← Eesti

3-09-852/23

Obsah (4)§ 26§ 92§ 93§ 31

3-09-852 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juuli 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-852 Haldusasi Paldiski 17

§ 26lg 1 p 1/.

2. Teha Haabersti Linnaosa Valitsusele ettekirjutus vaadata Paldiski mnt 171 Korteriühistu 09.03.2009 toetuse avaldus hoovide heakorrastamiseks uuesti läbi ja linnaosavanemal võtta vastu selle suhtes seadusnõuetele vastav otsus /

§ 26lg 1 p 1/.

3. Jätta poolte võimalikud kohtukulud nende enda kanda /

§ 92

lg 1,

§ 93lg 1/.

1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 01.07.2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (

§ 31lg 4).

Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). ASJAOLUD

  1. Tallinna Linnavalitsus võttis
  2. märtsil 2006 vastu määruse nr 22 "Projekti "Hoovid korda" raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord" (edaspidi – Kord).
  3. Nimetatud Korra alusel esitas Paldiski 171 Korteriühistu (edaspidi - Paldiski 171 KÜ) 09.03.2009 Haabersti Linnaosa Valitsusele (edaspidi – Haabersti LOV) toetuse avalduse hoovide heakorrastamiseks koos lisadega /tl 6-11/.
  4. Haabersti linnaosa vanema
  5. aprilli 2009 korraldusega nr 12-k/1-8 moodustati Projekti "Hoovid korda" taotluste ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluste hindamise komisjon (edaspidi – Komisjon) /tl 36/. Komisjoni 01.04.2009 protokollilise otsuse p 2.1 kohaselt tunnistati Paldiski 171 KÜ taotlus Korras sätestatud nõuetele mittevastavaks, kuna taotlus on esitatud tegevusele, mida ei toetata Korra kohaselt /tl 35/.
  6. Haabersti linnaosa vanema
  7. aprilli
  8. a korralduse nr 1-6/81 „Projekti "Hoovid korda" raames korteriühistute taotluste läbivaatamise ja hindamise komisjoni 01.04.2009 protokollis toodud korteriühistute taotluste paremusjärjestuse ettepaneku kinnitamine“ p-s 2.1 tunnistati Korras sätestatud nõuetele mittevastavaks projektis "Hoovid korda" osalemiseks Paldiski 171 KÜ taotlus, mis on esitatud elamu sadevete drenaaži rekonstrueerimiseks, mida ei toetata Korra kohaselt /tl 5/.
  9. 17.04.2009 postitas Paldiski 171 KÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) Haabersti LOV 02.04.2009 korralduse nr 1-6/81 p 2.1 õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist; 2) Paldiski 171 KÜ taotluse sadevete probleemide lahendamiseks hoovis vastavaks tunnistamist Korras esitatud tingimustele ning 3) Haabersti linnaosa vanema kohustamist lülitama Paldiski 171 KÜ Haabersti linnaosa vanema korralduse 02.04.2009 nr 16/81 p 1 koosseisu /tl 1-3, 12/.
  11. aprilli 2009 määrusega kohus võttis menetlusse Paldiski 171 KÜ kaebuse Haabersti linnaosa vanema 02.04.2009 korralduse nr 1-6/81 p 2.1 tühistamiseks, jättes samas rahuldamata Paldiski 171 KÜ esialgse õiguskaitse taotluse /tl 21-22/.
  13. mai 2009 määrusega kohus määras lahendada Paldiski 171 KÜ kaebuse kirjalikus menetluses /tl 28/.
  14. mail 2009 esitas vastustajaks tunnistatud Haabersti LOV kohtule kaebuse kohta oma kirjaliku seletuse /tl 33/ ja
  15. mail 2009 esitas Paldiski 171 KÜ vastulause Haabersti LOV vastusele /tl 40-41/. 2
