← Eesti

3-07-217/42

Obsah (4)§ 37§ 89§ 35§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-21

§ 37

sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud sama seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kui OÜ Occamo Trade ei kasuta nimetatud kinnisasja oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, vastutavad OÜ Occamo Trade ja kaebaja solidaarselt. Isegi juhul, kui lugeda kulutused kinnisasja väärtust suurendavaks või kui mitte lugeda kinnisasja müüki õigusjärgluse tekkimiseks, on sisendkäibemaksu korrigeerimise nõue õigusvastane, kuna rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 128 kinnitatud kord ei ole kooskõlas käibemaksuseaduse ega käibemaksu üldise põhimõttega. Viimase kasutusaasta arvestamata jätmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja tuleb jätta kohaldamata.

  1. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus on põhjendamatu.
  2. Tallinna Halduskohtu 19.02.2008 otsusega tühistati PMTK 10.10.2006 maksuotsus nr 125/713 osas, millega OÜ-le Diffusio määrati tasumiseks tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispensionimaksed ja töötuskindlustusmaksed B. A. detsembrikuu töötasult summas 4 749 krooni ja I. S. töötasudelt 4 000 krooni ületavas osas, samuti osas, millega määrati käibemaks varjatud käibelt B. A. ja I. S. eeltoodud tasusid arvestavas osas ning osas, millega määrati tasumiseks käibemaks 30.04.2003 arvelt OÜ-le Pria ja 06.02.2004 arvelt OÜ-le Infosoft Pluss. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 7 000 krooni. Põhjendused: 1) Põhiseaduse §-st 33 ja VTMS § 35 lg-st 1 tulenevad nõudeid on järgitud. Põhistatuse ja dokumenteerituse nõue on läbiotsimismääruse näol täidetud, määrus on piisavalt põhjendatud. VTMS §-dest 2, 64 ja 31 lg 1 nähtuvalt soovis seadusandja näha väärteomenetlust kriminaalmenetlusele allutatud ja selle osaks oleva menetlusena, mistõttu laieneb VTMS alusel teostatud läbiotsimistele alusena tõe väljaselgitamine kriminaalmenetluses. Kohtud pole tuvastanud väärteomenetluses teostatud läbiotsimise käigus kogutud tõendite kasutamise vastuolu PS-ga. 2) Kaebaja deklareeris ja tasus makse vaid pangaülekandega töötajatele tasutud summadelt. 4

