← Eesti

3-06-2494/44

Obsah (8)§ 28§ 6§ 2§ 4§ 5§ 192§ 31§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009, Tallinn Haldusasja nu

) § 28 lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana Harku valla munitsipaalomandisse Harku Vallavolikogu 3-06-2494 30.06.2005 otsuse nr 55 alusel taotletav Harku vallas Harkujärve külas asuv Ventri lasteaia maaüksus. Maa anti munitsipaalomandisse lasteaia ehitamiseks.

  1. Linda White’i kaebuses paluti tühistada Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korraldus nr 124 ning Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsus nr 33 ja 30.06.2005 otsus nr
  2. Kaebust põhjendati järgmiselt: a) omandireformi aluste seaduse (ORAS) ja

kohaselt saab maareformi käigus sotsiaalmaana munitsipaalomandisse jätta ning sellest tulenevalt mitte tagastada üksnes sellist tagastamistaotlusega hõlmatud õigusvastaselt võõrandatud maad, mis on ka tegelikult kasutuses sotsiaalmaana. Juhul, kui maale on esitatud tagastamise taotlus, ei saa kohalik omavalitsus planeerida sellele tulevikus kavandatavaid sotsiaalobjekte ning sel eesmärgil muuta maa senist sihtotstarvet detailplaneeringuga sotsiaalmaaks. Planeering on koostatud eesmärgiga muuta maa sihtotstarvet selliselt, et oleks võimalik maa munitsipaalomandisse taotlemine

§ 28lg 1 p 4 kohaselt.

Maad, mis on vallale vajalik tema ülesannete täitmiseks ja arenguks, saab munitsipaalomandisse taotleda

§ 28

lg 2 alusel ning sellisel alusel ei saa taotleda ega anda munitsipaalomandisse tagastamistaotlusega õigusvastaselt võõrandatud maad, kuna selline maa tuleb õigustatud subjektile igal juhul tagastada;

  1. b)kaevatavad haldusaktid rikuvad kaebuse esitaja õigusi, kuna kaebaja taotleb endise kinnistu nr 200 maa tagastamist. Kaebuse esitajat ei ole informeeritud ühestki toimingust, mis on seotud tema poolt tagasi taotletava maa munitsipaalomandisse taotlemisega, talle pole teatavaks tehtud vastavaid haldusakte. Munitsipaalomandisse antud maa ei olnud munitsipaalomandisse taotlemise ja andmise ajal sotsiaalmaa ega ole seda ka käesoleval ajal. Munitsipaalomandisse antud maa tegelik seisukord ja kasutus ei vasta nõuetele, mis on vajalikud maale sotsiaalmaa sihtotstarbe määramiseks. Kui tagastamistaotlusega maa ei ole tegelikult kasutuses sotsiaalmaana, siis puudub Vabariigi Valitusel õigus anda selline maa sotsiaalmaana munitsipaalomandisse. 3. Halduskohtu otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsus nr 33 ja Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korraldus nr 124. Kaebus Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsuse nr 55 tühistamise nõudes jäeti rahuldamata. Otsust põhjendati järgmiselt:
  2. a)halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik, kelle subjektiivseid õigusi on kaevatava haldusaktiga rikutud. Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsusega nr 55 otsustati taotleda sotsiaalmaana munitsipaalomandisse Harku vallas Harkujärve külas Ventri lasteaia maaüksus, ligikaudse pindalaga 11 642 m2. Nimetatud haldusakt ei riku L. White’i subjektiivseid õigusi, kuna akti andmise tulemusel ei muutunud kaebuse esitaja õigused ega kohustused. Tegemist on halduse siseaktiga, mis ei oma väljapoole suunatud mõju;
  3. b)taotletud maa otsustati anda Harku valla munitsipaalomandisse Vabariigi Valitsuse 16.02.2006 korraldusega nr 124, mis omab puutumust kaebuse esitaja subjektiivsete õigustega, kuna muutus kaebaja poolt tagasitaotletava maa (endine kinnistu nr 2297) omandiõigus;
  4. c)otsusega nr 33 kehtestatud Ventri lasteaia detailplaneering ja korraldusega nr 124 munitsipaalomandisse antud Ventri lasteaia maaüksus hõlmab osaliselt õigusvastaselt võõrandatud endise kinnistu nr 2297 maad. Endise kinnistu nr 2297 osas on kaebuse esitaja tunnistatud õigustatud subjektiks ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega. Nimetatud otsusega viidi sisse muudatused sama komisjoni 24.05.1996 otsusesse nr 9630, mis käsitles ülejäänud õigusvastaselt võõrandatud endise Järve 16 kinnistu nr 200 maid 50,85 ha ulatuses. Seega on maareform endise kinnistu nr 2297 osas, mis osaliselt on hõlmatud planeeritud ja munitsipaalomandisse antud Ventri lasteaia maaüksusega, lõpule viimata ning maa munitsipaalomandisse andmine võib takistada kaebuse esitajale maa tagastamist;
  5. d)kaebuse esitaja pidi olema menetlusosaliseks Ventri maaüksuse detailplaneerimise 2