  16. Pooled esitasid kohtule veel ka pärast kohtu määratud tähtpäeva 01.06.2009 (vastustaja 22.06.2009 ja kaebaja 26.06.2009) oma täiendavad seisukohad /tl 49, 56-57/ koos tõenditega, kuid need jäävad käesolevas otsuses tähelepanuta nii tähtaja rikkumise tõttu kui ka sisulistel kaalutlustel, millel kohus peatub otsuse motiveerivas osas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Paldiski 171 KÜ leiab, et vaidlustatav korraldus rikub tema õigust osaleda projektis "Hoovid korda" ja on vastuolus Korraga. Kaebajal on huvi osaleda projektis "Hoovid korda", kuna on elamu Paldiski mnt 171 rekonstrueerimiseks investeerinud 6,89 miljonil krooni (2192 kr/m"), millega elanikkonna maksekoormus on nii kõrge, et vajalike tööde lõpetamiseks ilma toetuseta vahendeid koguda on raske. Kaebaja ei esitanud taotlust "elamu sadevete drenaaži rekonstrueerimiseks", vaid "sadevete probleemide lahendamiseks hoovis" (toetuse avalduse p 7.3.), mis sõna-sõnalt vastab Korra lisa 1 reale 3 ja mis on samas lahti seletatud: "Toetatavale tegevuste hulka kuulub kraavide puhastamine, sadevete immutamine pinnasesse, sadevete juhtimine koos- või lahkvoolsesse kanalisatsiooni vastavalt kooskõlastatud projektile." Taotluse vormi real 7 on Kaebaja esitanud Sweco Projekt AS projekti nimetuse: "Paldiski mnt 171 korterelamu katuse sadevete ärajuhtimise projekt". Taotluse vormi real 20 on antud kavandatava projekti kirjeldus: "Nelja trepikoja sadevete püstikud viiakse läbi vundamendi keldri põranda tasandil hoone ette rajatavasse kanalisatsiooni, mis suubub linna sadevete kanalisatsiooni." Taotluse vormis real 6.1 on märgitud, et kõne all olevale tööde teostamiseks on olemas ehitusluba nr 29756 10.01.
  17. Seega omab projekt kõiki nõutavaid kooskõlastusi. Taotlusest nähtub, et tegu on sadevete juhtimisega lahkvoolsesse kanalisatsiooni kooskõlastatud projektiga, mis sõna-sõnalt vastab Korra lisa 1 rea 3 selgitusele. Täielik nonsenss on jutt "drenaaži rekonstrueerimisest" - rekonstrueerimine eeldab, et "drenaaž" on juba olemas ja seda rekonstrueeritakse. Tegelikult on tegu uusehitisega, mis pealegi pole drenaaž. Taotluses on põhitähelepanu suunatud projekti põhieesmärgile - katuselt tulevate sadevete kanaliseerimisele, et vältida elamu lähiümbruse uputamist ja sellest tulenevaid perioodilisi uputusi elamu keldrikorrusel. Kuna elamu ja asfalteeritud kõnnitee vahel olev ala on hõivatud elektrikaablitega, siis on paratamatu, et sadevete kanalisatsioon tuli projekteerida kõnnitee alla (nähtub lisatud kahest projektjoonisest). Seega projektiga hõivatud ulatuses kaob vajadus lappida olemasolevat lagunevat kõnniteed, sest kanalisatsiooni rajamise käigus vana teekate tuleb lammutada ja selle asemele tehakse uus asfaltkate. Samuti toimub elamuümbruse madalamata alade täitmine mullaga, mis normaliseerib vertikaalplaneeringut. Samas taotluse ridadel 21 ja 23 kaebaja kirjeldas olukorda: suurte vihmade korral hoone ette käitiselt murule paiskuv vesi ei saa hoone liigselt madalasse rajamise tõttu ära voolata ja põhjustab iga aasta 2-4 uputust keldrikorrusel; projekt väldib hooneesise uputamist ning keldriruumide süstemaatilist märgamist, parandab elamu konstruktsioonide niiskusrežiimi, pikendab nende kasutuskõlblikku st, parandab esimese korruse korterite elamistingimusi. Seega põhiülesande kõrval antud projekt aitab kaasa ka Korra lisa 1 tegevuste 2 ja 4 osas olukorda parandada, vastab täiel määral Korra sõnastusele, mõttele ja eesmärgile. Vastustaja Haabersti LOV kaebusega ei nõustu, leides, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane, ning palub