(17)3-07-217
  1. a)O. N. 18.06.2004 seletuse järgi oli tema palk 2 480 krooni, mis maksti kord kuus pangaülekandega ja preemia 2 000 krooni, mille maksis kord kuus sularahas tegevdirektor K. T. Palga ja preemia saamise kohta ta allkirja ei andnud. O. N. väitis 05.06.2007 kohtus, et ta ei saanud preemiat ega saanud aru ka maksuhalduri küsimustest. Samas kinnitas ta, et kirjutas ise suuliste selgituste protokolli. Arvestades tunnistaja viimast kinnitust, samuti protokolli kinnitust, et protokoll on koostatud tunnistaja poolt, tunnistaja sõnadega ja õige, ei takistanud tõlgi puudumine O. N. aru saamast seletuste protokolli kirja pandust ja tema keeleoskus on kirjutatu põhjal piisav ilma tõlgita selgituste andmiseks. Pole alust kahelda protokollis kirjapandu õigsuses. Olukorras, kus O. N. kohtus antud ütlused lähevad lahku protokollis toodust, tuleb pidada õigeks varasemaid ütlusi. Kuna O. N. kohtus antud ütlused on vasturääkivad ka maksuhaldurist arusaamise osas ja vastuolus tema poolt kirjapanduga, ei ole tunnistaja ütlused usaldusväärsed ja neid ei saa arvestada.
  2. b)B. A. passikoopia tõendab tema viibimist väljaspool Eestit 23.04.2003 – 13.07.2003 ja 12.11.2003 – 21.02.2004. Kaebaja deklareeris B. A. töötasu 2003 mai kohta, kuid mitte detsembri kohta. Pearaamatu kassa kontost nähtuvalt ei teinud kaebaja mais 2003 B. A. väljamakseid, väljamakse 4700 krooni tehti 26.06.2003 ja 9000 krooni 31.12.2003. Summade maksmist kinnitavad kassa väljamineku orderid, millest esimesel on B. A. allkiri. Kuna kaebaja deklareeris B. A. töötasu väljamaksmist maikuu eest, tuleb vastavalt summalt tasuda maksud, olenemata summa reaalse välja maksmise ajast. Tõendid ei kinnita B. A. 4749 krooni tasumist detsembris. Maksuotsus OÜ-le Diffusio 4 749 kroonilt tulumaksu, sotsiaalmaksu, kogumispensionimakse ja töötuskindlustusmakse määramise osas tuleb tühistada.
  3. c)Kuna kaebaja ei esitanud K. T. töötasu sisse majanduskulude arvestamise väite kinnituseks ühtegi tõendit, ei ole väide tõendatud ja kaebus jääb selles osas rahuldamata.
  4. d)I. S. kinnitas maksumenetluses, et ta saab keskmiselt kuus palka 5000 krooni (neto), osa kantakse panka ja osa makstakse sularahas. Ta selgitas kohtus, et sai OÜ-s Diffusio seadusega ettenähtud minimaalset töötasu, mis oli veidi üle 2000 krooni. Sellele lisandusid preemiad projektide lõpetamise eest. Preemiat maksti sularahas. I. S. 2003-2004 keskmine töötasu OÜ-s Diffusio oli 3000 ja 5000 krooni vahel. Tunnistaja väitel oli maksumenetluse ajal tema keskmine kuupalk 5000 krooni, kuid kohtus määratles ta töötasu väiksemana lähtudes kogu OÜ-s Diffusio töötatud ajast. I. S. võis maksuhaldurile antud selgituses lähtuda tema viimasest palgast ja eeldatavasti tema palk 2003-2004 tõusis. Arvestades I. S. kohtuistungil antud ütlusi tuleb tema netotöötasuks OÜ-s Diffusio aastatel 2003-2004 kogumis lugeda 4000 krooni ja maksuotsus seda ületavas osas maksude määramise osas tühistada.
  5. d)H. K. sai maksumenetluses antud seletuse kohaselt ametlikult miinimumpalka, mis laekus pangaarvele ja K. T. maksis talle sularahas preemiat, kokku sai ta 5000 krooni. Ta selgitas kohtus, et talle maksti miinimumtöötasu pangaülekandega, ülejäänu tuli ümbrikupalgana. Ta kinnitas, et ei saanud ühelgi kuul vähem kui 5000 krooni. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed. Maksuotsus H. K. töötasult määratud maksude osas on õige. 3) Töötajatele tehtud erisoodustused
  6. a)Kaebaja tasus OÜ-le Turvateenistus Alfastar märts kuni detsember 2003 ja jaanuar kuni aprill 2004 korterite, aadressil Puhangu 61-40 (omanik K. T.) ja Kivila 21-48 (korteris elab S. A.) tehnilise valve täisteenuse eest. Maksuotsuses loeti maksed erisoodustuseks, millelt tuleb tasuda tulumaks ja sotsiaalmaks. Kaebaja väitel on tegemist ettevõtlusega seotud kuludega, kuna ruume kasutati dokumentide ja vara hoidmiseks ajal, mil Kotzebue 8 aadressil toimus remont. Tegevdirektorina 2003-2005 töötanud K. T. ei mäletanud Kotzebue 8 remondi pikkust, kuid see kestis üle ühe kuu. Ta selgitas, et remont ei takistanud kaupluse avamist; remondi ajal hoiti dokumente Kivila 21, toodangut Puhangu tänavas. Kaup viidi Puhangu ja Kivila tänava hoonetesse põhjusel, et Kotzebue 8 remondi ajal toimus kaks vargust ja tekkisid probleemid äriühingust Alfastar tellitud valveteenistusega. 5
(17)3-07-217 Seadusliku esindaja S. A. vande all antud seletuste kohaselt hoiti firma dokumente ja kaupu Puhangu ja Kivila korterites vaid Kotzebue 8 remondi ajal ning selle põhjuseks olid ka Kotzebue 8 ruumides toimunud vargused ja Alfastar ei jõudnud äriühingut teenindada. S. A. väitel kuulus Puhangu 61-40 eluruum tema tädile, kes pärast insulti 1999 viibis kas haiglas või hooldekodus. Kotzebue 8 remont toimus
  1. -
  2. aastani. Firma tegutses Kotzebue 8 esimese korruse ruumis, kus oli remont tehtud enne, kui seal tegutsema hakati. Sel ajal teostati remonti ülejäänud majas. Puhangu tn korterit vajati kauba hoidmiseks. Äriühingus 2003-2004 töötanud tunnistaja I. S. ütluste kohaselt oli OÜ Diffusio kasutuses 5 või 6 ruumi maja esimesel korrusel, teisel korrusel käisid remonditööd. Tema tööruumis remonditöid ei toimunud, remont võis olla teises majatiivas. Kotzebue 8 majas oli avatud esimesel korrusel ka kauplus, kuid tunnistaja ei mäletanud, et keegi oleks sealt midagi ostnud. Arvestades S. A. ja tema poja K. T. seotust äriühinguga, on objektiivsemad tunnistaja I. S. ütlused, millest vastuolude korral lähtuda. I. S. ütlustest nähtuvalt tehti remonti maja ülemisel korrusel, kus OÜ Diffusio ruume ei kasutanud, kuid seda, et remonti tehti ka OÜ Diffusio tööruumides esimesel korrusel, tunnistaja kindlalt ei väitnud. Kindlasti ei toimunud remont kaupluses. Eeltooduga on vastuolus S. A. selgitused, mille kohaselt tegutses firma terve remondi aja jooksul vaid ühes esimese korruse ruumis, samal ajal kui ülejäänud majas toimus remont. S. A. selgitustest, samuti tunnistaja I. S. ütlustest ei nähtu, et S. A. või O. N. oleksid töötanud I. S. ühes ruumis. Seega võib järeldada, et Kotzebue 8 I korrusel pidi olema vähemalt kolm ruumi, kus remonti ei toimunud ja lisaks kaupluseruum. Eeltoodud ruumid peaksid kohtu hinnangul olema ühe keskmise ettevõtte dokumentide hoidmiseks piisavad. I. S. ütlustest järeldub, et kaupluse käive ei olnud kuigi suur. Seetõttu pole tõenäoline, et kaupluse varustamiseks kaubaga oli vaja kasutada laona tervet korterit. Tõsiseltvõetav ei tundu ka dokumentide ja kauba üleviimine korterisse seoses Kotzebue 8 toimunud vargustega. Kui eeldada, et majas oli varguste tõttu võimatu kaupa hoida, ei saanud seal efektiivselt toimida ka pood. Samuti saab Alfastar turvateenuse kasutamisest ka Kivila ja Puhangu ruumide turvamisel järeldada, et K. T ja S. A. selgitused probleemide kohta turvateenusega ei ole tõsiseltvõetavad, kuna äriühingu teenust kasutati hoolimata väidetavatest probleemidest ka mujal. OÜ Alfastar lepingutest nähtub, et nii Puhangu 61-40 eluruumi tehnilise valve täisteenuse leping kui ka Kivila 21-48 eluruumi tehnilise valve täisteenuse leping on sõlmitud esmakordselt OÜ Diffusio nimel juba 17.12.2001 ehk kaks aastat enne väidetava remondi algust. Tõsiseltvõetav ei ole kaebaja väide, mille kohaselt kasutati Kivila ja Puhangu ruume dokumentide ja kauba hoidmiseks vaid Kotzebue 8 ruumide remondi tõttu. Samuti puuduvad dokumendid eluruumide rentimise kohta OÜ Diffusio tarbeks. Maksuotsuses määratleti õigesti OÜ Turvateenistus Alfastar lepingute alusel tasutud arved töötajatele tehtud erisoodustusena. b) Kaebaja tasus Comtour reisibüroole 23.02.2004 arve nr 12 alusel K. T. ostetud Tallinn – Moskva lennukipileti eest 2 184 krooni 03.03.
  3. Maksuotsuse kohaselt ei ole raamatupidamises kajastatud, millega seoses K. T. Moskvas käis ja kuidas kulutus on seotud OÜ Diffusio majandustegevusega. Ei ole vormistatud komandeeringut ja revisjoni käigus ei leidnud tõendamist OÜ Diffusio majandussidemed Venemaaga. K. T. kohtus antud ütluste kohaselt käis ta äriühingu huvides vähemalt korra Venemaal komandeeringus Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja delegatsiooni koosseisus. Äriühing võis osta Kaubandus-Tööstuskojalt paketi, kus olid ka ööbimis- ja toitlustamiskulud. Tunnistaja leidis Vene firma, kes müüb arvuteid kasiinole ja OÜ Diffusio tegi neile ettepaneku teenindamiseks. Peeti läbirääkimisi, kuid poliitiline olukord polnud lepingu sõlmimiseks sobiv, raskusi oli raha ülekandmisel ühest riigist teise. Tunnistaja tundis Vene firmat „Igra“, kellega läbirääkimised toimusid ja keda ta Venemaal külastas ning kellega ta mingil ajal koostööd tegi. K. T. ütlused on liiga ebamäärased, et ainuüksi nende põhjal järeldada, et ta käis 03.03.2004 Moskvas komandeeringus. Järelduse vastu räägib komandeeringuaruannete vormistamata jätmine ja lähetusrahade tasumata jätmine, samuti tagasisõidupileti puudumine. Puuduvad and6
(17)3-07-217 med ka K. T. hotellikulude kohta. On ebatõenäoline, et äriühing saadaks direktori komandeeringusse selliselt, et ei kindlustaks talle pärast läbirääkimisi tagasisõidupiletit või jääks tagasisõit töötaja enda mureks ning tagasisõidupiletit hiljem töötajale ei hüvitata. 03.03.2004 reisi ei saa pidada Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja ürituse raames korraldatud komandeeringuks, kuna tunnistaja väitel ostis OÜ Diffusio siis paketi Kaubandus-Tööstuskojalt. Paljasõnalised on tunnistaja väited ka läbirääkimistel käimise kohta Vene äriühinguga „Igra“. Äriühingu „Igra“ kirjast nähtub, et K. T. käis äriühingus komandeeringus oktoobris 2006 ning veebruaris ja märtsis
  1. Kahtluse kirja usaldusväärsuses tekitab see, et välismaine äriühing ei saa kinnitada, kas teise riigi äriühingu esindaja komandeeriti läbirääkimisi pidama või mitte. Tunnistaja väited läbirääkimiste pooleli jäämise põhjustest ei ole usutavad, kuna on vähetõenäoline, et kaebaja polnud läbirääkimisi alustades olukorraga kursis. Maksuhaldur määratles õigesti K. T. lennukipileti eest tasumise töötajale tehtud erisoodustusena. 4) Revisjoni alustamisel deklareeris kaebaja
  2. a kontrollitaval perioodil 18 %-ga maksustatavat käivet 3 247 871 krooni. Revisjoni käigus vähendas ta parandusdeklaratsioonidega maksustatavat käivet 97 348 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu 17 524 krooni. Kuna puuduvad dokumendid, mille alusel käibedeklaratsioone parandati, ei ole paranduste tegemine ja käibe vähendamine maksuotsuse kohaselt põhjendatud; töötasude maksmine sularahas
  3. a summas 73 300 krooni ja
  4. a summas 26 395 krooni toimus raamatupidamise arvestuses kajastamata ja deklareerimata käibe arvelt, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele 18%-se määraga; varjatud käive tuli äriühingu 2003-2004 a kaupluse tegevusest, kuna kaebaja ei kajastanud oma raamatupidamises kaupluses müüdud kaupade müügist laekunud summasid.

