Obsah (10)

§ 11§ 619§ 621§ 624§ 101§ 7§ 188§ 113§ 94§ 27

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Iko Nõmm ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009. a., T

) § 9 lg. 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 11lg.

1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

§ 619

kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kostja, kes sai käsundi AS-ilt Eskaro viimase suvepäevade korraldamiseks

1. -
2. juulil
3. a., tellis hagejalt majutusteenuse ja muid pakutavaid teenuseid, s. h. kanuumatka koos kanuude kasutamisega, kümblustünni ning sauna kasutuse, vibulaskmise, grilli jms. Eeltoodu põhjal oli hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Vaidlust ei ole, et kostja on teenuste eest tasunud kokku 26.845 krooni, s. h. vastavalt hageja esitatud arvetele ettemaksuna 9000 krooni ja pärast üritust 17.845 krooni.

§ 621

lõiked 1 – 4 sätestavad, et käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes; kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks; kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid; käsundisaaja ei vastuta sama paragrahvi lõigetes 1 – 3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. 5 Kostja on omaks võtnud, et ta tellis ja sai hagejalt järgmised teenused, mille hinnas pooled nii enne kui ka pärast üritust, tegelikust teenuste tarbimisest lähtuvalt, kokku leppisid: puhkekompleksi privaatbroneering 1000 krooni; majutus kämpingus 46 inimest x 150 krooni, kokku 6900 krooni; telkimine 134 inimest x 50 krooni, kokku 6700 krooni; autoparkla parkimistasu 29 autot x 25 krooni, kokku 725 krooni; kanuumatk 17 kanuud x 500 krooni, kokku 8500 krooni; kümblustünn 1000 krooni; saunad, 2 tk. 1600 krooni; vibulaskmine, 1 tund 100 krooni; grillpuud 120 krooni; grillimise abilised, kaks inimest, 2 tundi 200 krooni. Eeltoodule hageja vastu ei vaielnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja osutas eelmärgitust rohkem teenuseid või mitte. Hageja väitel kasutati 38 kanuud. Hageja soovib saada 9 kanuu kasutamise eest täiendavat tasu 5310 krooni koos käibemaksuga. Kostja eitab 38 kanuu kasutamist ja eitab ka täiendavalt 9 kanuu kasutamist, mille kohta on hageja kostjale arved saatnud. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, mitme kanuu kasutamises kokku lepiti ja mitut kanuud tegelikkuses kasutati. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid nii eelnevalt kokkulepitud kanuude kasutamise arvu kui ka tegelikkuses kasutatud kanuude arvu. Kostja poolt hageja meilile 31. juulil 2006. a. saadetud kiri, milles on märgitud, et kanuusõitu kasutas tegelikkuses 90 inimest, annab teavet kasutajate arvu, mitte kanuude arvu kohta. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja kui käsundisaaja sai kostjalt kui käsundiandjalt juhiseid kõrvale kalduda esialgsest kokkuleppest, s. t. 17 kanuu kasutamise pakkumisest (pooled selle arvu üle ei vaidle). Hageja kohustuseks oli teatada käsundiandjale ja oodata juhiseid juhinduvalt

§ 621lõikest 2.

Kui hageja loata kaldus kõrvale juhistest ja andis kasutusse 38 või 26 kanuud, siis jääb see hageja riskiks. Seega ei ole hageja tõendanud enamas arvus kanuude kasutamist, mistõttu nõue 5310 krooni saamiseks ei ole põhjendatud.

§ 624

lõigete 1 – 3 järgi käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla üheaegselt käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud; lõikes 1 nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes; käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud sama paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Millistel tingimustel ja millise tasu eest sõlmiti kostja ja AS-i Eskaro vahel leping, ei ole siduvaks kolmandatele isikutele, seega ka hagejale. Kostja ja AS-i Eskaro vaheline leping loob õigusi ja kohustusi ainult lepingu osapooltele. Seega ei tekita see leping õigusi hagejale. Asjaolu, et kostja sai AS-ilt Eskaro suuremat tasu kui ise maksis hagejale, ei ole vastuolus seadusega. Hageja sai oma tasu vastavalt kostjaga kokkulepitule, mistõttu hageja ei olnud õigustatud sellest tulenevalt täiendavat tasu nõudma.