jätta kaebus rahuldamata. Avalduse sisu kohaselt taotles kaebuse esitaja toetust elamu Paldiski mnt 171 katuselt hoone ette mururibale paisatava sademevee kanaliseerimiseks. Korra § 1 lg 1 kohaselt toetab projekti „Hoovid korda'" korteriühistute sihtotstarbelist toetamist korterelamute õuealade 3 heakorrastamiseks Tallinna linnas, lg 3 kohaselt on korterelamu hoov/õueala korra mõistes korterelamut ümbritsev või korterelamu vahele jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Korra lisa 1 p 3 kohaselt sadevete probleemide lahendamine hoovis toetatavate tegevuste hulka kuulub kraavide puhastamine, sadevete immutamine pinnasesse, sadevete juhtimine koos- või lahkvoolsesse kanalisatsiooni vastavalt kooskõlastatud projektile. Kaebaja poolt esitatud avalduse lisas „Toetuse avaldus hoovide heakorrastamiseks" B osa punkt 18 kohaselt on projekti eesmärgiks elamuesise mururiba ja elamu keldrikorruse uputamise katuselt tuleva sademevee poolt likvideerimine. C osa punkt 20 kavandatava projekti kirjeldusse on kaebaja märkinud, et nelja trepikoja püstikud viiakse läbi vundamendi keldri põranda tasandil hoone ette rajatavasse kanalisatsiooni, mis suubub linna sadevete kanalisatsiooni. Punktis 21 on palutud kirjeldada objekti hetkeolukorda, kui tegemist on rekonstrueerimisega või parendamisega, ning kaebaja on kirjutanud, et suurte vihmade korral hoone ette katuselt murule paiskuv vesi ei saa hoone liigselt madalasse rajamise tõttu ära voolata ja põhjustab iga aasta 2-4 uputust keldrikorrusel. Vastavalt punktile 23 on projekt kaebaja meelest vajalik, kuivõrd projekt väldib hooneesise uputamise ning keldriruumide süstemaatilist märgamist. parandab elamu konstruktsioonide niiskusrežiimi, pikendab nende kasutuskõlblikkust, parandab esimese korruse korterite elamistingimusi. Kaebaja on mitmeid kordi väljendanud, et hoone katuselt murule paiskuv vesi ei saa ära voolata, kuid kõikide majade projekteerimise käigus on sellisteks juhtudeks ette nähtud drenaažid, mis juhivad vihmavett maha, erandiks ei ole ka Paldiski mnt 171 hoone. Komisjon, vaadanud läbi kaebaja poolt esitatud materjalid ning kaalunud kõiki asjaolusid, jõudis seisukohale, et sisuliselt soovib kaebaja renoveerida amortiseerunud drenaaže ning rekonstrueerida olemasolevaid tehnosüsteeme. Nimetatud tegevust aga ei toetata Korra kohaselt. Paldiski 171 KÜ vastulause Haabersti LOV vastusele: Vastustaja vastuses möönab, et “sadevete probleemide lahendamine hoovis toetatavate tegevuste hulka kuulub ... sadevete juhtimine koos- või lahkvoolsesse kanalisatsiooni vastavalt kooskõlastatud projektile.” Projekti on kooskõlastanud 15.11.2007 Haabersti LOV arhitekt Tiina Jaska. Samal päeval projekt on kooskõlastatud ka Tallinna keskkonnaametiga. 10.01.2008 Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas projektile ehitusloa nr
  18. Järgmises vastuse lõigus vastustaja tsiteerib kaebaja teksti toetuse avalduse punktides 18, 20, 21, 23 ilma nendes esitatut vaidlustamata. Vastustaja ei vaidlusta seda, et kaebaja toetuse avalduse punktis 7.3 taotletava tegevuse nimetuseks näitas “Sadevete probleemide lahendamine hoovis”. Tsiteerides toetuse avalduse punkte 18, 21 ilma neid vaidlustamata vastustaja ei lükka ümber kaebaja väidet, et tegu on tõsiste probleemidega hoovialal – “elamuesise mururiba ... uputamine katuselt tuleva sadevee poolt”

