2-09-14352/6

2-09-14352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 04.

1. 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-14352 Tsiviilasi Pajusi valla avaldus vanema õiguste äravõtmiseks ja alaealistele isikutele eestkoste määramiseks Menetlustoiming Lõpplahend Menetlusosalised ja nende Avaldaja Paljusi vald vallavalitsuse kaudu (registrikood 75012529, asukoht Kalana Põltsamaa sjk Jõgevamaa 48205) esindaja Merle Tänav; Puudutatud isikud Vxxxxxxx Lxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Exxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja HxxxxxxLxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) esindaja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga Jõgeva osakond, asukoht Pargi 3 Jõgeva) Mxxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindajad RESOLUTSIOON
2. Jätta avaldus Vxxxxxxx Lxxxx vanema õiguste äravõtmiseks rahuldamata.
3. Rahuldada avaldus Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxxxx eestkostja määramiseks.
4. Seada eestkoste alaealiste Exxxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Hxxxxx Lxxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) üle ning määrata nende eestkostjaks Mxxxx Axxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kõigi seadusliku esindaja õigustega. Eestkoste on määratud kuni Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxx täiealiseks saamiseni.
5. HxxxxxxLxxxxxxxx võib ilma eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast 2-09-14352 Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad 01.04.2009 esitas Pajusi vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse, milles palus võtta Vxxxxxxx Lxxxx ära vanema õigused ning seada alaealistele Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxxxx eestkoste. Avalduse ja lisade kohaselt elab Hxxxxx Mxxxx Axxxxx peres juba mitu aastat. Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxxx(edaspidi nimetatud lapsed) isa Hxxxx Lxxxxxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a. Laste ema, Vxxxxxxx Lxxxlahkus pere juurest 2006.a elama Vxxxxx valda, kuhu võttis kaasa vaid vanema tütre Hxxxxx. Väiksemad lapsed, Exxxxx ja Hxxxxx jäid algul elama isa juurde, kes kasutas laste kasvatamiseks Mxxxx Axxxxx abi. 2006.a sügisel võttis Vxxxxxxx Lxx enda juurde ka Hxxxxx. Exxxxx, kellel on sügav puue, vajas erilist hoolt ja temaga tegeleski põhiliselt Mxxxx Axxxx või palgatud hoidja, sest laste isa käis tööl. Vxxxxxxx Lxxxvõttis Exxxxx enda juurde 2007.a sügisel ja oli lapsele korraldanud koha Tallinnas Hxxxxx Kxxxx lasteaias. Siiski tekkisid Exxxxx eest hoolitsemisel ja tema elu korraldamisel probleemid, sest ema ei saanud korduvalt lapsele Tallinnasse järgi minna, kodust tulles oli lapse arengus tagasiminek, ta oli ärritunud, vahel puudusid vajaliku riided jne. Selline asjade käik ajendas Mxxxx Axxxxxx võtma Exxxxxx alaliselt enda juurde. Vxxxxxxx Lxx on esitanud avalduse, kus soovib, et tema lapsed Hxxxxx ja Exxxxx elaksid Mxxxx Axxxxx juures. Mxxxx Axxxx on avaldanud soovi saada Hxxxxx ja Exxxxx eeskostjaks. Avaldaja leidis, et Vxxxxxxx Lxxxx tuleb ära võtta vanema õigused, sest Vxxxxxxx Lxx ei ole huvitatud laste eest hoolitsemisest ja nende kasvatamisest. Avaldaja palus lastele määrata eestkoste, kelleks palus määrata Mxxxx Axxxxx. Ärakuulamisel jäi avaldaja esitatud avalduse juurde ja leidis, et Vxxxxxxx xxxxx tuleb vanema õiguses ära võtta lähtudes PrkS § 54 lg 1 p
