KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1550 Haldusasi Ü.S-i kaebus Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 1206-k osaliselt tühistamiseks ja 25.06.2007 korralduse nr 1207-k tühistamiseks RESOLUTSIOON 1.Jätta kaebus läbi vaatamata HKMS §23 lg 3 p 1 alusel. 2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 20.09.2007 määruse resolutsiooni p 6 (HKMS §121 lg 3). 3.Saata määruse ärakiri Ü.S-ile, esndajale Indrek Lillo`le, vastustaja esindajale Aldi Alev`ile ja kolmandale isikule A.T-le, kes on samas ka kolmanda isiku A.Š esindaja. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2007 korraldusega nr 1207-k määrati ehitiste teenindamiseks vajalik maa Nõmme linnaosas, xxxxxx tn xx, suurusega 2127 m2 ja otsustati sellest maast ½ mõttelist osas erastada ostueesõigusega A.T-le ja A.Š-le, kummalegi ¼ mõttelist osa. Korralduse p 6 kohaselt kuuluvad xxxxxx tn xx asuvad ehitised A.T-le ja A.Š-le ½ mõttelises osas ja nad on ehitised omandanud Tallinna notar Tiit Sepa asendaja Mari-Liis Parmase 2.07.2004 koostatud ja välja antud pärimisõiguse tunnistuse alusel. Sama kuupäeva kandva korraldusega nr 1206-k tagastati xxxxxx tn xx õigusvastaselt võõrandatud maa osaliselt Ü.S-ile.
- 1.08.2007 esitas Ü.S halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 1206-k tühistamiseks osas, millega talle jäeti xxxxxx tn xx maa tagastamata ja 25.06.2007 korralduse nr 1207-k tervikuna tühistamiseks. Kaebaja põhjendab kaebust väitega, et ta on xxxxx tn xx asuvate hoonete ainuomanik ning on asunud oma vastavat õigust tõestama Harju Maakohtus esitades 23.04.2007 maakohtusse hagi 2.07.2004 välja antud pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-07-15035).
- Tallinna Halduskohtu 20.09.2007 määrusega peatati kaevatavate haldusaktide täitmine, v.a. osas, mis puudutab xxxxxx tn xx asuva maaüksuse otstarbe määramist, selle piirimärkide tähistamist ning maaüksuse kandmist maakatastrisse.
- Tallinna Halduskohtu 21.02.2008 määrusega peatati käesoleva haldusasja menetlus kuni tsiviilasjas nr 2-07-15035 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
- Harju Maakohtu 9.09.2008 otsusega jäeti Ü.S-i hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2009 otsusega jäeti Harju Maakohtu 9.09.2008 otsus muutmata ja Ü.S-i apellatsioonkaebus rahuldamata. Riigikohtu 18.05.2009 määrusega otsustati Ü.S-i kassatsioonkaebust mitte menetleda.
- Halduskohtu 8.06.2009 määrusega uuendati käesoleva haldusasja menetlus ja kuna kaebus ei sisalda muid õiguslikke asjaolusid, kui vaid see, et kaebaja pöördus 23.04.2007 Harju Maakohtusse omandiõiguse tunnustamise hagiga, siis paluti kaebajal esitada oma seisukoht kaebuse läbivaatamise jätkamise otstarbekuse kohta. Kaebaja esindaja teatas kaebaja seisukohast kohtule 18.06.
- Kaebaja on seisukohal, et tsiviilasja lahendanud kohtud on rikkunud tema õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, milline õigus on muuhulgas sätestatud ka EIK art 6 p-s 1 ja et sellest tulenevalt kavatseb kaebaja esitada Eesti Vabariigi peale kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kaebaja leiab, et oleks õige, kui käesolevas haldusasjas oleks menetlus peatatud seni kuni kaebaja suhtes on EIK jõudnud otsuse teha. Samuti aktsepteeriks kaebaja seda, kui halduskohtu poolt antakse kaebajale tähtaeg EIK-sse kaebuse esitamiseks, kui kohtu meelest on üldine 6-kuuline tähtaeg liiga pikk ja toob kaasa haldusasja läbivaatamise venimise. KOHTU PÕHJENDUSED
- Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Tallinna Linnavalitsus oleks vaidlustatud korralduste tegemisel rikkunud mingeid õigusakte. Kaebus tugineb vaid kaebaja väitele, et tema on xxxxxx tn xx asuvate hoonete ainuomanik ja seetõttu on linnavalitsuse 25.06.2007 korraldus nr 1206-k õigusvastane osas, millega jäeti kaebajale maa osaliselt tagastamata. Kuna kaebaja väidetel pole kolmandad isikud A.T ja A.Š xxxxxx tn xx ehitiste omanikud, siis pole neil ka õigust maa erastamiseks ning seetõttu on õigusvastane ka maa erastamise korraldus nr 1207-k.