(10)3-06-2494 ja munitsipaalomandisse andmise menetluses tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 16 lg-st 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p-st 3, sest nii maa-ala detailplaneerimine kui ka selle loogiliseks jätkuks olnud maa munitsipaalomandisse andmine riivas tema õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud esitanud vallale pärimisõiguse tunnistust, ei jätnud teda ilma nõudeõigusest maa tagastamisele, sest kõik selleks vajalikud toimingud olid tehtud tähtaegselt ning endise kinnistu nr 2297 maa osas ei olnud tagastamise menetlus lõppenud. Tähtsust ei oma ka küsimus, kas taotluses oli märgitud nõudena maa tagastamine või kompenseerimine, sest ORAS § 16 lg 4 alusel sai isik oma taotlust muuta ühe kuu jooksul subjektiotsuse kättesaamisest arvates. Subjektiotsus tehti 29.05.2007;
  1. e)endise kinnistu nr 2297 osas tunnistati maa omandireformi objektiks 29.05.2007 otsusega ja L. White teatas oma soovist maa tagasi saada 19.06.2007, seega tähtaegselt. L. White’il oli õigus muuta taotlust maa kompenseerimise taotlusest maa tagastamise taotluseks. Kohtud on varasemates vaidlustes asunud seisukohale, et vahet tuleb teha, kas taotleja on surnud enne tema tunnistamist õigustatud subjektiks või pärast. Kui taotleja suri pärast tema õigustatud subjektiks tunnistamist ega kasutanud tähtaegselt talle antud seaduslikku õigust esialgse tahte muutmiseks, siis tema nõudeõiguse pärijal puudub võimalus midagi muuta; pärija ei saa teha toiminguid, mida oli õigustatud tegema ja sai teha ainult pärandaja ise. Kui aga taotleja suri enne tema poolt esitatud avalduse lahendamist ja tema õigustatud subjektiks tunnistamist, siis pärandajale kuuluv õigus teatud toimingute tegemiseks läheb üle nõudeõiguse pärijale;
  2. f)Ventri maaüksus on antud munitsipaalomandisse

§ 28

lg 1 p 4 alusel sotsiaalmaana.

§ 6

lg 2 p 4 (kaevatud korralduse andmise aegses redaktsioonis) kohaselt ei tagastata maad kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt

§ 28lg 1 p-dele 1, 3 ja 4.

Riigikohus on oma 13.10.2005 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-44-05 rõhutanud, et

§ 28

lg 1 punkti 4 tuleb vaadata koostoimes sama seaduse §-ga 2.

§ 2

kohaselt on maareformi eesmärk kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja praeguste maakasutajate seadusega kaitstud huvidest, ning luua eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. Tulenevalt eelnevast on maareformi eesmärk eeskätt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine, millest maa munitsipaalomandisse jätmine moodustab erandi. Maa sotsiaalmaana munitsipaliseerimine saab toimuda juhul, kui kõnealune maa täidab praegu ja täitis

vastuvõtmise ajal faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad taotletakse munitsipaalomandisse

§ 28

lg 1 p-de 3-4 alusel, siis tuleb maa munitsipaalomandisse andmise korra p 7 kohaselt otsustada esmalt maa munitsipaalomandisse andmise küsimus ja alles seejärel õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise nõue. Kui aga maa munitsipaalomandisse taotlemise aluseks on

§ 28

lg 2, saab maa munitsipaalomandisse andmise korra p 6 kohaselt maad munitsipaalomandisse taotleda alles pärast õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist; g)

§ 28

lg 1 p 4 alusel saab enne maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse lahendamist anda maad munitsipaalomandisse üksnes juhul, kui maa täidab faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone. Kui maa otsustatakse anda munitsipaalomandisse aga

§ 28

lg 2 alusel kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks, tuleb eelnevalt lahendada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimus. Pildimaterjalist nähtuvalt asub vaidlusalusel maal söötis võsastunud heinamaa, mida ei saa käsitleda faktiliselt sotsiaalmaa funktsioone täitva maana. Vastupidiseid argumente ei ole kohtule esitanud ka vastustajad. Seega pidanuks vastustajad enne maa munitsipaalomandisse taotlemist ja andmist lahendama õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise või kompenseerimise küsimuse ning alles seejärel asuma lahendama maa munitsipaalomandisse andmise küsimust

§ 28lg 2 alusel.

