Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale Kaja toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ Ainvel Ehitus 29.04.2008.a. müügilepingu nr. 13290-0408, mille alusel hageja müüs kostjale tsementbetooni. Müüdud kauba kohta esitas hageja kostjale arved, millest arve nr. J808040 summale 112 579 krooni ja 97 senti maksetätajaga 29.08.2008.a. ja arve nr. J808049 summale 6 110 krooni ja 04 senti maksetähtajaga 10.09.2008.a. Kostja on kauba kätte saanud, kuid pole arveid tasunud. Kostja kohustuste täitmise tagamiseks hageja 22.09.2008.a. sõlmis kostja kostja juhatuse liikme A O’iga käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab kostja lepingust tulenevate kohustuste eest. Kostjad lepingut ei täitnud, arved on tasumata, mistõttu kostja võlgnevus hageja ees on kokku 138 912 krooni ja 68 senti, millest põhivõlg on 118 690 krooni ja 01 senti, viivis 20 222 krooni ja 67 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 138 912 krooni ja 68 senti ning alates 17.02.2009.a. viivis 0,1% põhivõlast 118 690 krooni ja 01 senti päevas kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 108 lg. 1, 142 lg. 1, 145 lg. 1 ja 113 alusel. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – müügileping, käendusleping, arved, viivise arvestus, riigilõivu tasumise dokument. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest
1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 04.03.2009.a. saatis kostjatele allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama kolmekümne päeva jooksul hagimaterjali kättesaamisest. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjaid nende tagajärgede eest. Kostjad 2 kohtule vastanud ei ole, kuigi 04.05.2009.a. on mõlemad kostjad hagimaterjali vastu võtnud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus.
5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates, välisriiki saatmisel 28 päeva. Kostjatele on antud aega 30 päeva ja see tähtaeg möödus 03.06.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb ostumüügilepingust. VÕS § 208 lg. 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg. l sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, ja samas lg. 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. l järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja p. 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostjad on rikkunud raha maksmise kohustust. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. VÕS § 145 lg. 1 alusel vastutavad käendajad ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ja lg. 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käendaja ei ole täitnud VÕS § 142 lg. 1 ja käenduslepingus sätestatud kohustust tasuda hagejale põhivõlgniku poolse lepingurikkumise korral võlgnetavad summad. Kuna haginõuded käendaja vastutuse rahalist piirmäära 155 000 krooni ei ületa, tuleb kõik lepingu alusel võlgnetavad summad põhivõlgnikult ja käendajalt solidaarselt välja mõista.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 17.02.2009.a. kuni tagastamata põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,1% tasumata põhivõlasummalt päevas. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 500 krooni, mis tuleb kostjatelt kohtukuluna välja mõista.
Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulutusi esitatud ei ole.
3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb jätta hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2 kohaselt kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 94, 100, 113, 142, 145, 208 sätteid ning juhindus
1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 14. juulil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.