaja avarat kaalutlusõigust ja otsuse tähtsust kaebaja jaoks arvestades oli kaebaja ärakuulamine vajalik ning ärakuulamiskohustuse täitmata jätmine on selline menetlusviga, mille tõttu pole kohtul võimalik kaalutlusotsuse õiguspärasuses veenduda.

1. Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arusaama ETI ulatuslikust kaalutlusruumist kaebaja tegevusloa taotluse üle otsustamisel ning erinevalt halduskohtust leiab, et tuvastatud menetlusviga ei saanud juhtumi asjaolusid arvestades mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud viia asjas teistsuguse otsuse tegemisele.
2. HMS § 40 lg 1 sätestab haldusmenetluse üldise põhimõtte, et enne asja otsustamist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

§ 29

lg 3 täpsustab seda nõuet ning sätestab, et enne tegevusloa andmisest keeldumise otsustamist edastatakse taotlejale sellekohane teade, milles nimetatakse keeldumise põhjused ja antakse mõistlik tähtaeg tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. Kavandatava keeldumise põhjuste nimetamise kohustus on kohtu hinnangul kehtestatud eesmärgiga, et taotlejal oleks võimalik keeldumist tingivad asjaolud kõrvaldada ja sel viisil keeldumist vältida. Taotlejale mõistliku tähtaja andmist käsitleb ka

§ 30

lg 4, mis näeb ette, et kui sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tegevusloa andmisest keeldumise aluseks olevat asjaolu on võimalik kõrvaldada, antakse tegevusloa taotlejale selleks mõistliku pikkusega tähtaeg. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nimetatud 10

§ 30

lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt keeldutakse tegevusluba andmast, kui on alust arvata, et taotleja ei ole suuteline täitma õigusaktides ettenähtud kohustusi või tegevusloa tingimusi. ETI vaidlustatud otsuses on põhjalikult kirjeldatud, millised kaebaja tegevusega seotud asjaolud andsid ETI-le alust arvata, et kaebaja ei ole suuteline täitma

ja selle alusel antud õigusaktides sisalduvaid nõudeid. Asjaomast valdkonda reguleerivate õigusaktide nõuete pikaajalisele täitmata jätmisele tuginev põhjendatud arvamus ettevõtte suutmatusest uue tegevusloa saamisel nõudeid täita ei ole

§ 29

lõikes 3 ja § 30 lõikes 4 silmas peetud asjaolu, mida saaks loamenetluses mõistliku aja jooksul kõrvalda. Seetõttu ei ole

§ 29lg 3 järgimata jätmine ETI poolt antud asjas oluline menetlusviga.

1. ETI
2. novembri
3. a otsus nr 253-TL/

on kooskõlas akti andmise ajal kehtinud seadusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele. Haldusaktis sisaldub selle andmise faktiline ja õiguslik alus, samuti kaalutlused, millest otsuse tegemisel on lähtutud. ETI ei ole kohaldanud vääralt materiaalõigust ning on põhjendatult

§ 30lg 1 p 4 alusel kaebajale tegevusloa andmisest keeldunud.

Kaebaja seisukohaga otsuses kirjeldatud minetuste ebaolulisusest kohus ei nõustu.

näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning elektriallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine (

§ 1

). Valdkonna olulisust arvestades on elektriettevõtjate tegevus rangelt reglementeeritud ning neile on sätestatud hulgaliselt nõudeid, mida tuleb oma tegevuses järgida. Olukorras, kus ettevõtja on oma varasema tegevusega pika aja jooksul näidanud, et ta ei suuda meeldetuletustele, ettekirjutustele ja juhendamisele vaatamata nõudeid järgida, ei ole tegevusloa andjal laia kaalutlusruumi. On õige, et uue loa andmata jätmine senise tegevuse jätkamiseks on ettevõtja jaoks olulise tähtsusega otsus, kuid samas on tegevusloa andja kohustuseks tagada ka tarbijate huvid, ning nende esiplaanile seadmine seaduse nõuete täitmisega mittetoimetuleva ettevõtja omadega võrreldes on põhjendatud. Asjaolu, et piirkonnas 1 asub kaebajale kuuluv elektrivõrk, on otsuses kajastatud. Tegemist ei ole asjaoluga, millel saaks tegevusloa andmisest keeldumisel olla olulist tähtsust ning sellise tähtsuse omistamata jätmist ei saa pidada loamenetleja kaalutlusveaks.