- Tulenevalt HKMS §22 toimub menetluse peatamine tsiviilkohtumenetluse sätete kohaselt. Menetluse peatamise alused on sätestatud TsMS §-des 355-
- Kaebaja poolt nimetatud menetluse peatamise alust – kuni kaebaja kaebuse suhtes on EIK jõudnud otsuse teha, tsiviilkohtumenetluse seadustik ei sätesta. TsMS §356 lg 3 kohaselt peatab kohus menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni vaid juhul, kui kohus taotleb asjas tõusetunud küsimuses Euroopa Kohtult eelotsust. Kuna puudub alus käesoleva haldusasja menetluse peatamiseks tsiviilkohtumenetluse sätetest tulenevalt, siis tuleb kõne alla vaid menetluse jätkumine. Kuna kaebaja tahe esitada kaebus Euroopa Inimõiguste Kohtusse tuleneb tsiviilasjas nr 2-0715035 tehtud ja jõustunud kohtulahenditest ja kohus ei saa isikut kohustada esitama kaebust kohtule, siis puudub halduskohtul ka õigus kaebajale tähtaja andmiseks EIK-sse kaebuse esitamiseks.
- Kaebaja eesmärk halduskohtusse pöördumisel oli saavutada xxxxxx tn xx õigusvastaselt võõrandatud maa kaebajale tervikuna, so 2127 m2 suuruses tagastamine. Selle eesmärgi saavutamiseks pöördus kaebaja 23.04.2007 Harju Maakohtusse taotledes 2.07.2004 väljaantud pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamist. Kõnealune pärimisõiguse tunnistus oli aluseks maa ostueesõigusega erastamisel A.T-le ja A.Š-le. Harju Maakohtu 9.09.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-15035 jäeti Ü.S-i hagi pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks, rahuldamata. Otsus on jõustunud. Halduskohtu hinnangul on tühistamiskaebus seoses Harju Maakohtu 9.09.2008 otsuse jõustumisega perspektiivitu. Selle nõude osas jätab kohus kaebuse läbi vaatamata HKMS §23 lg 3 p 1 alusel, kuna kaebajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. MRS §6 lg 2 p 3 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maal asuvad teisele isikule kuuluvad hooned. Tulenevalt MRS §22 lg 1 ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna Tallinna Linnavalitsus on xxxxxx tn xx maa ostueesõigusega erastamisel tuginenud A.T-le ja A.Š-le 2.07.2004 välja antud pärimisõiguse tunnistusele ning Harju Maakohtu 9.09.2008 otsusega on kaebaja hagi pärimisõiguse tunnistuse seadusevastaseks tunnistamiseks jäetud rahuldamata, siis on A.T ja A.Š jätkuvalt xxxxxx tn xx asuvate ehitiste ja rajatiste omanikeks ½ mõttelises osas ja kaebajal puudub õigus nõuda xxxxxx tn xx maa tervikuna talle tagastamist. Asjaolu, et kaebaja on jätkuvalt seisukohal pärimisõiguse tunnistuse ebaseaduslikkuses ja leiab, et tsiviilasja lahendanud kohtud on rikkunud kaebaja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja seetõttu soovib kaebaja esitada kaebust Eesti Vabariigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtule, ei muuda vaidlustatud haldusakte õigusvastaseks. Juhul kui EIK teeb kaebaja jaoks positiivse lahendi ja kaebajal tekib õigus taotleda asja uut läbivaatamist teistmise korras, siis on kaebajal pärast teistmisavalduse rahuldamist võimalik pöörduda Tallinna Linnavalitsuse poole haldusmenetluse korras ning taotleda menetluse uuendamist.
- Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada ka halduskohtu 20.09.2007 määruse resolutsiooni p 6, milles kohaldati esialgset õiguskaitset. Marion Vakker Kohtunik