Praegusel juhul on L. White’i taotlus endise kinnistu nr 2297 tagastamiseks lahendamata ning seega on korraldus nr 124 õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaheldav on ka vastus- 3

(10)3-06-2494 tajate väite, et Ventri maaüksuse munitsipaalomandisse andmise menetluse alustamisel ei olnud teada, et nimetatud maaüksus nimetatakse omandireformi objektiks ning et see maa on hõlmatud R. A. Galinsi esialgse avaldusega õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks/kompenseerimiseks, paikapidavus, kuna maa munitsipaalomandisse taotlemise toimikust nähtuvalt on ÕVVTK Harju maakonnakomisjon väljastanud Harku Vallavalitsusele 12.07.2005 õiendi, mille kohaselt on endistele kinnistutele nr 200 ja nr 2297 esitatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldus. Õiendist ei nähtu, kas avalduse esitaja all peeti silmas R. A. Galinsit või Heino Reissari, kuid avalduse esitamise fakt iseenesest pidi Harku vallale seega teada olema; h) Ventri maaüksus asub õigusvastaselt võõrandatud Järve 16 kinnistu nr 200 piires. Kaebuse esitaja algatas haldusasja nr 3-06-1200, vaidlemaks Harku Vallavalitsusega õigusvastaselt võõrandatud maaüksuste eest kompensatsiooni määramise korralduste nr 351, 352 ja 349 tühistamise üle. Nimetatud korraldustega oli L. White’i emale, kellelt kaebuse esitaja maa tagastamise ja kompenseerimise nõudeõiguse päris, määratud kompensatsioon Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha eest. Haldusasjas nr 3-06-1200 on nimetatud Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korralduste tühistamiseks esitatud kaebuse menetlus lõpetatud Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määrusega põhjendusel, et kaebuse esitaja oli kaebuse esitamisega ebamõistlikult kaua viivitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2007 määrusega jäeti rahuldamata L. White määruskaebus ning Riigikohus jättis esitatud kassatsioonkaebuse 07.11.2007 määrusega menetlusse võtmata. Seega on maareform Käenu nr 1761, Arko 2813 ja Järve 16 kinnistu nr 200 suurusega 50,85 ha osas lõppenud maa kompenseerimisega ning kaebajal ei saa enam olla nõudeõigust nimetatud maa tagastamiseks. ORAS § 17 lg 5, mis kuulub maareformi läbiviimisel kohaldamisele tulenevalt

§-st 4, sätestab, et omandireformi õigustatud subjektiks oleval isikul ei ole õigust nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või kompenseerimist selle vara osas, mis on juba tagastatud või kompenseeritud, v. a. juhul, kui on tuvastatud, et vara on ilma õigusliku aluseta tagastatud või kompenseeritud teisele isikule;

  1. i)riigi ja valla suutmatus selgitada viivituseta välja kõik R. A. Galinsi avaldusesse puutuv ja lahendada avaldus kiiresti ja kompaktselt ei saa võtta nõudeõiguse pärijalt võimalust vara tagasi saada. Vastustajate esitatud väidete kohaselt ei ole Ventri lasteaia ehitamiseks ehitusluba antud ega ehitamist alustatud. Harku Vallavolikogu esindaja sõnul käib projekteerimine ja vald otsib finantseerimisallikaid ehitustegevuseks. Seega on võimalik detailplaneeringu kehtestamise otsus ja maa munitsipaalomandisse andmise otsus tühistada, kuna maa tagastamine kaebuse esitajale ei ole veel välistatud. Avalik huvi ega Harku valla usaldus aktide kehtimajäämiseks ei kaalu üles kaebuse esitaja õigust maa tagasisaamisele, sest Harku vald ei ole akte usaldades teinud olulisi kulutusi ega astunud samme, mida tagasi pöörata oleks võimatu. Valla huvi kool-lasteaia rajamiseks on mõistetav, kuid seda tuleb teha, kaasates menetlusse omandireformi õigustatud subjekti ja leides lahendused ka tema huve arvestades;
  2. j)ehkki tühistatavad haldusaktid on õigusvastased üksnes osas, mis puudutab endist kinnistut nr 2297, ei ole kaevatud haldusaktide osaline tühistamine võimalik. Detailplaneering on terviklahendus, mida ühe maaosa osas eraldi tühistada ei saa. Maa munitsipaalomandisse andmine aga oli loogiline jätk detailplaneeringu kehtestamisele ning uus detailplaneering toob usutavasti kaasa ka uue maa munitsipaalomandisse taotlemise menetluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Maa-ameti apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega rahuldati L. White’i kaebus. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  3. a)ORAS § 15 sätestab, et natsionaliseeritud maa ja sellega püsivalt seotud loodusobjektide tagastamisel või kompenseerimisel rakendatakse omandireformi aluste seadust, kui maareformi seadusest ei tulene teisiti.

§ 4kohaselt viiakse maareform kui omandi4

(10)3-06-2494 reformi osa läbi omandireformi aluste seaduses ja maareformi seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning maareformi suhtes rakendatakse omandireformi aluste seadust, kui maareformi seadusest ei tulene teisiti; b) vastavalt

§ 5

lõikele 1 on maa tagastamist või kompenseerimist õigus nõuda füüsilistel isikutel, kelle maa õigusvastaselt võõrandati, kui neil oli

  1. aasta
  2. juunil Eesti Vabariigi kodakondsus või kui nad elasid omandireformi aluste seaduse jõustumise ajal alaliselt Eesti Vabariigi territooriumil, ja füüsilistel isikutel, kes on

§ 5

lõike 1 punktis 1 tähendatud isikute pärijad vastavalt ORAS §-le 8, ning isikutel, kes on nõudeõiguse pärinud

§ 192

alusel;