§ 89

alusel on maksukohustuslasel õigus deklaratsiooni andmeid parandada, kuid see ei võta maksukohustuslaselt kohustust maksuhalduri nõudmisel deklaratsioonides tehtud paranduste õigsust tõendada. Kaebaja ei esitanud paranduste tegemise aluseks olevaid dokumente maksuhaldurile ega kohtule. Varjatud töötasude maksmine sai toimuda ainult OÜ Diffusio varjatud käibe arvelt, mis kuulub deklareerimisele ja maksustamisele 18%-se määraga. Kuna kohus ei nõustunud B. A. töötasuks loetud 4749 krooniga ja luges I. S. töötasuks 4000 krooni, tuleb vastavas osas vähendada ka kaebaja varjatud käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Vastava arvutuse tegemise kohustuse pani kohus maksuhaldurile. 5) Sisendkäibemaksu mahaarvamine seoses Kotzebue 8 kinnistu lõpetamata ehitusega

  1. a. Kaebaja arvas
  2. a maksustatavast käibest maha sisendkäibemaksu 11 603,40 krooni, mille tasus kinnistu Kotzebue 8 lõpetamata ehitusega seoses (arved kajastatud pearaamatu kontol 195 „lõpetamata ehitus“) soetatud kaupade ja teenuste eest (kaupu ja teenuseid osteti summas 60 676,59 krooni). Kaebaja müüs Kotzebue 8 kinnistu 22.12.
  3. Maksuotsuses leiti õigesti, et
  4. a kinnistu ehitusega seoses soetatud kaubad ja teenused summas 60 676,59 krooni ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Puudub mõistlik põhjendus, miks pidi kaebaja pärast kinnistu müüki kandma lõpetamata ehitusega seonduvaid kulusid ja vastavate arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvama. Kaebaja väitest ruumide rentimise kohta
  5. aastal, ei nähtu kohustust kanda Kotzebue 8 ehitamisega seonduvaid kulusid pärast kinnistu müüki uuele omanikule. 6) Sisendkäibemaksu mahaarvamine seoses Kotzebue 8 kinnistu lõpetamata ehitusega
  6. a. Kaebaja soetas Kotzebue 8 kinnistu 24.01.2001 ja võõrandas 22.12.2003 OÜ-le Occamo Trade hinnaga 300 000 krooni. Kaebaja soetas
  7. a kinnistu tarbeks kaupu ja teenuseid summas 679 732 krooni (pearaamatu lõpetamata ehituse konto nr 195), millelt tasutud käibemaks oli 120 704 krooni (pearaamatu käibemaksu konto nr 21510), kokku 800 436 krooni. Maksuotsuses leiti, et kaebaja võõrandas kinnistu käibemaksuvabalt 22.12.2003, jättes tegemata ja
  8. a detsembrikuu käibedeklaratsioonis kajastamata kinnistu tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste eest tasutud käibemaksu ümberarvestuse summas 120 704 krooni. Kinnistu võõrandamise ajal kehtinud KMS § 23 lg 7 kohaselt oli maksukohustuslane kohustatud tegema oma ettevõtluses vähem kui viie kalendriaasta jooksul kasutatud kinnisasja maksuvaba võõrandami7