6. Avaldaja esindaja selgitas, et kui vanemalt ei võeta ära vanemaõigusi, siis ei saa sõlmida eestkostjaga hoolduslepingut. Vxxxxxxx Lxxxei ole huvi tundnud oma laste käekäigu vastu ja ei ole tulnud määratud kokkusaamistele. Ta on ise avaldanud soovi, et tema laste kasvatusõiguse saaks Mxxxx Axxxx. Vxxxxxxx Lxxxvaidles ärakuulamisel vastu avaldusele selles, et temalt tuleks ära võtta vanema õigused, eestkoste seadmisele ta vastu ei vaielnud. Vxxxxxxx Lxx oli seisukohal, et tema lapsed ei ole vanemliku hoolitsuseta. Hxxxxx läks elama Mxxxx Axxxxx perre, kui oli 1 aastane. See lihtsalt kujunes nii ja pärast ei tahtnud Hxxxxx enam sealt ära tulla. Vxxxxxxx Lxx leidis, et hoolitses ka Exxxxx eest vajalikul määral aga kuna laps oli tihti ka Mxxxx pool, siis lasteaed soovitas, et lapsel võiks olla ikka üks kodu. Mxxxx Axxxxxxx oli kokkulepe, et ta hooldab Exxxxxx. Ka teised lapsed käivad tihti Mxxxx Axxxxxx külas, kes on nende kasuvanaema. Mxxxx Axxxx selgitas, et on pakkunud Vxxxxxxxxx abi laste kasvatamisel ja kuna Hxxxxx jäi asjaolude sunnil tema juurde juba väga väikesena, siis ei olnudki võimalik teda uuesti oma emaga harjutada. Exxxxxx oli Mxxxe Axxxxxx kahju. Ta on sügava puudega ja pime laps ja vajab seetõttu erilist hoolt. Mxxxx Axxxxx arvates ei suuda Vxxxxxxx xxx seda Exxxxxxe pakkuda. Exxxxxkolimine Mxxxx juurde kujunes välja ajaolude kokkusattumuste tagajärjel. Hxxxxx ja Exxxxx Lxxxxxxxxx esindaja oli seisukohal, et Vxxxxxxx Lxxxx vanema õiguste äravõtmine ei ole põhjendatud. Esindaja pooldas eestkoste määramist lastele. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosalised ja nende esindajad, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt: rahuldada tuleb avaldus lastele eestkoste seadmise osas, kuid jätta rahuldamata Vxxxxxxx Lxxxx vanema õiguste ära võtmise osas. 2-09-14352 Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 näeb ette, et ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2) kuritarvitab vanema õigusi või 3) kohtleb last julmalt või 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või Avaldaja leidis, et Vxxxxxxx Lxxx esinevad eelnimetatud paragrahvi punktis 1 sätestatud asjaolud- ta ei täida ilma mõjuva põhjuseta oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohus leiab, et Vxxxxxxx Lxx käitumine ei vasta seaduses sätestatud eeldustele, mis tingiksid temalt vanemaõiguste ära võtmise. Vxxxxxxx Lxx on usaldanud oma laste kasvatamise Mxxxx Axxxxxxx, kes on seda ka vastuvaidlematult teinud. Kohtul tekkis arusaam, et just Mxxxx Axxxxx aktiivsema tegevuse tõttu on Hxxxxx ja Exxxxx elukohaks aja jooksul kujunenud tema elukoht. Mxxxx Axxxxx selgitustest jäi mulje, et lisaks Vxxxxxxx Lxx lihtsale abistamisele ei ole ta veendunud, et Vxxxxxxx saab laste kasvatamisega parimal tasemel hakkama. Kohtu hinnangul on Mxxxx Axxxx oma käitumises suures osas juhindunud sellest, mis oleks lastele parim. Selline lastest hooliv suhtumine on tervitatav. Samas ei saa Vxxxxxxx Lxxxe süüks panna seda, et keegi teine hoolitseb tema laste eest võib-olla paremini