  1. c)taotleja selgelt väljendatud sooviks oli kogu õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimine. Käesolevas asjas ei ole kaebuse esitaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tema ema R.-A. Galins omandireformi õigustatud subjektina oleks mistahes viisil avaldanud, et ta tahaks oma soovi Harku vallas asuva õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise kohta muuta. Ka Harku Vallavalitsusele ei olnud kuni 13.01.1995 laekunud R.A. Galinsilt ühtegi kirjalikku teadet, milles ta oleks väljendanud soovi oma kompenseerimise taotluse ümber muuta maa tagastamise taotluseks. Need asjaolud on tuvastatud ka Tallinna Halduskohtu 20.04.2007 määruses menetluse lõpetamise kohta haldusasja nr 3-061200;
  2. d)ORAS § 16 lõike 4 esimene lause ja 13.01.1995 jõustunud Vabariigi Valitsuse 28.12.1994 määruse nr 487 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise avalduste muutmise tähtaeg“ punkt 1 on käsitletavad vara suhtes üldnormina. Erinormideks eeltoodu suhtes on nii ORAS § 16 lg 4 teine lause kui ka maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse (MsÕMS) § 16 lg 2. Nii varemkehtinud MsÕMS § 16 lg 33 kui käesoleval ajal kehtiv MsÕMS § 16 lg 33 erisätted käsitlevad olukorda, kus õigustatud subjekt oli esitanud avalduse maa tagastamiseks ning nendes sätetes antud regulatsioon võimaldab õigustatud subjektil või tema pärijal muuta oma soovi üksnes ühesuunaliselt, st kas loobuda maa tagastamisest üldse või asendada maa tagastamise soovi kompensatsiooni määramise sooviga või loobuda ka kompenseerimise nõudest. Käesolevas asjas on õigustatud subjekt väljendanud sõnaselgelt ja ühemõtteliselt mitmel korral kompenseerimise soovi. Seadusandja on juba alates 30.04.1996 vastu võetud ja 07.06.1996 jõustunud MsÕMS-ga väljendanud selgelt oma tahet, et maa tagastamist soovinud õigustatud subjektil on kuni maa tagastamise või kompenseerimise otsustamiseni õigus loobuda maa tagastamise nõudest ja võtta vastu kompensatsioon või loobuda ka maa kompenseerimise nõudest, mitte aga nõuda maa kompenseerimise asemel selle tagastamist. Ükski seaduse säte ei ole kunagi sätestanud võimalust muuta maa kompenseerimise taotlust ümber maa tagastamise taotluseks;
  3. e)tulenevalt

§ 192lõikest 1 on nõudeõigus päritav.

Nõudeõiguse pärimisele kohaldatakse Eesti tsiviilseaduse sätteid.

§ 192

lõike 2 kohaselt, kui kohalik omavalitsus ei ole teinud tagastamise või kompenseerimise otsust, on nõudeõiguse pärimisõiguse tunnistuse väljaandmise aluseks õigustatud subjektiks tunnistamise otsus. Vastavalt

§ 192

lõikele 3 peab nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik üheksa kuu jooksul pärandi avanemisest arvates esitama õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele pärimisõiguse tunnistuse nõudeõiguse pärimise kohta. Kui nimetatud tähtaja jooksul pärimisõiguse tunnistust ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata;

  1. f)26.10.2005 vastu võetud ja 27.11.2005 jõustunud maareformi seaduse muutmise seaduse (MRSMS) § 26 kohaselt, kui pärand on avanenud enne MRSMS jõustumist ja nõudeõigust pärima õigustatud isik või nõudeõiguse pärinud isik ei ole õigusvastaselt võõrandatud maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele esitanud pärimisõiguse tunnistust nõudeõiguse pärimise kohta, peab ta selle esitama üheksa kuu jooksul MRSMS jõustumisest arvates. Kui pärimisõiguse tunnistust nimetatud tähtaja jooksul ei esitata, tagastamise menetlus lõpetatakse ning kompenseerimise menetlust ei alustata;
  2. g)R.-A. Galinsi pärija L. White omandas maareformi õigustatud subjekti kõik õigused ja kohustused, st õiguse nõuda õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni ja teha selle vastuvõtmiseks vajalikud toimingud, alates 22.08.2006. Testamendijärgse päri- 5