(17)3-07-217 se korral selle kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel tasumisele kuulunud maksustatavalt väärtuselt arvutatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse vastavalt kehtestatud korrale. Rahandusministri 18.12.2001 määruse nr 128 (kehtis 01.01.2002 - 01.05.2004) „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord, põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu kalendriaasta lõpul korrigeerimise kord ja vähem kui viie kalendriaasta jooksul ettevõtluses kasutatud kinnisasja soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kord“ (Kord) § 3 p-st 1 tuleneb, et ümberarvutuse tegemisel lähtutakse sellest, et kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel maksustatavalt väärtuselt arvutatud sisendkäibemaksu võib maha arvata 1/5 ulatuses kinnisasja iga ettevõtluses kasutamise aasta eest iga kalendriaasta lõpul, arvestades kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust. Korra § 3 p 3 kohaselt kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvutamisel viimase kasutusaastana ei arvestata. Korra § 3 p 5 kohaselt tehakse kinnisasja maksuvabal võõrandamisel ümberarvutus kinnisasja võõrandamise kuul. Korra § 3 järgi puudutab sisendkäibemaksu ümberarvutus kinnisasja tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu. Korra järgi ei oma tähtsust, kas kaubad või teenused suurendavad kinnisasja väärtust, tähtsust omab see, kas kaubad ja teenused soetati kinnisasja tarbeks. Puudub vaidlus, et OÜ Diffusio
  1. a pearaamatu kontol 195 (lõpetamata ehitis) kajastatud kaubad ja teenused soetati Kotzebue 8 lõpetamata ehitise tarbeks. Korra § 3 loetleb ümberarvestuse tegemise imperatiivsete asjaoludena kinnisasja maksuvaba võõrandamise, maksuvaba käibe ja ettevõtlusega mitteseotud tarbeks kasutusele võtmise. KMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasjade käivet. KMS § 18 lg 3 p 2 võimaldab maksukohustuslasel, kes teavitab Maksuametit kirjalikult enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem lisada käibemaksu kinnisasja maksustatavale väärtusele. Kaebaja maksuhaldurit KMS § 18 lg 3 p-s 2 ettenähtud korras kinnisasja maksustamisest käibemaksuga ei teavitanud. Maksuhalduri andmetel võõrandamise käibele kontrolliperioodil käibemaksu ei lisatud. Toimikus (kd III lk 100) on Diffusio OÜ arve koos käibemaksuga kinnistu ostu-müügilepingu eest OÜ-le Occamo Trade OÜ, kuid see koostati alles 02.05.2004, maksetähtajaga 03.05.
  2. Puuduvad andmed, et kaebaja oleks vastava käibemaksu tasunud. Seega leidis maksuhaldur õigesti, et kinnistu võõrandamise näol oli tegemist maksuvaba käibega. Riigikohus on KMS (kehtis 01.01.1994 - 01.01.2002) § 18 lg-t 5 analüüsides märkinud, et käibemaksu mahaarvamine on keelatud, kui ehitis võõrandatakse, sest siis ei saa käibemaksukohustuslane tagada, et tema poolt võõrandatud ehitist kasutatakse ettevõtluses (nr 3-3-1-21-02 p 15). L. L. kommentaaridest väljaandele „Eesti maksuseadused koos rakendusaktidega“ 2004 (II kd, õigusaktide kogumik seisuga
  3. mai 2004) nähtub, et enne
  4. aastat puudus ettevõtjal võimalus vältida sisendkäibemaksu hilisemat korrigeerimist sel teel, et lisada kinnisasja müügihinnale optsiooni korras käibemaksu (eriti kui ostjal on võimalik see sisendkäibemaksuna maha arvata), mistõttu võis sisendkäibemaksu korrigeerimise reeglite rakendamine endaga kaasa tuua käibemaksu kumulatsiooni (lk 34). Olukorras, kus kaebajal oli võimalus vältida Korras märgitud ümberarvutuse tegemist kinnisasjale käibemaksu lisamise teel, kuid ta seda võimalust ei kasutanud, on ümberarvutuse tegemine põhjendatud. Korra eesmärgiks on vältida olukorda, kus ehitise uus ostja ehitist käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks ei kasuta ning eeltoodu tagamine ei ole ehitise võõrandanud kaebaja võimuses. OÜ Occamo Trade on tegutsev ettevõte ja asub äriregistri andmetel Kotzebue 8, kus tegutseb ka kaebaja. Samas puuduvad andmed, et OÜ Occamo Trade kasutaks Kotzebue 8 kinnistut käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks. Äriregistri andmetel oli OÜ Occamo Trade põhitegevusalaks alates 01.01.2004 enda kinnisvara rendileandmine,
  5. a majandusaasta aruande järgi kinnisvaratehingud, kinnisvara rentimine ja haldamine. KMS § 18 lg 2 (kontrolliperioodil kehtinud redaktsioonis) kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja müüki (p 2), samuti kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist ning eluruumi hooldusteenuse osutamist eluruumi omanikule, samuti eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja poolt 8
(17)3-07-217 teenuse saajalt nõutavaid maamaksu- ja hoonekindlustuskulusid (p 3). KMS § 18 lg 2 p 3 kohaselt võib eeltoodud teenustele lisada käibemaksu, olles MTA piirkondlikku maksukeskust enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellekohaselt kirjalikult teavitanud. Puuduvad andmed, et OÜ Occamo Trade oleks eeltoodud nõudeid järgides teavitanud maksuhaldurit renditeenusele käibemaksu lisamisest ja kasutanud Kotzebue 8 kinnistut käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks. Eeltoodut ei tõenda ka Occamo Trade OÜ poolt 03.05.2004 koostatud arve ruumide rendi kohta Diffusio OÜ-le. Kuna OÜ Occamo Trade juhatuse liikmeteks on K. T. ja D. A. ehk OÜ-ga Diffusio seotud isikud, on võimalik, et 03.05.2004 tagantjärgi koostatud arved kinnisasja müügi ja rendi eest koostati seoses kaebaja väidetega maksumenetluse tarbeks. Nõukogu kuuenda direktiivi artikli 20 lg 3 korrigeerimisnõudest loobumise tingimused ei ole täidetud. Puudub alus algatada Korra § 3 p 3 osas põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust. Korra § 3 p 3 ei võimalda arvestada kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvutamisel viimase kasutusaastana. Säte, mis välistab kinnisasja viimasel kasutusaastal kinnisasja tarbeks ostetud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamise, on kooskõlas seadusandja eesmärgiga, arvestada kinnisasja maksuvaba võõrandamise korral ümberarvutuste tegemisel kinnisasja maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsust. Kuna kaebaja jõudis 2003. a kinnisasja tarbeks soetatud kaupu ja teenuseid kasutada vähem kui aasta, oli eeltoodud kaupade ja teenuste maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsus väga väike. Aktsepteerida tuleb seadusandja tahet, välistada sel eesmärgil kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastal soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamine. Vastuolu põhiseadusega ei leidnud ka Riigikohus (nr 3-3-1-21-02) varem kehtinud rahandusministri eeskirja p 6 alap 3 osas, mille sisu oli Korra § 3 p-ga 3 analoogiline. 7) Deklareerimata arved
  1. a)Kaebaja 30.04.2003 arve OÜ-le Priva 22 240 krooni ja 06.02.2004 arve OÜ-le Infosoft Pluss 350 krooni alusel käivet ei toimunud, maksuotsus tuleb vastavalt käibemaksu osas tühistada.
  2. b)Maksuotsuse kohaselt ei kajastanud kaebaja käibes ega deklareerinud käibedeklaratsioonil OÜ-le Agatafort 05.06.2003 esitatud arvet nr 1273 summas 15 571 krooni, mille vastuvõtmise kohta andis allkirja A. L. Arvel müüdud kaup soetati AS-lt Sign 03.06.2003 arvega nr 3060308 ja 05.06.2003 arvega nr 3060517 ning kajastati pearaamatu kontol 55 (realiseeritud ostukaupade ja materjalide kulu). A. L. 11.12.2006 e-kiri kinnitab, et kaebajalt 2003. a ostetud arvuti tagastati koheselt ja tasutud raha saadi tagasi. A. L. selgitus kinnitab käibe (ost-müük) toimumist. Kauba hilisem väidetav tagastamine ei saa olla juba toimunud käibe deklareerimata jätmise aluseks, küll aga käibedeklaratsioonide parandamise aluseks.
  3. c)Maksuotsuse kohaselt jättis kaebaja käibes kajastamata ja käibedeklaratsioonid esitamata tema pangakontole Paldiski Linnavalitsuselt 13.05.2003 laekunud 4000 krooni osas. Arve esitamist tõendab kaebaja 24.04.2003 arve-saateleht 1165 Paldiski Linnavalitsusele summas 4000 krooni ja arve-saateleht 1164 summas 1500 krooni. Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus Paldiski Linnavalitsus kaebaja pangakontole arvete eest esmakordselt 24.04.2003 ja seejärel 13.05.2003. Paldiski Linnavalitsuse 07.12.2006 teatise kohaselt tasuti arvete eest ekslikult kaks korda, kuid viga parandati tasaarvelduse läbi järgnevate maksete käigus. Paldiski Linnavalitsuse enammakse ei võtnud kaebajalt kohustust käive deklareerida, seda enam, et hiljem toimus poolte vahel vastava summa osas järgnevate maksete käigus tasaarveldus. Seega pidi käive tasaarvelduse eesmärgil koostatud hilisema arve ettemaksuna siiski toimuma.
  4. d)Maksuotsuse kohaselt ei kajastanud kaebaja käibes ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 30.04.2004 arvet nr 2093 A. G. summas 190 krooni.
  5. e)Maksuotsuse kohaselt ei kajastanud kaebaja käibes ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 11.09.2003 arvet nr 1478 OÜ-le SCE Grupp summas 4040 krooni. Kaebaja väitel esitati arve novembris 2003 summas 472 krooni ja deklareeriti 2003. a. novembrikuu käibedeklaratsioonil. 9
(17)3-07-217 Arvet nr 1478 summas 4040 krooni kaebaja deklareerinud ei ole. Tehingu toimumist tõendab ka vastuvõtja allkiri arvel. Arvest ja sellel olevast märkest vastuvõtmise kohta nähtub, et käive toimus arvel näidatud kuupäeval 11.09.2003. Kuna maksuhaldur 472 krooni osas maksu määranud ei ole, ei analüüsi kohus selle arve kohta esitatud põhjendusi.
  1. f)Maksuotsuse kohaselt ei kajastanud kaebaja käibes ega käibedeklaratsioonil deklareerinud 23.02.2004 arvet nr 1876 OÜ-le Amello Grupp summas 333 krooni. Kaebaja väitel esitati arve märtsis 2004 ja deklareeriti 2004. a. märtsikuu käibedeklaratsioonil. Kuna kaebaja ei esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid ja vastustaja väitel puuduvad tal eeltoodud seisukoha õigsuse kontrollimiseks dokumendid, samuti keeldus kaebaja maksuhaldurile maksumenetluse käigus 09.05.2006 selgitusi andmast, jääb maksuotsus vastavas osas jõusse.
  2. g)Maksuotsuse kohaselt ei kajastanud kaebaja käibes ega käibedeklaratsioonil deklareerinud enda pangakontole laekunud summasid: 11.04.2003 Tallinna Laste Tugikeskuselt 826 krooni (selgitus „arve nr. 1189 ettemaks“) ja 17.04.2003 OÜ-lt Priva 3600 krooni (selgitus „arve nr. 1192 ettemaks“). Hansapanga 23.11.2006 tõendilt nr 200.188-031/038199 nähtub, et summad laekusid Tallinna Laste Tugikeskuselt selgitusega „Arve nr. 1123“ ning OÜ-lt Priva selgitusega „Arve 1110“. Maksuotsuse tabelis (lk 25) esitatud selgitused on ebaõiged. Samas ei saa Hansapanga tõendist järeldada, et maks oleks määratud valesti. Maksuotsuses (lk 24-25) tuvastati, et kaebaja pangakontole laekusid summad, mida äriühing ei kajastanud oma käibes ega deklareerinud käibedeklaratsioonidel. OÜ Diffusio dokumendiregistris on märgitud 27.03.2003 arve OÜ-le Priva summas 3600 krooni. OÜ Priva tegi 17.04.2003 OÜ Diffusio pangakontole kaks ülekannet, mõlemad summas 3600 krooni selgitusega „Arve 1110“. OÜ Diffusio kajastas raamatupidamises vaid ühe arve tasumise. OÜ Diffusio esitas ühtlasi OÜ-le Priva 20.04.2003 arve nr 1192, millel on märgitud, et 17.04.2003 on tehtud ettemaks 3600 krooni, mistõttu arvelt nr 1192 on lahutatud ettemaks ja arve on esitatud seetõttu väiksemas summas. Vastustaja leidis õigesti, et sellest tulenevalt on jäänud OÜ Priva ettemaks 3600 krooni arvel kajastamata. Samas on käive arve tasumisel toimunud. Sarnane olukord oli Tallinna Laste Tugikeskuse märtsis esitatud arvega nr 1123 summas 826 krooni ja aprillis esitatud arvega nr 1189 summas 150 krooni. Arve nr 1123 summas 826 krooni tasumine toimus 11.04.2003 ja 24.04.2003 tasuti taas 826 krooni. Kaebaja arvestas viimase ülekande arve 1189 ettemaksuks, mistõttu arve esitati väiksemas summas. Maksuotsus on vastavas osas õige. 8) Maksuotsuses leiti, et OÜ Kakumäe Võrgud 16.10.2003 arve nr 1158 summas 60 000 krooni alusel OÜ Diffusio poolt ostetud kaeve- ja mullatööd ei ole seotud Kotzebue 8 hoone remonttöödega. OÜ Diffusio seadusliku esindaja S. A. 19.09.2005 seletuse kohaselt teostati kaeve- ja mullatöid seoses maanduse ja gaasitorustikuga. Oma seletuse tõestuseks S. A. ei esitanud dokumente (kaeveluba, kes ja millist maandust paigaldas jne). Tehnovõrkude Ehituse OÜ (TVE, endise ärinimega OÜ Kakumäe Võrgud) lepingulise esindaja vandeadvokaat Aivar Pilve 30.11.2006 kirjas selgitati, et arve nr 1158 on esitatud reaalselt osutatud teenuste eest. Samas ilmneb, et TVE-l ei ole säilinud dokumentatsiooni arvel kajastatud kaeve- ja mullatööde kohta, kuid tööde teostamist on võimalik faktiliselt kontrollida. OÜ Kakumäe Võrgud ehituse juht V. B. 27.04.2005 seletusest nähtuvalt on tegemist veeettevõttega, kes tegeleb tehnovõrkude ehitamisega Kakumäe piirkonnas. Arve nr 1158 koostas ja esitas tegevdirektor P. P. Kuna P. P. ja finantstegevuse eest vastutanud juhatuse liikme P. T. töösuhted äriühinguga olid vastuse koostamise ajaks lõppenud, ei selgu, kus kaeve- ja mullatöid teostati; muud dokumendid arve kohta puuduvad. Gaasiekspert OÜ ja kaebaja vahel 13.06.2002 sõlmitud töövõtulepingust nr 30603, sellele lisatud pakkumisest, töövõtulepingu lisast ja arvetest, samuti 20.10.2003 sõlmitud töövõtulepingust nr 223, pakkumisest, välisgaasitorustiku plaanilt ja arvetest nähtub, et Gaasiekspert OÜ teostas OÜ Diffusio küttesüsteemi väljaehitamise 20.10.2003 kuni 07.11.2003 ja gaasikütte väljaehitamise 25.06.2002 kuni 16.07.2002. Eeltoodud dokumentidest, OÜ Kakumäe Võrgud vastusest, millest nähtuvalt tegutseb äriühing vaid Kakumäe piirkonnas, samuti kohtu poolt kontrollitud andmetest selle kohta, 10
(17)3-07-217 et K. T. kuulub alates 01.09.2003 kinnistu Kakumäel, aadressil Kurmu tn 19, on maksuotsuses väljendatud kahtlused OÜ Kakumäe Võrgud arvete mitteseotuse kohta OÜ Diffusio ettevõtlusega põhjendatud. Nimetatud kahtlusi ei lükka ümber AB Aivar Pilv kiri, kuna see ei tõenda tehingu seost OÜ Diffusio ettevõtlusega. 6. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS OÜ Diffusio apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldama jätmise osas, rahuldada uue otsusega kaebus täies ulatuses ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. 1) Kohus järeldas ebaõigesti, et OÜ-s Diffusio toimunud läbiotsimine oli seaduslik ja kogutud tõendid on asjas lubatavad. Antud juhul puudus PS §-s 33 ammendavalt loetletud kataloogist tulenevalt alus läbiotsimiseks. Tuginemine õigusvastase läbiotsimise käigus saadud dokumendiregistrile ja selle alusel maksusumma määramine on ebaseaduslik. 2) Kohus hindas ebaõigesti tõendeid. Maksumenetluses tõlgi puudumise tõttu saab tõendida kasutada vaid O. N. kohtus antud ütlusi, mitte 18.06.2004 protokolli. K. T. töötasu sisse on põhjendamatult arvestatud majanduskulud. Majanduskulude tasumist tõendavad K. T. ütlused (18.06.2004, 19.01.2006). 3) Kohtu järeldused erisoodustuste osas ei ole põhjendatud. Kohus arvestas ebaõigesti I. S. ütlustega, kes polnud teadlik kõikidest asjaoludest ja andis oletuslikke ütlusi. Kuna remondiga kaasneb korratus, tolm ja ebaturvalisus, ei ole majas remondi tegemise tõttu kontori kasutamine ja dokumentide hoidmine põhjendatud isegi ruumis, kus remonti ei teostata. Ettevõtjale ei saa ette öelda, kus ta dokumente ja vara hoidma peab. Kaebaja oli Kotzebue 8 toimunud remondi tõttu sunnitud dokumentide ja vara hoidmiseks kasutama teisi ruume. OÜ Turvateenistus Alfastar arvete tasumise puhul on tegemist ettevõtlusega otseselt seotud kuludega. Kohus tõlgendas ebaõigesti K. T. ütlusi ja Venemaa äriühingu kirja ning hindas ebaõigesti Moskvas komandeeringus käimise ajaolusid, jõudes väärale järeldusele K. T. lennukipileti eest tasumise suhtes töötajale tehtud erisoodustusena. 4) Kohus tõlgendas ebaõigesti