(18), “suurte vihmade korral hoone ette katuselt murule paiskuv vesi ei saa hoone liigselt madalasse rajamise tõttu ära voolata”
(21). Vastustaja väidab, et kui katuselt tuleval veel ei ole kuhugi ära voolata, siis “kõikide majade projekteerimise käigus on sellisteks juhtudeks ette nähtud drenaažid, mis juhivad vihmavett maha, erandiks ei ole ka Paldiski mnt 171 hoone”. Elamus Paldiski mnt 171 korteriühistu moodustamisel 2001. a vastustaja andis Paldiski 171 KÜ-le üle hoonega seotud ehitusprojekti, mille koosseisus on ka projekteerimisorganisatsiooni Eesti Projekt poolt koostatud joonis (mõõtudega 150x65
  1. cm)BKH-1 21.04.1975 “Generaalplaan vesivarustuse, kanalisatsiooni ja sadevete kanalisatsiooni võrkudega”. Selles plaanis on näidatud Õismäe tee 133 – 147 ja Paldiski mnt 167 – 181 (seal hulgas ka Paldiski mnt 171), kokku 16 elamuga seotud maa-alused torustikud nende kaevudega. Ei joonisel endal ega sellel leiduvatel kirjetel ei ole vähimatki märki selle kohta, et kuskil on vaja ehitada drenaaži. Kanalisatsiooni- ja drenaažisüsteemide koostisosaks on 4 kaevud torustiku sirgete osade otstes ja käänupunktides, ilma milleta pole võimalik torustiku seisukorda kontrollida ja korrastada. Samuti peavad kõik torustikukontuurid kuhugi kaevu väljuma, kuhu väljutada kontuuris kogunev reo- või sademevesi. Kõne all oleval generaalplaanil ei ole sadevete kanalisatsiooni kaevudest ühelgi mingit jälge sellest, et sadevete kanalisatsioon võtaks kuskilt vastu mingit drenaažvett. Samuti pole hoone konstruktiivsete osade joonistel kuskil midagi drenaaži kohta. Kaebuse lisana on halduskohtule esitatud joonis (väljavõte) elamu Paldiski mnt 171 sadevete ärajuhtimise projektist, “millest nähtub, et tegu on majaesise kõnnitee alla rajatava ja linna sadevete kanalisatsiooni suubuva kanalisatsiooniga”. Sellel joonisel on projekteeritud torustik ja kaevud joonestatud punast värvi. Sealhulgas ka kaev linna sadevete kanalisatsiooni trassil, millesse suubub projekteeritud kanalisatsioon katuselt tuleva vee eemaldamiseks. Projektjoonis on koostatud geodeetilisel alusel, mis on 2007. a koostatud eesmärgiga fikseerida elamu Paldiski mnt 171 lähiümbruses asuvad kõik maa-alused kommunikatsioonid, milledega tuleb arvestada kõikvõimalike kaevetööde teostamisel. Nagu sellest joonisest nähtub, elamu Paldiski mnt 171 ümber ei ole drenaaži ja isegi hoone otsa lähedalt mööduval linna sadevete kanalisatsiooni trassil ei olnud kaevu, millesse selle elamu drenaažvett oleks olnud võimalik juhtida. Seega oli vajalik selline kaev projekteerida alles nüüd katuselt sadevete vastuvõtmiseks. AS Tallinna Vesi ehitas selle kaevu kaebaja tellimusel alles 2009. a märtsis. Kaebaja, olles saanud vastustaja kinnituse, et “kõikide majade projekteerimise käigus on sellisteks juhtudeks ette nähtud drenaažid”, vaatas üle antud kvartalis elamud Õismäe tee 111 – 153 ning Paldiski mnt 155 – 297, kokku 45 elamut ning veendus, et vaid üheksa elamu ümber asuvad drenaažkaevud. Nende hulgas kaebajal olemas oleval generaalplaanil olevaist 16-st elamust ei õnnestunud ühelgi avastada ühtegi drenaažkaevu. Käesolevale lisatud kahel fotol IMGP0703.JPG ja IMGP0702.JPG on näidatud elamu Õismäe tee 121 esifassaadi nurkades asuvad kaks drenaažkaevu. Seega on drenaaži