§ 101lg.

1 p. 1 ja 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kuna nõue 5310 krooni saamiseks ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu selles osas rahuldamisele, siis eeltoodud summalt viivise nõudeks puudub alus, seega hagi viivise nõudes 5310 kroonilt ei kuulu rahuldamisele. Hageja soovib saada viivist ka

1. augusti
2. a. kreeditarve nr. 63-ü tasumise viivitamise eest ajavahemikul
3. augustist kuni
4. oktoobrini
5. a. summas 3747, 45 krooni. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal eelmärgitud arve kostjale saadeti ja millal ta selle kätte sai. Arve tasumise tähtaeg 1 päev on ebamõistlikult lühike.

§ 7lg.

1 ja 2 sätestavad, et võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kuna tõendamata on arve saatmise aeg, siis ei ole võimalik määrata selle kättesaamise aega, millest edasi oleks võimalik määrata mõistliku tasumise aega. Et puuduvad lähteandmed viivituses olnud päevade määramiseks, siis ei ole võimalik määrata 6 viivise suurust, mis omakorda välistab hagi rahuldamise viivise osas kreeditarve nr. 63-ü tasumisega viivitamise eest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg. 1 ja 2 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tuvastatud ei ole, et kostja oleks oma õigusi teostanud eesmärgiga hagejale kahju tekitada. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus ei ole oma otsust küllaldaselt põhjendanud ning seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusnormi. Arusaamatuks jääb, mille järgi on kohus tuvastanud, et poolte vahel on sõlmitud käsundusleping, kus on kokku lepitud kõik käsundi aluseks olevad asjaolud ning millest tulenevalt kohus on leidnud, et apellant on käsundi juhistest kõrvale kaldunud. Kohus väidab, et puuduvad tõendid nii eelnevalt kokkulepitud kanuude arvu kui tegelikkuses kasutatud kanuude arvu suhtes, millest võib järeldada seda, et kohus on leidnud, et käsundi olulistes asjades ei olnud eelnevalt kokku lepitud, samas aga väidab kohus, et apellant on käsundist kõrvale kaldunud, kuna esialgselt oli kokku lepitud 17 kanuu kasutamises ja seega ei ole põhjendatud tasu küsimine rohkemate kanuude kasutamise eest. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta leiab, et arve tasumise tähtaeg üks päev on ebamõistlik. Arvete tasumise tähtaega ei ole seaduses reguleeritud, samuti pole selles suhtes kujunenud välja üldist praktikat. Arveid esitatakse tihti ka selliselt, et arve tasumise tähtaeg on sama, mis arve väljastamise kuupäev. Maakohus ei ole arvestanud kõiki apellandi poolt esitatud tõendeid või on neid valesti tõlgendanud. Kohus on väitnud, et e-kiri näitab vaid kanuude kasutajate arvu, mitte kanuude arvu, ning ei ole tõendatud, et kasutati rohkem kanuusid kui