§ 89. Maksukohustuslane arvutab ise oma maksukohustuse suuruse välja.

Pelgalt deklaratsiooni parandamise tõttu ei saa eeldada, et esialgne deklaratsioon oli õigem kui parandusdeklaratsioon. Deklaratsioonis esitatud andmete õigsust eeldatakse ja nende ebaõigsuses saab veenduda kontrolli raames.

ei näe ette olukorda, et deklaratsiooni esitamist või selle parandamist tuleb deklaratsiooni esitamise ajal dokumentidega tõendada. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et varjatud töötasude maksmine sai toimuda varjatud käibe arvelt. Käibe olemasolu tuleb tõendada ja seda ei saa teha teiste, vaieldavate asjaolude, kaudu. 5) Väär on kohtu järeldus sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise osas seoses Kotzebue 8 kinnistuga. Kaebaja müüs 22.12.2003 OÜ-le Occamo Trade oma põhivara, 24.01.2001 soetatud kinnistu Kotzebue 8. Mõlemad äriühingud tegutsevad käesoleva ajani samal aadressil ja kasutavad hoonet oma ettevõtluses. Äriühingute juhatuse liikmete seotus ei oma tähendust ja lähtuda tuleb tegelikest asjaoludest. Käibemaksusumma määramine 2003.a detsembri eest on alusetu, kuna see on vastuolus käibemaksu üldise eesmärgiga, kehtiva õigusega ja kohtupraktikaga. Sisendkäibemaksu tagasiarvestus puudutab ainult selliseid kaupu ja teenuseid, mis suurendavad kinnisasja (ehitise) väärtust. Kinnisasja väärtust suurendavad ehitamine ja parendamine. Kinnisasja tarbeks soetatud kaupadeks ja teenusteks saab lugeda ainult ehitise oluliste osade paigaldamist, väljavahetamist, täiendamist jne. Jooksva hoolduse ja korrashoiu ning remondikulud ei suurenda kinnisasja väärtust ega kuulu kinnisasja võõrandamise korral korrigeerimisele. Korrigeerimise aluseks ei saa olla asjaolu, millisel raamatupidamise kontol on kulutused kajastatud. Kulutuste kandmine tuleneb poolte kokkuleppest. Isegi juhul, kui oleks põhjendatud kantud kulutuste lugemine kinnisasja väärtust suurendavaks, ei kuulu sisendkäibemaks korrigeerimisele, kuna kinnisasja kasutatakse jätkuvalt ettevõtluses 11