olemasolu väga silmatorkavalt eksponeeritud. Samas kahel elamu Paldiski mnt 171 fotol IMGP0706.JPG ja IMGP0707.JPG ei ole drenaažkaevudest jälgegi. Seega kaebaja järjekordselt kinnitab, et elamu Paldiski mnt 171 ümber ei ole mingit drenaaži. Vastustaja väide, et “kõikide majade projekteerimise käigus on sellisteks juhtudeks ette nähtud drenaažid” on, pehmelt väljendades – liialdus. Või on tegu vastustaja väite väljendusega “sellistel juhtudel” – ehituse käigus on “sellistest juhtudest” tingitud vajadust leitud vaid piiratud arvul kordi. Vastustaja väidab, et kaebaja soovib renoveerida amortiseerunud drenaaže ning rekonstrueerida olemasolevaid tehnosüsteeme. Kuna elamul Paldiski mnt ei ole drenaažisüsteemi, siis see ei saa ka olla amortiseerunud ja seda ei ole võimalik renoveerida. Vastustaja ei näita, milliseid tehnosüsteeme kaebaja tahab rekonstrueerida. Vastustaja kinnitab, et tal ei ole hullumeelset soovi renoveerida seda, mida pole olemas ega pea vajalikuks rekonstrueerida mingeid tehnosüsteeme. Kaebaja peab vajalikuks märkida, et katuselt tulevate sadevete kanaliseerimine on alati seotud mitte ainult hooviala korrastamisega, vaid ka hoone enda olukorra parandamisega. Kui vaadata taotluse avalduse tabelit 7, siis kõne all oleva projektiga seoses (kuna kanalisatsiooni ehitamist tuleb teostada kõnnitee all) teostatakse ka suures ulatuses kõnnitee remonti (punkt 7.1) ja haljasala parendamist (punkt 7.4) hooneümbruse vertikaalplaneeringu tõstmisega. Kui on täidetud põhiülesanne – kanaliseerida katuselt tulevad sadeveed, siis ei saa seda ülesannet lugeda mittetäidetuks ainult selle pärast, et kaebaja on oma projekti kiitmiseks taotluse vormi punktides 18, 20, 21, 23 loetlenud liiga palju (ja tegelikult ikkagi veel mitteammendavalt) projekti häid külgi. 5 KOHTU PÕHJENDUSED 1. Korra § 1 lg 1 kohaselt projekti “Hoovid korda” raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord reguleerib korteriühistute sihtotstarbelist toetamist korterelamu(
  2. te)õueala(
  3. de)heakorrastamiseks Tallinna linnas. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 3 korterelamu hoov/õueala on korra mõistes korterelamu(id)t ümbritsev või korterelamute vahele jääv maa-ala, mis piirneb järgmise krundi piiriga, kui kokku ei ole lepitud teisiti. Korra § 2 lg 2 järgi korteriühistute sihtotstarbelise toetuse eesmärgiks on muu hulgas parandada hoovide välisilmet. Korra §-s 4 on toodud toetatavad tegevused, sh lg 1 kohaselt taotleja võib taotleda toetust lisas 1 nimetatud tegevuste kohta, kui heakorrastatava või rajatava objekti kavandatav asukoht on korterelamu(id)t ümbritseval või korterelamute vahele jääval maa-alal; lg 4 järgi toetatava tegevuse (edaspidi projekt) osaks võib olla ka kavandatud objektiga seotud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja geodeetiline uurimistöö; lg 5 järgi projekti osaks võib olla ka tellitud ettevalmistav töö, mille kohta on isik, kellelt taotleja tellis tööd või teenust, väljastanud arve või arve-saatelehe mitte varem kui 1. jaanuaril 2005. aastal ning mille eest on tasutud enne taotluse esitamist. Konkreetne loetelu tegevustest, millele võib projekti “Hoovid korda” raames toetust taotleda, on toodud Korra lisas 1. Taotlusele esitatavad nõuded on sätestatud Korra §-s 7. Puudub vaidlus, et Paldiski 171 KÜ esitas avalduse nimetatud sihtotstarbelise toetuse saamiseks Haabersti LOV-le Korra §-s 6 ettenähtud tähtajal. Ka ei ole Komisjoni protokollis ega vaidlustatud Haabersti linnaosa vanema korralduses põhjendatud Paldiski 171 KÜ taotluse Korras sätestatud nõuetele mittevastavaks tunnistamist asjaoluga, et taotlusele ei olnud lisatud Korra §-s 7 nimetatud dokumente. Et taotluse mittevastavaks tunnistamise ainus põhjus oli tõik, et taotlus oli esitatud väidetavalt tegevusele, mida ei toetata Korra kohaselt, siis on asjakohatu Haabersti LOV täiendavas vastuses esitatud väide, et taotluse lisades ei sisaldunud § 7 lg-s 4 nimetatud dokumenti (st korteriühistu üldkoosoleku või põhikirjast tulenevate volituste alusel juhatuse protokolli koopia, mis sisaldab otsust hoovi korrastamiseks vajalike tööde teostamise kohta ja kinnitust omafinantseeringu olemasolu ja suuruse kohta töö teostamise aastal). Samuti ei nähtu asja materjalidest (kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid), et Haabersti LOV oleks kohaldanud Korra § 8 või § 9 lg 5 sätteid, millest tulnuks juhinduda puudulike/puudustega dokumentide puhul. Seega tuleb järeldada, et Paldiski 171 KÜ taotlus vastas vormiliselt Korra § 7 nõuetele. 2. Pooltevahelise vaidluse põhiküsimus on, kas kaebaja taotlus vastas ka sisuliselt Korra tingimustele: kaebaja leiab, et vastas, vastustaja aga, et ei vastanud. Kuidas toimub taotluste menetlus, sh taotleja ja kavandatava projekti vastavuse kontroll Korras sätestatud nõuetele on reguleeritud samuti Korras endas. Korra § 9 lg 1 kohaselt linnaosavanema käskkirjaga moodustatud 3-5 liikmeline hindamiskomisjon kontrollib vastuvõetud taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava projekti vastavust korras sätestatud nõuetele, sealjuures lg 3 annab hindamiskomisjoni liikmetele õiguse ametitõendi esitamisel kontrollida taotluses esitatud andmete õigsust kohapeal. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsus tehakse linnaosavanema käskkirjaga hindamiskomisjoni ettepaneku alusel 5 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtajast. Kui taotleja kavandatav projekt ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, märgitakse mittevastavaks tunnistamise otsuses, millised nõuded ei ole täidetud ja milliste andmete põhjal mittenõuetekohasus kindlaks tehti. Kohus on seisukohal, et kaevatud korralduses ei ole neid nõudeid üldse täidetud. Nii Komisjoni 01.04.2009 protokollis kui ka Haabersti linnaosa vanema korralduses on umbmääraselt küll konstateeritud, et Paldiski 171 KÜ taotlus on esitatud tegevusele („elamu 6 sadevete drenaaži rekonstrueerimiseks“), mida ei toetata Korra kohaselt, kuid puuduvad igasugused põhjendused, millele rajaneb eelmärgitud järeldus, sh viited Korra sätetele, mida pole järgitud, ning andmetele/dokumentidele. Selline paljasõnaline hinnang on sama väheütlev kui väide, et mingi toiming või haldusakt ei vasta seadusele. Kohtu arvates on vaidlustatud korraldus nii õiguslikult (viide on vaid Korra § 15 lg-le 1, mis on volitusnorm) kui ka faktiliselt põhjendamata. Kohus on seisukohal, et ühtlasi on tegemist sisuliselt kontrollimatu haldusaktiga, mis sellisena on õigusvastane ja kuulub tühistamisele järgmistel motiividel. 