) §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks loetakse kohtupraktikas ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi.
lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, osundatud paragrahvi 3.lõike alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a. määrusega nr 254 on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.jaanuarist 2008 4350 krooni, mis kehtib kuni käesoleva ajani. Vastavalt
lõikele 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sünnitunnistusega (tl .3) on tõendatud, et O. J. on sündinud xx.xxxxxxxx xxxx.a. ning tema vanemad on S. J. ja K. J. . Hageja on nõustunud 1500 kroonise elatusrahaga, kuna lapse vajaduste katmiseks vajalik summa on 3000 krooni kuus. 2
lg 3 alusel pöörduda kohtu poole elatise suurendamise nõudega.
lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Hageja on pöördunud elatise väljamõistmise nõudega kohtu poole 18.mail 2009, seega tuleb elatis välja mõista alates nimetaud kuupäevast. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on otsuse viivitamatu täitmisele pööramine, et tagada hagejale vahendid lapse vajaduste igapäevaseks rahuldamiseks. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Hageja võib nõuda tulenevalt TsMS § 174 lg 1 asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.