ja on olnud aktiivsem seda ka tegema. Arvestades asjaolu, et Mxxxx Axxxx on olnud ka Vxxxxxxx Lxxxkasvatajaks, oli Vxxxxxxx Lxxx ilmselt raske oma arvamust laste osas läbi suruda ning xxxxxxxx Lxx on ka ise tunnistanud, et lastel võib Mxxxx Axxxxx juures olla parem. Vxxxxxxx Lxx on esitanud vallale kaks avaldust, kus nõustub, et lastel on parem elada Mxxxx Axxxxx juures ja palunud anda Mxxxx Axxxxxx laste kasvatus-/ hooldusõiguse (t lk 12, 30). Vxxxxxxx Lxxx ja Mxxxx Axxxxxx on sisuliselt kokkulepe, et Mxxxx xxxx kasvatab Vxxxxxxx Lxx lapsi. Kohus leiab, et selline Vxxxxxxx Lxxxja Mxxxx Axxxxx kokkulepe ei ole asjaolu, mida saaks nimetada mõjuva põhjuseta vanema kohustuste täitmata jätmiseks. Vxxxxxxx Lxx on taganud oma lastele hoolitsuse ja kasvatuse. Avaldaja väited, et Vxxxxxxx Lxx ei ole tulnud kokkusaamistele valda, ei ole mõjuvaks: Vxxxxxxx Lxx elab Vxxxxxx, kust Pxxxxx valda on suhteliselt keerukas sõita ning tal on väike lapsxxxxxxxxxx.a sündinud tütar, mis takistab tema vaba liikumist veelgi. Avaldaja ei ole välja toonud muid PrkS § 54 lg sätestatud eeldusi vanema õiguste ära võtmiseks ja kohus ei ole neid ka tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused Vxxxxxxx Lxxxx vanema õiguste ära võtmiseks ja avaldus tuleb selles osas jätta rahuldamata. Vajauds sõlmida Mxxxx Axxxxxxx hooldusleping, ei saa olla põhjuseks nii isiklike isiku õiguste nagu sea on vanemaõigused, piiramisel. Kohus leiab, et avaldus eestkoste seadmiseks on põhjendatud. Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud ning lõike 3 kohaselt võib eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxe isa, Hxxxx Lxxxxxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a (t lk 34), ema elab lastest eraldi. Laste kasvatamine on jäänud Mxxxx Axxxxx ja Vxxxxxxx Lxxxxxxxxx kokkulepete kohaselt Mxxxx Axxxxx ülesandeks. Seega on Exxxxx ja Hxxxxx jäänud ilma vanemlikust hoolitusest, seega vajavad lapsed eestkostet. 2-09-14352 Vastavalt PrkS § 95 lg 1 teostab eestkostet kohtu määratud eestkostja. Exxxxxx ja Hxxxxxx on olemas isik, kes nende eest hoolitseb ja kes on avaldanud valmisolekut olla ka laste eestkostja. HxxxxxxLxxxxxxxx oli nõus, et eestkostjaks määrataks Mxxxx Axxxx. Kohus leiab, et täidetud on PrkS § 95 lg 2-4 nõuded ja Mxxxx Axxxxx puhul ei esine PrkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. Mxxxx Axxxxxx on kindel elu- ja töökoht, tal piisav sissetulek. Ta on läbinud ka vastava koolituse ning olnud teiste hoolitsusteta jäänud laste eestkostjaks. Kohtule avaldatu kohaselt on Mxxxx Axxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxx suhted head; Mxxxx Axxxxxon kursis Exxxxx erivajadustega ning on õppinud teda hooldama ning hoolitseb ka tema eakohase arendamise eest. Seega tuleb Mxxxx Axxxx määrata Exxxxx ja Hxxxxx Lxxxxxxxxx eestkostjaks. Vastavalt PrkS § 97 on eestkostja lapse seaduslik esindaja ja kohus ei pea vajalikuks eestkostja ülesannete ringi piirata seaduses sätestatud lapse seadusliku esindaja ülesannete osas. Arvestades Hxxxxx Lxxxxxxxxx vanust tuleb lubada tal teha pisitehingute ilma eeskostja nõusolekuta. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja ja eestkosteasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Maimu Laumets Kohtunik