3. Kohus eelnevalt juba osundas, et loetelu tegevustest, millele võib projekti “Hoovid korda” raames toetust taotleda, on toodud Korra lisas 1. Sealjuures lisa 1 p 3 järgi on üheks niisuguseks tegevuseks „Sadevete probleemide lahendamine hoovis“, mida on samas kirjeldatud nii: "Toetatavale tegevuste hulka kuulub kraavide puhastamine, sadevete immutamine pinnasesse, sadevete juhtimine koos- või lahkvoolsesse kanalisatsiooni vastavalt kooskõlastatud projektile." Kaebaja esitatud taotluse p-s 7 on märgitud projekti nimi "Paldiski mnt 171 korterelamu katuse sadevete ärajuhtimise projekt". Toetuse avalduse alap-s 7.3 on konkretiseeritud nimetatud projekti järgi taotletavat tegevust: "Sadevete probleemide lahendamine hoovis". Seega formaalselt vastab kaebaja taotletav tegevus sõna-sõnalt Korra lisa 1 p-le 3 ning Komisjon ja hiljem tema ettepaneku kinnitanud Haabersti linnaosa vanem pidanuks oma otsuses põhjendama, miks Paldiski 171 KÜ poolt taotletav tegevus, vaatamata formaalsele kokkulangevusele, ei ole sisuliselt kooskõlas Korra sätete ja eesmärkidega. Et seda tehtud pole, on tegemist motiveerimata haldusaktiga. 28. aprilli 2009 määruses, millega kohus võttis Paldiski 171 KÜ kaebuse menetlusse üksnes haldusakti osalise (p 2.1) tühistamise nõude osas, kohus selgitas seoses tuvastamistaotluse (tunnistada Paldiski 171 KÜ taotlus sadevete probleemide lahendamiseks hoovis vastavaks Korras esitatud tingimustele) ja kohustamistaotlusega (kohustada Haabersti Linnaosa vanemat lülitama Paldiski 171 KÜ Haabersti Linnaosa vanema korralduse 02.04.2009 nr 16/81 punkti 1 koosseisu) järgmist: „…halduskohtu pädevuses ei ole sekkuda haldusorgani diskretsiooni ja seega ei saa kohus teha haldusorgani pädevusse kuuluvaid otsustusi ega talle konkreetse sisuga ettekirjutust kaebaja poolt taotletud sisuga otsuse tegemiseks. Halduskohus kontrollib tühistamiskaebuse sisulise läbivaatamise käigus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja kaebuse rahuldamise korral teeb võimaluse korral vastustajale ettekirjutuse haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi (antud juhul oleks selleks ettekirjutus kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks)“. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontroll hõlmab nii selle menetlus- ja vorminõuetest kinnipidamise kui ka materiaalse õiguspärasuse hindamist. Viimatinimetatu kontrollimine on võimalik vaid siis, kui akti on õiguslikult ja faktiliselt motiveeritud. 4. Kaevatud Haabersti linnaosa vanema korraldus on haldusakt, mis lisaks Korrast tulenevatele spetsiifilistele nõuetele peab vastama ka haldusmenetlusseaduses (edaspidi – HMS) sätestatud üldnõuetele. HMS § 3 lõike 2 kohaselt haldusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne valitud eesmärgi suhtes. HMS § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 55 lg 1 nõuab, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Vastavalt HMS § 56 lg-le 1 kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 järgi 7 haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kõrgeim kohus on rõhutanud, et sealjuures on oluline osundatud faktilise ja õigusliku aluse omavaheline loogiline sidumine. See on vajalik selleks, et haldusakt veenaks selle adressaati ja haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel ka kohut, et just neil asjaoludel ja nende õigusnormide juures on ainuvõimalik haldusaktis märgitud tagajärg. Antud juhul kaevatud korralduses puuduvad nii nõuetekohane õiguslik kui ka faktiline alus, mistõttu ei saa olla ka faktilise ja õigusliku aluse omavahelist loogilist sidumist. Samuti on kõrgeim kohus juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et haldusakti ei saa hakata tagant järele põhjendama. Kohus märgib, et haldusakti motiveerimise nõue ei ole mingi asi iseeneses, vaid sellel on vägagi praktiline eesmärk ja väärtus: see peab tagama haldusakti adressaadile haldusaktist arusaamise ja argumenteeritud vaidlustamise võimaluse, aga teisalt ka kohtule võimaluse kontrollida haldusakti õiguspärasust. Just nende sätete ja põhimõtete eiramise tõttu vastustaja poolt on jäänud kaebuse esitajale arusaamatuks, miks, mis osas ja mis põhjusel tema taotlust, mis tema väiteil vastab sõna-sõnalt Korra lisa p-le 3, ei ole peetud Korrale vastavaks. Samal põhjusel ei saa kohus kontrollida, kummal on tegelikult õigus, sest vastustaja on asunud tagantjärele, alles oma seletustes konkreetselt põhjendama taotluse kõrvalejätmist. Neis seletustes toodut (sh väidetav elamu sadevete amortiseerunud drenaaži renoveerimine ja olemasolevate tehnosüsteemide rekonstrueerimine olukorras, kus kaebaja sõnul elamul Paldiski mnt 171 ei olegi olemas drenaažsüsteemi) ei saa aga käsitada haldusakti põhjendustena, mida kohus võiks asuda hindama. Käesoleval juhul ei ole kohtule selge, milliseid kaebaja poolt esitatud materjale Komisjon läbi vaatas ning milliseid „kõiki asjaolusid“ ta kaalus linnaosavanemale oma ettepanekut tehes, mida viimane aktsepteeris täielikult. Et haldusakti andmisel on Haabersti LOV-l eelnimetatud uurimis- ja põhjendamistöö tegemata jäänud, siis ei saa kohus haldusorgani pädevusse kuuluvas küsimuses tema asemel hakata tuvastama, kas tegelikult kaebaja taotlus vastas Korrale või mitte. Tulenevalt HMS §-st 58 haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohtul on ülaltoodut arvestades põhjendatud kahtlus, et antud juhul on Haabersti LOV poolsed menetlus- ja vorminõuete rikkumised võinud viia kaebaja õigusi rikkuvate ebaõigete järeldusteni, kuid kahjuks ei ole selle sisuline kontrollimine käesolevas kohtumenetluses eelnevalt märgitud põhjustel võimalik. Seega tuleb õigusvastane haldusakt kaebajat puudutavas osas tühistada ning teha vastustajale ettekirjutus Paldiski mnt 171 KÜ 09.03.2009 toetuse avaldus hoovide heakorrastamiseks uuesti läbi vaadata ja võtta vastu selle suhtes seadusnõuetele vastav otsustus. Sealjuures oleks ilmselt asjakohane hinnata ja kaaluda poolte neid selgitusi ja dokumente, mis käesolevas kohtumenetluses kohtule hilinenult esitati ja kohtus hindamata jäid. 5.

§ 92lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 93

lg-le 1 menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja kasuks ja seega vastustaja kahjuks. Samas ei kaebuse esitaja ega vastustaja ole kohtule esitanud menetluskulude nõuet, ei üldse ega nõuetekohast. Järelikult jäävad kaebuse esitaja Paldiski mnt 171 KÜ ja vastustaja Haabersti LOV võimalikud kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 8 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.