(10)3-06-2494 misõiguse tunnistus on kohalikule omavalitsusele esitatud neli päeva enne MRSMS §-s 26 sätestatud 9-kuulise tähtaja saabumist, mis võimaldab Harku Vallavalitsusel R.-A. Galinsi suhtes algatatud kompenseerimise menetluse tema pärija L. White'i suhtes lõpule viia. Pärijal ei saa olla suuremaid õigusi, kui pärandajal;
  1. h)asjaolu, et ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega nr 12357 muudeti ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 24.05.1996 otsust nr 9630 õigusvastaselt võõrandatud maa pindala osas, arvates endise kinnistu nr 200 hulka ka endised kinnistud nr 1806, 2297 ja 2646, mistõttu suurenes maa pindala 2,43 ha võrra, ning reaalse repressiooniohu tõttu maha jäetud hoonete ja põllumajandusliku inventari osas ning tunnistati R.-A. Galins terves ulatuses ka hoonete ja põllumajandusliku inventari osas omandireformi õigustatud subjektiks, ei anna kaebajale õigust ega alust nõuda maa kompenseerimise nõude muutmist maa tagastamise nõudeks. ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsuse nr 12357 puhul ei ole tegemist mitte omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise kohta tehtud uue otsusega, millega oleks õigustatud subjektiks tunnistatud keegi uus isik, vaid varasema 24.05.1996 otsuse nr 9630 osalise muutmisega üksnes omandireformi objektiks oleva vara ulatuse osas. Uue isiku õigustatud subjektiks tunnistamisega oleks tegemist juhul, kui 29.05.2007 otsusega nr 12357 oleks omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud L. White;
  2. i)Tallinna Ringkonnakohtu 06.06.2000 otsus haldusasjas nr II-3/144/00 on tehtud küll seoses sama õigustatud subjekti ja tema pärijaga, kuid selles oli tegemist õigustatud subjekti esialgse tahte muutmisega vara osas, mille suhtes on kohaldatav ORAS § 16 lõige 4. Kui tegemist olnuks maaga, siis oleks tulnud kohaldada MsÕMS § 16 ajavahemikus 10.12.1998 kuni 16.07.2000 kehtinud lõiget 33, mis sätestas, et kui maa tagastamist soovinud õigustatud subjekt sureb enne maa tagastamist, siis tema pärijatel on õigus loobuda maa tagastamisest ja võtta vastu kompensatsioon;
  3. j)kuna omandireformi õigustatud subjektile R.-A. Galinsile on Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldusega nr 349 määratud maaüksuse Järve 16, end kinnistu nr 200 eest kompensatsioon, siis annab ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 29.05.2007 otsusega nr 12357 muudetud õigusvastaselt võõrandatud maa pindala suurendamine õigustatud subjekti pärijale üksnes võimaluse nõuda ja ka saada täiendavat kompensatsiooni suurenenud pindala eest. Maareformi käigus kompenseeritud ja kompenseerimisele kuuluva maa puhul on tegemist

§ 31

lõikes 2 nimetatud maaga, mis on jätkuvalt riigi omandis ning mille osas on riigil eelisõigus otsustada, kas see jäetakse riigi omandisse

§ 31

lõike 1 punkti 8 alusel riigi maareservina või punkti 12 alusel maana, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt

§-le 341 või antakse munitsipaalomandisse

§ 28alusel; k) Plan

S § 16 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud ning teised huvitatud isikud. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. PlanS sätestab kohalikule omavalitsusele vaid avalikkuse informeerimise kohustuse vastavas ajalehes, milleks on vähemalt üks kord kuus ilmuv valla leht, regulaarselt ilmuv maakonnaleht või üleriigilise levikuga päevaleht, mis on kohaliku omavalitsuse poolt määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. Nii tuleb vastavas ajalehes avalikkust teavitada vastavalt PlanS §-le 11 kavatsetavatest planeeringutest, §-le 12 planeeringu algatamisest, anda informatsiooni planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustada algatatud planeeringu eesmärke. Planeerimisseadusest tulenevalt peab kohalik omavalitsus personaalselt tähtsaadetisega teavitama üksnes neid kinnisasja omanikke, kelle suhtes juba planeeringu algatamisel on teada, et algatatav planeering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse või kui algatatud planeeringuga kavatsetakse muuta selle maa-ala kohta varem kehtestatud detailplaneeringut, sellega määratud maakasutus- ja ehitustingimusi või krundi ehitusõigust, mis toob kaasa vajaduse planeeringu koostamise ajal planeeritaval maa-alal ajutise ehituskeelu kehtestamiseks; l) ülekaalukas avalik huvi on väljendatud nii Harku Vallavolikogu 12.07.2005 taotluse põhjendustes, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõike 2 ja koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 järgi peab kohalik omavalitsusüksus korralda- 6

