2-08-22735 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. juuli 2009.a Pärnu, kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-08-2273

§ 136

, § 168 lg.3,§ 174’ lg.1, § 179 lg1, § 190 lg.4, § 428 lg.1 p.4, § 430, § 432, § 4511lg.1, § 463466, § 661 lg. 1 ja 2 Tühistada Pärnu Maakohtu 22.06.2009.a kohtuotsus tsiviilasjas nr. 2-08-22735, S.M.’i hagis I.M.’i vastu pärandi sundosa saamise õiguse tunnustamise nõudes ja lõpetada asjas menetlus. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-22735 hageja S.M. ja kostja I.M.’ vahel 07.07.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissleping alljärgnevalt:

1. Hageja S.M. loobub pärandi sundosale õiguse tunnustamise ja pärandvara jagamise nõudest ja tunnustab I.M.’i kaasomandiõigust ½ mõttelises osas kinnistust, asukohaga xxxxxxxx küla, xxxxx vald, Pärnumaa, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna kinnistusjaoskonna registriosa number xxxxxx;
2. I.M. kinnitab, et ta ei ole esitanud ega esita hagi, vaidlustamaks S.M.’i kaasomandit ½ suuruses kinnistust, asukohaga xxxxxxxx küla, xxxxx vald, Pärnumaa (kinnistusreg. osa nr xxxxxx).
3. Pooled kinnitavad, et peale kompromissi allkirjastamist ei ole pooltel teineteise vastu mistahes nõudeid, mis on või võivad olla seotud tsiviilasja nr 2-08-22735 esemeks oleva vaidlusega, s.h. S.M.’i ja tema surnud abikaasa E.M. ühisvara jagamise nõuet, v.a. nõuded, mis tulenevad otseselt käesolevast kompromissist. 1

§ 661

lg.4, kokku leppinud käesolevas asjas lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

1. Poolte menetluskulud jäävad I.M.’i kanda. Pooled on kokkuleppinud, et S.M.’i menetluskulud kokku 6015.00 (kuus tuhat viisteist) krooni, mis koosnevad õigusabikuludest. Mingeid muid nõudeid menetluskulude osas S.M. ei esita.
2. Punktis 6 nimetatud summa 6015.00 krooni kohustub I.M. tasuma S.M.’i arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank 14 (neljateist) kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Määrata tsiviilasja hinnaks käesolevas asjas 29 418 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada kaheksateist) krooni. Menetluskulude jaotus Pooled on õigusabikulude osas menetluskulude jaotuse kokku leppinud kompromisslepingus. Välja mõista S.M.’ilt riigituludesse hagilt tasumata jäänud riigilõiv summas

§ 136lg.

5, § 178 lg 2. Sisulised asjaolud Pärnu Maakohtu menetluses on S.M. hagi I.M. vastu pärandi sundosa saamise õiguse tunnustamise nõudes E.M. (surn xx xx xxxx) pärandvara suhtes. Kohus tegi 22.06.2009.a kohtuotsuse, millega rahuldas hagi osaliselt, otsus peaks jõustuma vastavalt seadusele ja kättetoimetamise tähtaegadele 04.08.2009.a. Pooled esitasid kohtule 09.07.2009.a. poolte vahel 07.07.2009.a. sõlmitud kompromisslepingu, palusid selle kinnitada ja lõpetada asjas menetlus. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb

§ 430

lg.1 ja § 4511 lg.1 alusel tühistada asjas 22.06.2009.a tehtud ja veel jõustumata kohtuotsus, poolte sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus

§ 428lg.1 p.4.

Pooled kinnitavad 07.07.2009.a sõlmitud kompromisslepingus, et on teadlikud asjas menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432alusel.

Vastavalt

§ 430

lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 430

lg.8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskuludest

§ 168

lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on pooled jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga ja leppinud kokku jätta hageja õigusabikulud kostja kanda. 2

§ 190lg.

4 kohaselt, kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asjas menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179lg.

1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Tulenevalt

§ 136lg.1 ja lg.

4 määrub kohus tsiviilasja hinna, kui hind ei nähtu avaldusest, kohus võib seda teha ka asja lahendava kohtulahendiga. Kohus loeb käesolevas asjas

§ 134

alusel hagis sisalduvate nõuete liitmise järel hagi hinnaks 29 418 krooni tulenevalt

§ 125

sätestatud tuvastushagi hagihinnast ning hagiavalduses ja selle täienduses 08.01.2009.a esitatud nõuetest (5/8 mõttelist osa pärandvaraks olevast kinnistust xxxxxxxx külas, xxxxx vallas, Pärnumaal, mille väärtus 25.02.1998.a maa ostu-müügilepingust tulenevalt oli mitte vähem kui 34 625.- kr (sellest 5/8 moodustab 21 640.-) ja matusekulude hüvitis summas 7778.kr). Tsiviilasjalt hinnaga kuni 30 000 krooni tuleb hagi eseme muutmise esitamise ajal 08.01.2009.a kehtiva Riigilõivu seaduse § 56 lg.1 lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 6000 krooni. Arvesse võttes

§ 150lg.

2 p. 1 sätestatud hageja õigust kompromissi sõlmimise korral saada pool riigilõivust tagasi, peab kohus põhjendatuks

§ 179lg.1 ja § 190 alusel hagejalt välja mõista riigituludesse 3000 krooni. Rein Pokk Kohtunik 3