1. Vastava meiliga on aga vastustaja sisuliselt omaks võtnud, et tegelikkuses kasutas kanuuteenust rohkem kui 50 inimest. Kui 50 inimest mahtus 17 kanuusse, siis loogiline on, et kui 50 inimese asemel läheb kanuumatkale 90 inimest, siis kasutatakse ka rohkem kanuusid. Seega on tõendatud rohkemate kanuude kasutamine ning vastustajal on kohutus lisaarve summas 5310 krooni tasuda. Apellant ei ole rikkunud käsundit, kuna otseselt ei olnud vastustaja andnud kindlapiirilist käsundit. E-kirjas on märgitud, et kanuutama läheb umbes 50 inimest. Mingisugust konkreetset inimeste arvu ei ole vastustaja apellandile öelnud. Seega on ka pooltevahelist õigussuhte olemust ja sisu kohus valesti tõlgendanud. Kohus väidab, et ei ole tuvastatav, millal arved on vastustajale saadetud, seega pole ka tõendatud kättesaamine ning tuvastatav viiviste suurus. Kohus on tähelepanuta jätnud apellandi poolt esitatud e-kirjad, kus on poolte vahel juttu arvete esitamisest ja tuvastatav on ka asjaolu, et arvetele märgitud kuupäeval on arved vastustajale esitatud. Vastustaja ise ei ole esitanud vastuväiteid, et arveid ei oleks kätte saadud või et need oleksid koostatud ja esitatud mingisugusel muul ajal, kui arvetest nähtub, samuti ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla arvete õigsust. Vaidlus käis vaid arvetel märgitud summade ja nende põhjendatuse üle. Kohtumenetluses ei ole tegelikkuses viiviste küsimust, s.o. vastuväiteid viiviste nõudele, sisuliselt käsitletud. Seega on kohus omaalgatuslikult võtnud seisukoha, et arvete kättesaamine ei ole tuvastatud ja seega pole viiviste nõue põhjendatud, arvestamata poolte seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. 7 Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust tühistada maakohtu otsust põhivõla ja selle tasumisega viivitamise eest nõutava viivise osas. Otsus tuleb aga tühistada osas, millega viivisenõue arve nr. 63-ü tasumisega viivitamise eest rahuldamata jäeti; selles osas tuleb hagi osaliselt rahuldada, mõistes kostjalt hageja kasuks välja viivise 195, 07 krooni. Pooled ei vaidle selle üle, et neil oli suulises vormis sõlmitud leping, mille kohaselt hageja kohustus kostja tellimusel osutama
2. –
3. juulil
4. a. majutus- ja muid teenuseid AS-i Eskaro suvepäevadel osalejatele, muuhulgas võimaldama teha kanuumatku. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja tasus ettemaksed hageja
5. märtsi
6. a. arve 9-ü alusel summas 1000 krooni ja
7. mai
8. a. arve 27-ü alusel summas 8000 krooni. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et
9. juuli
10. a. arvet 49-ü summas 29.195 krooni keeldus kostja tasumast, esitades hagejale pretensioone teenuse kvaliteedi osas; hageja esitas kostjale seepeale
11. augusti
12. a. kreeditarve 63-ü, millega vähendas võlgu oldavat summat 11.350 krooni võrra; vähendatud võla summas 17.845 krooni tasus kostja
13. oktoobril
14. a. Seega kokku tasus kostja hagejale 26.845 krooni.
15. oktoobril
16. a. esitas hageja kostjale juurdemakse arve nr. 73-ü summas 5310 krooni. Seda arvet kostja ei tasunud ning hagis nõutav põhivõlg kujutabki endast seda juurde nõutavat rahasummat. Hagiavalduses põhjendas hageja juurdemakse nõudmist sellega, et AS Eskaro, kellele kostja suvepäevi korraldas, oli kostjale tasunud rohkem kui kostja tasus hagejale, samuti AS-ilt Eskaro saadud uute asjaoludega. Kostja leidis, et
17. augusti
18. a. kreeditarve esitamisega aktsepteeris hageja tema vastulauset ja vähendas teenuse eest nõutavat tasu. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga. Kreeditarve esitamisega tegi kostja tahteavalduse, millega vähendas osutatud teenuse eest nõutava tasu suurust ja täiendava tasu saamiseks hilisema arve esitamine seda tahteavaldust ei muutnud. Nii ei loeta TsÜS §-s 72 sätestatu kohaselt tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Hageja ei ole tuginenud asjaoludele, mis võiksid olla osundatud sätte kohaldamise eelduseks. Kreeditarve tasumisega väljendas kostja nõustumust hageja tasu suuruse vähendamist puudutava tahteavaldusega ning tasu suuruse osas oli seega kokku lepitud (TsÜS § 20 lg. 1). Oma tasu vähendamiseks tehtud tahteavaldust ei ole hageja seaduses sätestatud korras tühistanud (TsÜS § 90 lg. 1), poolte poolt selles osas saavutatud kokkuleppe rikkumisele ei ole hageja tuginenud ja kokkuleppest ei ole ta taganenud (