(10)3-06-2494 ma ja lahendama koolieelsete lasteasutustega seonduvad küsimused ja looma kõigile oma haldusterritooriumil alaliselt elavatele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kavandatava lasteaia asukoht arvestab Tiskre ja Harkujärve küla elamupiirkondade intensiivse arenguga, olles lasteaia külastajatele igati käepärane. Ka Harju maavanem on oma 25.11.2005 maa munitsipaalomandisse andmise taotlemise toimiku edastamise kaaskirjas keskkonnaministrile märkinud, et kuna KOKS § 6 kohaselt on valla ülesandeks oma haldusterritooriumil korraldada ka koolieelsete lasteasutuste ja põhikoolide ülalpidamist, peab maavanem Ventri lasteaia maaüksuse maa munitsipaalomandisse andmist võimalikuks. Keskkonnaministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele edastatud korralduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et lähtudes planeeringust on maaüksusele planeeritud ehitada lasteaed 4 rühmale (4x24=96 last), mis kindlustaks lasteaiakohtadega ümbruskonna kiiresti arenevad elamupiirkonnad ning et ministeeriumil ei ole vastuväiteid uue lasteaia ehitamiseks vajaliku maa munitsipaalomandisse andmisele. Käesoleval juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi 11 642 m2 suuruse maatüki munitsipaalomandisse andmiseks üles erahuvi ca 1800-1900 m2 maa tagastamiseks;
  1. m)detailplaneering algatati 19.03.2003 ja kehtestati 21.04.2005. Maa munitsipaalomandisse andmise taotlus esitati 12.07.2005 ja maa anti munitsipaalomandisse 16.02.2006. Seega on detailplaneeringu algatamisest möödunud enam kui 5 ja kehtestamisest enam kui 3 aastat ning maa munitsipaalomandisse andmisest üle 2 aasta. Harku vald on kulutanud kümneid tuhandeid kroone detailplaneeringu koostamise finantseerimisele, samuti on vald juba tasunud osamakseid ehitise projekteerimistööde eest. Seega ei saa väita, et Harku vald poleks teinud olulisi rahalisi kulutusi. Käesolev pikaleveninud kohtuvaidlus on asetanud nii valla kui ka vallas elavad ligi 100 väikelastega peret olukorda, kus lasteaia puudumine takistab normaalset elukorraldust, seda nii lastele, kel pole võimalik saada lasteaiaharidust, kui ka nende vanematele, kel pole lasteaia puudumise tõttu võimalik naasta tööle;
  2. n)kuna detailplaneeringuga on hõlmatud ja munitsipaalomandisse on antud vaid osa endise kinnistu nr 2297 maast ja nimetatud endise kinnistu nr 2297 osale ei ole kehtestatud planeeringuga ehitisi kavandatud, siis on võimalik rakendada PlanS § 27 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Seega võimaldab seadus ka detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist, mis antud konkreetsel juhul tähendaks seda, et Harku vallal oleks võimalik realiseerida detailplaneeringuga kavandatut maa-alal, mis jääb endisest kinnistust nr 2297 väljapoole. Samuti on Planeerimisseaduses sätestatu alusel võimalik olemasolevat detailplaneeringut muuta, kehtestades vajadusel detailplaneeringu olemasolevas planeeringualas väiksema maa-ala kohta. Samuti on pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist võimalik muuta Vabariigi Valitsuse maa munitsipaalomandisse andmise korraldust pindala osas, viies selle vastavusse kehtima jäänud detailplaneeringuala suurusega. Et L. White ei ole mitte maa tagastamise õigustatud subjekt, vaid pärimise teel maa kompenseerimise nõudeõiguse saanud maa kompenseerimise õigustatud subjekt ja Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldusega nr 349 on vastavalt pärandaja soovile saada õigusvastaselt võõrandatud maa eest kompensatsiooni otsustatud õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerida, siis ei saa vaidlustatud haldusaktid rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, sest kaebajal puudub seadusest tulenevalt võimalus muuta maa kompenseerimise taotlus ümber maa tagastamise taotluseks ja sellest tulenevalt ka õigus tagasi saada õigusvastaselt võõrandatud maa. 5. Harku Vallavolikogu apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus rahuldati, ja teha uus otsus, millega jätta L. White’i kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebust põhjendati järgmiselt:
  3. a)Ventri lasteaia maaüksusele ei ole hetkel väljastatud ehitusluba lasteaia ehitamiseks. Harku Vallavalitsuse korralduste nr 349, 350, 351 ja 352 sisuks oli R.-A. Galinsile õigusvastaselt võõrandatud vara eest kompensatsiooni määramine. Kuna L. White’i kaebus haldusasjas nr 3-06-1200 jäeti läbi vaatamata, on Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldu- 7
(10)3-06-2494 sed nr 349, 350, 351 ja 352 õiguspärased ja kehtivad. Seega ei riku käesolevas asjas vaidlustatud Harku Vallavolikogu 21.04.2005 otsus nr 33 ega ka Harku Vallavolikogu 30.06.2005 otsus nr 55 L. White’i subjektiivseid õigusi;
  1. b)Harku Vallavolikogule polnud 2005. aasta aprillis ega ka juunis teada asjaolusid, et L. White soovib tagasi endise kinnistu nr 2297 maid. Harku Vallavolikogu jaoks kehtis 2005. aasta aprillis ka teadmine, et tulenevalt Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldustest 349-352 on R.-A. Galinsile kompenseeritud kogu õigusvastaselt võõrandatud maa. Kompenseerimise korraldusi polnud kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Harku Vallavolikogu oli seega õigustatud kehtestama Ventri lasteaia detailplaneeringu 21.04.2005 otsusega nr 33 ning taotlema oma 30.06.2005 otsusega nr 55 nimetatud maad sotsiaalmaana munitsipaalomandisse;
  2. c)R.-A. Galins suri 12.09.1993. Tema pärijal kulus ligikaudu 13 aastat selgitamaks, kas ja millisel kujul on ta pärinud nõudeõiguse õigusvastaselt võõrandatud maale ja varale, mis asub praeguse Harku valla territooriumil. Vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmise ajal 21.04.2005 kehtinud maa munitsipaalomandisse andmise korra p 13 kohaselt ei olnud kohalikul omavalitsusel kohustust informeerida maa munitsipaalomandisse jätmisest õigusvastaselt võõrandatud maa omandireformi õigustatud subjekte, kui isiku suhtes oli varasemalt langetatud kompenseerimise otsus; d)

§ 3

lg 1 kohaselt maareformi käigus tagastatakse või kompenseeritakse endistele omanikele või nende õigusjärglastele õigusvastaselt võõrandatud maa, antakse tasu eest või tasuta maa eraõigusliku isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või kohaliku omavalitsuse omandisse ning määratakse kindlaks riigi omandisse jäetav maa.