(17)3-07-217 maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja poolt ehitise müümisel OÜ-le Occamo Trade ei saanud viimasest lõpptarbija, mis välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise. Ehitise kasutamisel tekib jätkuvalt maksustatav käive, millest laekub riigieelarvesse käibemaks. See seisukoht on kooskõlas ka EL direktiivis toodud põhimõtetega. Nõukogu kuues direktiiv 77/388/EMÜ, 17.05.1977 «Kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta - ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas" art 20 lg 3 kohaselt võivad liikmesriigid siiski korrigeerimisnõudest loobuda, kui ostja on maksukohustuslane, kes kasutab kõnealust kapitalikaupa üksnes tehinguteks, mille puhul saab käibemaksu maha arvata. Direktiivi seisukohtadega on arvestanud kohtupraktika. Riigikohtu otsuses haldusasjas nr 3-3-1-21-02 leiti, et kui ehitise omandaja jätkab ehitise kasutamist maksustatava käibe tarbeks, ei pea ehitise võõrandaja sisendkäibemaksu tagasiarvestust tegema. Kui ehitise uus omanik lõpetab ehitise kasutamise ettevõtluses enne viie aasta möödumist alates ehitise kasutuselevõtmisest ehitise võõrandaja poolt, siis vastutavad ehitise võõrandaja ja omandaja sisendkäibemaksu tagasiarvestamise eest solidaarselt. OÜ Occamo Trade kasutab hoonet edasi ettevõtluses ja käesolevaks ajaks on möödunud ka seadusest tulenev 5-aastane tähtaeg käibemaksu ümberarvestuse tegemiseks. ÄS § 5 lg 1 kohaselt ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. ÄS § 5 lg 2 kohaselt ettevõttesse või selle organisatsiooniliselt iseseisvasse osasse kuuluvate asjade ja õiguste omandi või valduse tervikuna üleminekul kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud tepingud. VÕS § 182 lg 2 kohaselt ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 183 lg 1 kohaselt enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 183 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusest tekkinud nõuete aegumistähtaeg on viis aastat ettevõtte üleminekust, kui mõnele neist nõuetest ei kehti lühem aegumistähtaeg. Kaebajale kuulunud hoone on äriseadustiku ja võlaõigusseaduse mõttes ettevõttesse kuuluv asi. Hoone müümisel on tekkinud õigusjärglus ja kaebajal on õigus KMS § 23 lg-t 7 mitte rakendada. OÜ-1 Diffusio on lubatud täies ulatuses sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohtu otsuse seisukohad on kehtivad ka käesoleval juhul. Kuna tegemist on iseseisva majandusüksusega, kohaldatakse selle üleminekul võlaõigusseaduse sätteid. Üldpõhimõtted on jäänud samaks ka 2003. aastal. Kuigi KMS § 18 lg 3 alusel oli võimalik maksuhaldurit enne tehingu toimumist teavitada ning kinnistu müüki käibemaksuga maksustada, on antud juhul tekkinud õigusjärglus ning omandajale lähevad üle kõik kinnisasjaga seotud õigused ja kohustused.

§ 35

sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik sama seaduse § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus.

§ 37

sätestab, et ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte -või selle organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud sama seaduse § 31 lgs 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule. Kui OÜ Occamo Trade ei kasuta nimetatud kinnisasja oma ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks, vastutavad OÜ Occamo Trade ja OÜ Diffusio solidaarselt. Korrigeerimisnõudest loobumise tingimused on täidetud. Kuna OÜ Occamo Trade on käibemaksukohustuslane, kes kasutab kinnistut oma ettevõtluses maksustatava käibe teostamiseks ning et osaliselt renditakse ruume OÜ-le Diffusio ilma käibemaksuta, ei tähenda, et maksusta12

(17)3-07-217 tavat käivet üldse seoses selle kinnistuga ei teki. OÜ Occamo Trade kasutab kinnistut oma maksustatava käibe tarbeks, seal asub ka tema ettevõtluse kontor. 6) Kohus jättis ebaõigesti algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 128 kinnitatud „Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord, põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu kalendriaasta lõpul korrigeerimise kord ja vähem kui viie kalendriaasta jooksul ettevõtluses kasutatud kinnisasja soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kord" § 3 p 3 osas. Isegi juhul, kui lugeda kulutused kinnisasja väärtust suurendavaks või kui mitte lugeda kinnisasja müüki õigusjärgluse tekkimiseks, on sisendkäibemaksu korrigeerimise nõue õigusvastane, kuna rahandusministri kinnitatud kord ei ole kooskõlas käibemaksuseadusega ega käibemaksu üldise põhimõttega. Korra § 3 p 3 kohaselt kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvutamisel viimase kasutusaastana ei arvestata. OÜ Diffusio müüs Kotzebue 8 asuva hoone 22.12.2003 ehk mõned päevad enne aasta lõppu. Juhul, kui tehing oleks toimunud järgmisel aastal, oleks sisendkäibemaksu ümberarvestus korra kohaselt õigustatud. Käesoleval juhul viimase kasutusaasta arvestamata jätmine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kohus oli kohustatud jätma selle kohaldamata. 7) Kohus jättis alusetult tühistamata maksuotsuse OÜ-le esitatud Agatafort 05.06.2003 arve nr 1273 osas. Ebaõige on kohtu järeldus, et A. L. selgitus kinnitab käive toimumist. Kuna kaup tagastati koheselt (ei antud ega võetud vastu), ei tekkinud käivet. Väär on kohtu järeldus Paldiski Linnavalitsusele esitatud arve osas. Linnavalitsuse 07.12.2006 kirjas kinnitati, et arve 1164 summas 1500 krooni ja arve 1165 summas 4000 krooni maksti ekslikult kaks korda ning et viga parandati tasaarvestuse läbi järgnevate maksete käigus. Kuna tegemist oli alusetult saadud summaga, kuulus see igal juhul tagastamisele. Hiljem kauba müügi või osutatud teenusega tekkis käive kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise ajal, mitte ekslikult teise kauba või teenuse eest summa laekumisega. Väär on kohtu seisukoht, et Tehnovõrkude Ehituse OÜ (endine ärinimi OÜ Kakumäe Võrgud) poolt teenuste osutamine ei ole soetud OÜ Diffusio ettevõtlusega. Mulla- ja kaevetööd on teostatud aadressil Kotzebue 8, Tallinn ning kohus on asjaolusid ebaõigesti hinnanud. 7. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 1) Kohtu seisukoht maksuhalduri õigusest OÜ Diffusio väärteomenetluses teostatud läbiotsimise käigus saadud dokumentide kasutamisest maksuotsuse tegemisel on põhjendatud. 2) O. N. oli teadlik, et