§ 188lg. 1), samuti ei ole ta väitnud selle tühisust (Ts

ÜS § 84). Kreeditarve tasumisega täitis kostja oma kohustuse põhivõlga puudutavas osas ja juba ainuüksi sellest tulenevalt ei saa hagi selles osas rahuldada. Et kostjal ei olnud

1. oktoobri
2. a. arve nr. 73-ü maksmise kohustust, siis ei ole hagejal ka alust nõuda viivist selle arve tasumisega viivitamise eest. Hageja nõue viivise saamiseks kreeditarve nr. 63-ü tasumisega viivitamise eest on osaliselt põhjendatud. Pooled ei ole vaielnud selle üle, et kreeditarve nr. 63-ü, mille kohaselt tasu vähendati 11.350 krooni võrra ja kostjal jäi tasuda veel 17.845 krooni, esitas hageja kostjale
3. augustil
4. a. (tl. 34 – 35). Arvele oli märgitud maksetähtajaks
5. august 2006 ning viivise suuruseks 0, 5% päevas. Vaidlust ei ole, et kostja tasus põhivõla summas 17.845 krooni
6. oktoobril
7. a. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud seda, nagu oleks pooltel olnud kokkulepe viivisemääras 0, 5% päevas. Ainuüksi asjaolust, et hageja arvel märkis viivise määraks 0, 5% päevas, taolist kokkulepet järeldada ei saa, viivisekokkuleppe põhjendamiseks ja tõendamiseks ei ole hageja aga esitanud mingeid muid põhjendusi ja tõendeid. Küll on hagejal õigus nõuda viivist

§ 113lg.

1 alusel, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni; viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94lg.

1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis- 8 operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Et ajavahemikul kreeditarve esitamisest kuni kostja poolt selle tasumiseni oli

§ 94lg.

1 kohaseks intressimääraks 3, 5%, siis oli seadusjärgseks viivisemääraks sel ajal 10, 5% aastas. Mis arve nr. 63-ü maksetähtaega puudutab, siis ei ole hageja põhjendanud ja tõendanud, nagu oleksid pooled kokku leppinud 1 päeva pikkuses maksetähtajas. Kolleegium leiab, et

§ 27lg.

2 alusel tuleb pooltevahelise lepingu olemust ja eesmärki (meelelahutusteenuse osutamine) ning asjaolusid (arve esitamise ajaks oli teenus osutatud) ja hea usu põhimõtet arvestades pidada mõistlikuks maksetähtajaks 7 päeva. Sellest lähtudes oli kostja kreeditarve tasumisega viivituses ajavahemikul

1. septembrist
2. oktoobrini
3. a. ehk 38 päeva. Arvestades võlgu oldud summa suurust 17.845 krooni ja viivisemäära 10, 5% aastas on viivise suuruseks selle aja eest 195, 07 krooni. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb kooskõlas TsMS § 163 lõikega 1, arvestades hagi osalise rahuldamise ebaolulist ulatust, jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellest lähtudes tuleb hagejal kanda menetluskulud 98, 6% ulatuses, milles tema hagi jäi rahuldamata, ja kostjal 1, 4% ulatuses, milles tema vastu esitatud hagi rahuldati. Iko Nõmm Imbi Sidok Malle Seppik