§ 6

lg 2 p 4 kohaselt ei tagastata maad, mis jäetakse riigi omandisse vastavalt

§ 31

lg 1 p 1-5, 7, 9-11 ja 13 või antakse munitsipaalomandisse vastavalt

§ 28lg 1 punktile 1-4.

Nimetatud sätted on imperatiivsed ega jäta võimalust teistsuguseks otsustamiseks;

  1. e)Harku Vallavolikogul ei ole andmeid selle kohta, et R.-A. Galins või tema õigusjärglased oleksid pöördunud Harku Vallavalitsuse poole enne 2005. aasta aprilli J. Venterilt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimuses. Seega oli Harku Vallavalitsusel õigus ja kohustus määrata R.-A. Galinsile kompensatsioon Harku valla territooriumil asunud õigusvastaselt võõrandatud maa eest. Harku Vallavalitsusel ei olnud 03.04.2001 korralduse vastuvõtmisel teavet selle kohta, et R.-A. Galins oli surnud või et ta oleks muutnud kompenseerimise tahteavaldust;
  2. f)Harku Vallavolikogu jaoks on Ventri lasteaia detailplaneeringu püsimajäämine äärmiselt oluline, kuivõrd see lahendaks küsimuse valla elujõulisusest. Valla huve ei saa üles kaaluda R.-A. Galinsi pärijate ja nende esindajate vastutustundetu tegevus Harku Vallavalitsuses ja Vallavolikogus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise menetluse läbiviimisel. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on kooskõlas selle vastuvõtmise ajal kehtinud PlanS,

ja teistes õigusaktides sätestatud tingimustega; g) kaebuse esitajat ei pidanudki kaasama vaidlustatud haldusakti andmise menetlusse, kuna siiani on õiguspärased Harku Vallavalitsuse 03.04.2001 korraldused nr 349-

  1. Omandireformi ja maareformi käigus isikule kompensatsiooni määramisel on välistatud isiku õigus nõuda õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist või vaidlustada õigusvastaselt võõrandatud maa andmist munitsipaalomandisse.
  2. Harku Vallavolikogu toetab Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebust ja palub nimetatud apellatsioonkaebuse rahuldada.
  3. Linda White vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ja palub need rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8