§ 47

lg-st 1 ja 2 tulenevalt on menetluskeeleks eesti keel ja õigusest taotleda tõlgi kaasamist, kuid vastavat taotlust ta ei teinud. O. N. kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed, sest isegi keeleoskuse vaieldava taseme juures tekib küsimus tema omakäeliselt kirja pandud sularahaks makstud preemia summade kui rahvusvaheliselt teada ja tundub araabia numbrite tegelik tähendus lisaks palgana avaldatud numbritele. 3) Kohus tuvastas asjaolude kogumi alusel dokumentide hoidmise ebatõenäosuse äriühingu juhatuse liikmete elukohtades ja leidis, et elukohtade valveteenuse eest maksmine on käsitletav erisoodustusena oma töötajatele. OÜ Diffusio raamatupidamises ei ole kajastatud, millega seoses K. T. Moskvas käis. Ei ole vormistatud komandeeringut ja revisjoni käigus ei leidnud tõendamist, et OÜ-l Diffusio on Venemaal majandussidemeid. 4) OÜ Diffusio ei täitnud temal lasuvat kaasaaitamiskohustust. Äriühing vähendas enda maksukohustust ja selle kinnitamiseks esitatavad dokumendid või selgitused oleksid soodsa iseloomuga, kuna kinnitaksid väiksemat maksukohustust. Seetõttu puudus kaebajal ka

§-st 64 tulenev õigus teabe andmisest või tõendite esitamisest keeldumiseks. Reeglina tehakse raamatupidamises parandused kas kreeditarve või muu õiendi alusel, millel kirjeldatakse paranduse alust. Antud juhul puudub informatsioon, kas parandused käibedeklaratsioonides on põhjendatud või mitte ja vastustajal muud võimalused nende asjaolude kindlakstegemiseks puuduvad. 5) Kaebaja kinnistu Kotzebue 8 müügi käsitlus ei ole kohane. VÕS § 180 lg 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja 13

(17)3-07-217 kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Tulenevalt VÕS § 180 lg-st 2 on ettevõte seega vara, mis on ühendatud ühise majandusliku eesmärgi kaudu kindla majandusliku funktsiooni teostamiseks. Kuna ettevõte on oma olemuselt vara, ei saa rääkida ettevõttest kui õigusobjektist, kohaldamisele kuulub erialasuse põhimõte ja ettevõtet tervikuna üle anda ei saa – iga õigus ja kohustus tuleb üksikuna üle anda. Tööjõu üleminekusse puutuvad küsimused lahendatakse eraldi seaduse sättega ja selle võib asetada ettevõttega seotud lepingute alla. Ettevõtte üleandmist sätestav VÕS § 182 lg 1 näeb ette, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtja üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites. Kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et peale kinnistu müügitehingut oleks tehtud muid ettevõtte üleminekule viitavaid tehinguid. 6) Kaebaja väites, et hilisema tasaarvestuse tegemisel oli tegemist teise kauba või teenuse eest tasumisega, ei suutnud vastustajat veenda, mille poolest ei olnud käibena kvalifitseeritavad tasaarvestusele eelnenud maksed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta väärteomenetluses teostatud läbiotsimise vastuolust PS § 33 teise lausega, mille kohaselt ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. Ringkonnakohus möönab, et PS § 33 teise lause järgi õigustavad läbiotsimist kriminaalmenetluse eesmärgid ning seadusandja on laiendanud kriminaalmenetluse mõiste ka väärteomenetlusele, sest väärteomenetluse seadustiku § 35 annab ka kohtuvälisele menetlejale maakohtu loal õiguse teostada läbiotsimine. Põhiseadus ja Eesti seadused ei määratle avaliku korra mõistet. Kohtupraktikas on avaliku korra mõiste defineerinud Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 3-1-1-89-96 (ja korranud lahendis nr 3-1-1-7-07) järgmiselt: „Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi.” Ringkonnakohus leiab, et põhiõiguse riive on maksuõigusrikkumises toimuvas väärteomenetluses õigustatud eelkõige avaliku korra kaitsega, kuivõrd maksuõigus on avalik õigus ja maksud on kehtestatud avalikes huvides, on maksuõigus hõlmatud avaliku korraga. Tulenevalt eeltoodust nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega OÜ-s Diffusio 02.02.2006 läbiotsimismääruse alusel toimunud läbiotsimise seaduslikkuse ja selle käigus kogutud tõendite lubatavuse kohta.
  2. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta ka menetlusnormide olulisest rikkumisest tõlgi maksumenetlusse kaasamata jätmise tõttu ja O. N. 18.06.2004 suuliste seletuste protokolli tõendina kasutamise võimatusest.

§ 47

lg 1 alusel toimub maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine eesti keeles, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Võõrkeelt kasutatakse maksumenetluses keeleseaduses sätestatud korras.

§ 47

lg 2 kohaselt kaasab tõlgi maksumenetlusse: 1) menetlusosaline; 2) menetlusosalise taotlusel maksuhaldur; 3) menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks. 14

(17)3-07-217 Haldusasja materjalidest nähtuvalt tutvustati O. N. 18.06.2004 tunnistaja kui kolmanda isiku suuliste selgituste protokolli koostamisel maksukorralduse seaduses sätestatud kolmanda isiku õigusi ja kohustusi (muuhulgas

§ 47) vene keeles ning ta kinnitas nendega tutvumist oma allkirjaga (VI kd tl 150).

Seega oli O. N. teadlik, et maksumenetlus toimub üldjuhul eesti keeles ja tal on õigus kaasata või taotleda tõlgi maksumenetlusse kaasamist. Olukorras, kus O. N. ei väljendanud maksuhaldurile soovi tõlgi kaasamiseks ja kirjutas seletuse omakäeliselt eesti keeles (VI kd lk 151-152), ei ole alust maksuhaldurile ette heita tõlgi maksumenetlusse kaasamata jätmist. O. N. on soovinud suhelda maksuhalduriga eesti keeles ja teinud seda korduvalt (VI kd lk 73, 154) ilma tõlgi abita. O. N. kirjutas seletuse esimesel lehel, et tema palk on 2480.- (bruto) (põhipalk) ja preemiad (~ 2000.-) kätte (sularahas) ning kinnitas seletuse teisel lehel, et „Minu palk on 2480 (bruto), mis mulle makstakse pangaülekandega üks kord kuus. Samuti mulle makstakse üks kord kuus preemiat 2000 krooni sularahas K. T. poolt.“ Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega O. N. tunnistajana kohtus antud ütluste ebausaldusväärsusest OÜ-s Diffusio preemia mittesaamise kohta ega korda neid (HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6).

  1. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väide K. T. töötasu sisse majanduskulude arvestamisest on tõendamata. Majanduskulude arvestus äriühingus peab tuginema dokumentidele. Üksnes K. T. üldsõnalised seletused majanduskulude töötasu sisse arvestamise kohta ei ole piisavad maksuotsuse ja kohtuotsuse tühistamiseks deklareerimata töötasude osas.
  2. Kuigi apellatsioonkaebuses taotleti halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ei ole apellatsioonkaebuses esitatud põhjendusi selle kohta, miks kohtuotsus on ebaõige B. A.
  3. detsembrikuu töötasult määratud maksude, I. S. töötasult jõusse jäetud maksude ja H. K. töötasult määratud maksude osas. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus tõendeid kogumis hinnates järeldanud põhjendatult, et OÜ-le Turvateenistus Alfastar Puhangu 61-40 ja Kivila 21-48 asuvate korterite tehnilise valve täisteenuse eest tasutu näol on tegemist töötajatele tehtud erisoodustusega. Eriti kõnekas on seejuures fakt, et remont Kotzebue 8 hoones algas väidetavalt
  5. aastal, kuid arvete tasumine toimus 17.12.2001 sõlmitud tehnilise valve täisteenuste lepingute (III kd lk 55-66) alusel.
  6. Ringkonnakohus ei jaga maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta kaebaja poolt Comtour reisibüroole 23.02.2004 arve nr 12 (III kd lk 76) alusel K. T. ostetud Tallinn – Moskva lennukipileti eest 2 184 krooni käsitlemisega töötajale tehtud erisoodustusena. Ilma komandeeringu vormistamiseta ei ole õigustatud isikule päevaraha maksmine ja lähetuses tehtud kulutuste hüvitamine, kuid komandeeringu vormistamata jätmine ei tähenda veel seda, et isik ei oleks tööalases lähetuses viibinud ja temale reisibüroo kaudu ostetud lennupilet on erisoodustus. Vastuseks kaebaja 06.11.2006 järelepärmisele kinnitas Moskvas asuv äriühing „Igra“, et kaebaja esindajad K. T. ja S. A. on mitu korda olnud komandeeritud nende firmasse äri- ja partnerlusküsimuste lahendamiseks, sealhulgas oktoobris 2006, veebruaris ja märtsis 2004 (I kd lk 137). Asjaolu, et K. T. ei suutnud 28.11.2007 kohtuistungil üksikasjalikult meenutada 23.02.2004 Moskva sõiduga seotud asjaolusid, ei anna ringkonnakohtu arvates põhjust kahelda Moskvas asuva äriühingu „Igra“ vastuskirja usaldusväärsuses. Seega on halduskohus tõlgendanud ebaõigesti K. T. ütlusi ja Venemaa äriühingu kirja ning hinnanud vääralt K. T. 15