§ 64

lg 1 näeb ette, et kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 võimaldab eelnimetatud kohustusest vabastada sellise võrgu omaniku, kelle võrk asub mõne võrguettevõtja teeninduspiirkonnas ega ole vajalik elektrienergia edastamiseks tarbijatele. Seega on võrgu omanikule endale pandud kohustus hoolitseda selle eest, et elektrienergia edastamiseks vajalik võrk oleks asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses. II 17. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Otsustus jätta haldusakti andmiseks esitatud taotlus läbi vaatamata ei ole 11

suunatud kaebuse rahuldamata jätmise alus, sest kaebuses on lisaks otsuse tühistamisele taotletud ka elektrienergia müügi tegevusloa taotluse läbivaatamiseks kohustamist. 18. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Seega eeldab kohustamistaotluse rahuldamine, et ETI on õigusvastaselt keeldunud tegevusloa taotluse läbivaatamisest ja keeldumine rikub kaebuse esitaja õigusi. Halduskohus on taotluse läbivaatamata jätmise otsuse tühistamisel ja taotluse läbivaatamiseks kohustamisel tuvastanud HMS-st ja

-st tuleneva õigusliku aluse puudumise taotluse läbi vaatamata jätmiseks, kuid ei ole tuvastanud kaebaja õiguste rikkumist. Kaebaja ega ka kohus ei ole argumenteeritult ümber lükanud ETI otsuses sisalduvat ja vastustaja poolt kohtumenetluses korratud väidet, et kaebajal ei ole elektrienergia müügi tegevusluba vaja, sest tulenevalt

§ 75

lõikest 1 ei saa ta olukorras, kus talle on keeldutud tegevusloa andmisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks, elektrienergia müüki teostada. Kuna elektrienergia müügi tegevusloa taotluse läbivaatamata jätmine ei riku kaebuse esitaja õigusi, ei ole ka ETI 29. novembri 2007. a otsuse nr 255-TL/

osas kaebuse rahuldamiseks alust. III

1. Käesoleva otsuse põhjenduste I ja II osas toodud põhjustel tuleb Konkurentsiameti apellatsioonkaebus rahuldada. HKMS § 46 lg 1 p 2 alusel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab AS Morrison Invest kaebuse HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata.
2. HKMS § 93 lg 4 kohaselt tuleb ringkonnakohtul uue otsuse tegemisel muuta kohtukulude jaotust. Jagamist vajavad ka apellatsioonimenetluse kulud. Vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Esimese astme kohtus taotles vastustaja 23 600 krooni suuruse õigusabikulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Kulu kandmise kohta on halduskohtule esitatud OÜ Advokaadibüroo Urge
3. märtsi
4. a arve nr 583 ja maksekorraldus arvel märgitud summa tasumise kohta (tl 198-199). Kulu kandmine on tõendatud. Osutatud teenuseks oli kirjaliku vastuse projekti koostamine ja esindamine halduskohtus. Ringkonnakohtus taotles vastustaja menetluskuluna 160 krooni suuruse riigilõivu kaebajalt väljamõistmist. Riigilõivu tasumist tõendab
5. augusti
6. a maksekorraldus nr 816 (tl 226). Vastustaja taotlus kaebajalt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud ja ringkonnakohus rahuldab menetluskulude hüvitamise taotluse selles osas. Vastustaja õigusabikulude kaebajalt väljamõistmise osas jätab ringkonnakohus taotluse HKMS § 93 lg 5 alusel rahuldamata. Tegemist ei ole vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et haldusorgan võib küll välist õigusabi kasutada, kuid peab seejuures arvestama, et haldusorgani põhitegevusega seotud vaidluse puhul võivad 12