(17)3-07-217 Moskvas komandeeringus käimise ajaolusid, jõudes väärale järeldusele K. T. lennukipileti eest tasumise suhtes. Kõnealuses osa tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ning tühistada vastavas osas halduskohtu otsus ja maksuotsus. 14. Halduskohus ei ole

§ 89

tõlgendamisel eksinud.

§ 89

lg 1 näeb ette, et kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema poolt või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevate vigade või andmete puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult. Täpsem teavitamise vorm nähakse ette maksuseaduses või määruses. Kui maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta KMS § 27 lg 5 alusel kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni. Kaebaja märgib õigesti, et üldjuhul eeldatakse maksumaksja esitatud andmete õigsust. Samas peab olema võimalik deklaratsioonides tehtud paranduste õigsust kontrollida. Vaatamata maksuhalduri korduvatele nõudmistele ei ole kaebaja esitanud käibedeklaratsioonides tehtud paranduste aluseks olevaid dokumente (näiteks tühistatud arveid või nn krediitarveid või õiendeid paranduse aluse kirjeldusega või arvutusvea kirjeldusega) ega selgitusi ei maksuhaldurile ega halduskohtule. Kuna kaebaja deklareeris ja tasus makse vaid pangaülekandega töötajatele tasutud summadelt ning halduskohus tuvastas kaebaja poolt töötasude maksmise sularahas, siis on põhjendatud halduskohtu järeldus, et sularaha töötasu maksmiseks võis pärineda äriühingu varjatud käibest. Varjatud käibe olemasolu kinnitab muuhulgas asjaolu, et maksuotsuse lisas nr 9 (I kd lk 96) näidatud realisatsioon arvete järgi märkega „kauplus“, „ladu“ ja „tasutud sularahas“ on samas suurusjärgus deklareerimata töötasude suurusega. Kaebaja väited nimetatud kauba kasutamise ja osaliselt senini alles oleku kohta on tõendamata ja paljasõnalised.

  1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjenduste ja järeldusega selles, et kaebajal puudus
  2. aastal (pärast Kotzebue 8 asuva kinnistu võõrandamist 22.12.2003) õigus arvata maha sisendkäibemaksu Kotzebue 8 hoonega seotud kaupadelt ja teenustelt. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et hoone uus omanik oleks kohustanud kaebajat seoses ruumide rentimisega kandma hoone ehitamisega seotud kulutusi.
  3. Ringkonnakohus leiab, et käibemaksu määramine seoses kinnisasja maksuvaba müümisega on põhjendatud. Kaebaja võõrandas 24.01.2001 soetatud Kotzebue 8 asuva kinnistu 22.12.2003, seega kasutas ta seda oma ettevõtluses vähem kui viis aastat. Halduskohus kohaldas õigesti kinnistu võõrandamise ajal kehtinud KMS sätteid ja rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 128 kehtestatud Korda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Korra mõttes ei oma tähtsust, kas kinnisasja tarbeks soetatud kaubad või teenused suurendavad kinnisasja väärtust või mitte, tähtis on kauba või teenuse soetamine kinnisasja tarbeks (maksuotsuse lisas 12 (I kd lk 100-104) toodud kaubad ja teenused). Korra mõttes käsitatavate kulutuste puhul kuulub käibemaks korrigeerimisele. Kuna kinnistu Kotzebue 8 võõrandati maksuvabalt, tuli sisendkäibemaksu korrigeerida KMS § 27 lg 1 ja rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 128 kehtestatud Korra alusel. Kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-21-02 kuulus kohaldamisele
  4. aastal vastu võetud KMS § 18 lg 5, käesolevas asjas kuulub aga kohaldamisele
  5. aastal vastu võetud KMS § 27 lg
  6. Kuigi kinnisasja müük oli mõlema seaduse järgi üldjuhul maksuvaba, oli kinnisasja võõrandamise maksustamine reguleeritud erinevalt. Kui
  7. a KMS alusel ei olnud kinnisasja võõrandamisel võimalik lisada käibemaksu, siis
  8. a KMS § 18 lg 3 p 2 nägi sellise võimaluse ette. Kaebaja ei kasutanud seda võimalust ega teavitanud maksuhaldurit KMS § 18 lg 3 p-s 2 ettenähtud korras kinnisasja maksustamisest käibemaksuga. Seega leidis haldus16

(17)3-07-217 kohus õigesti, et olukorras, kus kaebajal oli võimalus vältida Korras märgitud ümberarvutuse tegemist kinnisasjale käibemaksu lisamise teel, kuid ta seda võimalust ei kasutanud, on ümberarvutuse tegemine põhjendatud. Kaebaja väited ehitise omandaja poolt ehitise kasutamise jätkamisest maksustatava käibe tarbeks ei ole tõendatud. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajalt ehitise omandanud OÜ Occamo Trade oleks teavitanud maksuhaldurit renditeenusele käibemaksu lisamisest ja Kotzebue 8 kinnistu kasutamine käibemaksuga maksustatava ettevõtluse tarbeks. Kuna kohtule ei ole esitatud peale OÜ Diffusio poolt Kotzebue 8 kinnistu OÜ-le Occama Trade võõrandamise dokumentide dokumente muude tehingute kohta, mis viitaksid ettevõtte üleminekule, siis ei jaga ringkonnakohus kaebaja käsitlust hoone (kinnistu) müümisel tekkinud õigusjärglusest ega peatu sellel pikemalt.
  1. Halduskohus jättis õigesti algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole rahandusministri 18.12.2001 määrusega nr 128 kehtestatud Korra § 3 p 3, mille kohaselt kinnisasja maksuvaba võõrandamise aastat käibemaksu ümberarvestamisel kasutusaastana ei arvestata, vastuolus käibemaksuseadusega ega proportsionaalsuse põhimõttega.
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole deklareerimata arvetele hinnanguid andes eksinud. Halduskohus jättis õigesti tühistamata maksuotsuse OÜ-le Agatafort 05.06.2003 esitatud arve nr 1273 summas 15 571 krooni osas põhjendusel, et kauba hilisem väidetav tagastamine ei saa olla juba toimunud käibe deklareerimata jätmise aluseks, küll aga käibedeklaratsioonide parandamise aluseks. Põhjendatud on ka kohtu järeldus Paldiski Linnavalitsusele esitatud arve osas. Halduskohus on tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates järeldanud õigesti, et OÜ Kakumäe Võrgud 16.10.2003 arve nr 1158 alusel osutatud kaeve ja mulla tööd ei ole teostatud aadressil Kotzebue 8, Tallinnas.
  3. Tulenevalt eeltoodust rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Kuivõrd põhilises osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus õigeks halduskohtu menetluskulude jaotust ümber hinnata ja jätab ka apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivu kaebaja enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.