(10)3-06-2494
  1. Kolleegium nõustub halduskohtuga, et ORAS § 16 lg 4 esimene lause võimaldab maa kompenseerimise nõudeõiguse muutmist maa tagastamise nõudeõiguseks ühe kuu jooksul pärast subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamist. Vabariigi Valitsuse poolt viidatud sätted näevad küll ette erisused maa tagastamise nõude muutmiseks maa kompenseerimise nõudeks ja võimaluse nõudeõigusest üldse loobuda, ent erandite eesmärk on pelgalt nõude muutmise ajalise piiri osas erisuste kehtestamine: kui ORAS § 16 lg 4 esimene lause sätestab selle tähtaja lõppemise ühe kuu möödumisel subjektiotsuse kättesaamisest, siis tagastamise nõudest saab loobuda kuni maa tagastamise otsustamiseni, seega kauem. Sellise erandi kehtestamise eesmärk on maareformi käigus maad mitte tagasi saada soovivatele isikutele selleks võimaluse loomine ning maa omandamise võimaluse loomine isikutele, kes hakkavad maad efektiivselt kasutama. Maareformi reguleerivates õigusaktides ei ole ette nähtud keeldu maa kompenseerimise avalduse muutmiseks maa tagastamise avalduseks ORAS § 16 lõike 4 esimesest lausest erandina. Sellist järeldust ei saa teha ka maareformi eesmärki silmas pidades. Maa tagastamise nõude esitamisele muude omandireformi objektidega ulatuslikuma piirangu kehtestamine selles osas ei ole maareformi omapäraga õigustatud.
  2. Kolleegium ei nõustu halduskohtuga, et maa tagastamise või kompenseerimise menetlus ei olnud endise kinnistu nr 2297 osas endise Järve 16 kinnistu nr 200 kompensatsiooni määramise kohta 03.04.2001 antud haldusakti andmisega lõppenud. Maa tagastamise või kompenseerimise avalduse jätkuva läbivaatamise kohta kompenseerimise korralduses viide puudub. Seisukohta, et maa kompenseerimise menetlus sellega lõppes vaatamata ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni otsuse tegemisele
  3. a mais, asus ringkonnakohus ka 22.04.2009 otsuse punktis 16 kohtuasjas nr 3-07-
  5. Siiski ei tähenda maa tagastamise või kompenseerimise menetluse lõppemine
  6. aastal seda, et vaidlustatud haldusaktid oleksid õiguspärased. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et haldusasjas nr 3-06-1200 kompenseerimise korralduse tühistamise ja menetluse jätkamiseks kohustamise nõuetes esitatud kaebus tagastati kaebetähtaja rikkumisega. Olukorras, kus maa tagastamise menetlus lõpetatakse õigusvastaselt, on maa tagastamise õigustatud subjektil õigus nõuda menetluse uuendamist ja uuendatud menetluses maa tagastamise otsustamist. Vaidlust pole poolte vahel selle üle, et endise kinnistu nr 2297 maad ei ole kompenseeritud ega tagastatud. Halduskohus viitas õigesti ÕVVTK Harju maakonnakomisjoni 12.07.2005 õiendile (tl 62), millest nähtuvalt oli endise kinnistu nr 2297 osas esitatud maa tagastamise või kompenseerimise avaldus. Vastustajatele pidi sellest ja kompenseerimise kohta antud korraldustest, millega endise kinnistu nr 2297 maad ei olnud kompenseeritud, nähtuma, et kaebajal on võimalik taotleda maa tagastamise või kompenseerimise menetluse uuendamist ja uuendatud menetluses selles osas subjektiks tunnistamist. Planeeringu kehtestamisel ja sellega sihtotstarbe muutmisel ning maa munitsipaalomandisse andmise otsustamisel oleks tulnud kontrollida, kas maa tagastamise või kompenseerimise menetlus oli lõpetatud õiguspäraselt ning kas sellest tulenevalt oli välistatud maa kompenseerimise või tagastamise menetluse uuendamine ja uuendatud menetluses maa tagastamine.
  7. Olukorras, kus maa kompenseerimise kohta antud korraldus oli õigusvastane, kuna endise kinnistu nr 2297 maad ei olnud tagastatud ega kompenseeritud, oli õigusvastane ka endise kinnistu nr 2297 maa määramine sotsiaalmaaks vaidlustatud detailplaneeringuga. Planeeringu õigusvastasuse toob kaasa juba asjaolu, et kaebajat planeerimismenetlusse ei kaasatud. Maa tagastamise või kompenseerimise avalduse esitanud isik, kelle suhtes ei ole tehtud maa tagastamise või kompenseerimise õigustatud subjektiks tunnistamise kohta otsust, tuleb kolleegiumi arvates kaasata planeerimismenetlusse samal viisil nagu õigustatud subjekt (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-1208). Planeeringuga maa sihtotstarbe määramine sotsiaalmaaks on, nagu halduskohus õigesti selgitas, aga lubamatu ka tulenevalt sellest, et maareformi seaduse vastuvõtmise 9
(10)3-06-2494 ajal
  1. aastal see maa-ala sotsiaalmaa funktsiooni ei täitnud (vrd vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2005 otsuse nr 3-3-1-44-05 p 12 ja 05.03.2007 otsuse nr 3-3-1-102-06 p 20).
  2. Kolleegiumi arvates ei eksinud halduskohus ka vaidlustatud haldusakte tervikuna tühistades. Vaidlust ei ole selle üle, et endise kinnistu nr 2297 maa-ala ja planeeringuala kattuvad üksnes osaliselt ning planeeringualale kavandatud ehitised endisel kinnistul nr 2297 ei paikne. Ent planeeringu osaline tühistamine ei ole võimalik, kuna kohus ei saa asuda haldusorgani asemel ise kaaluma, kas planeeringulahendus oleks samasugusel kujul kehtestatud ka ilma endise kinnistu nr 2297 maad hõlmamata. Harku Vallavolikogu esindaja sellist asjaolu ei kinnitanud. Kolleegiumi arvates on see ka ebatõenäoline, sest endise kinnistu nr 2297 maa väljajätmisel planeeringulahendusest tekiks planeeringuala lõunaosas lasteaia territooriumile teravnurkne osa, mis ei pruugi olla kooskõlas maakorralduse nõuetega ning mille kasutamine lasteaia alana on kaheldav. Maa munitsipaalomandisse andmise korralduse osaline tühistamine ei oleks võimalik aga seetõttu, et munitsipaalomandisse anti vaidlustatud korraldusega vaid ühel katastriüksusel asuv maa.
  3. Apellantide väited kaebaja ebapiisavast huvist maa tagastamise või kompenseerimise menetluse ja detailplaneeringu kehtestamise menetluse suhtes, samuti olulisest avalikust huvist planeeringuga kavandatu elluviimiseks ei too kaasa kaebuse rahuldamata jätmist. Suur huvi lasteaia rajamiseks ei õigusta selleks õigusvastaste haldusaktide andmist. Apellandid pole näidanud, et kaebaja oleks passiivsusega vara tagastamise või kompenseerimise otsustamise ja planeeringu kehtestamise suhtes talitanud õigusvastaselt või pahauskselt.
  4. Vallavolikogu leiab ka seda, et tal tekkis õiguspärane ootus, et planeeringu kehtestamise otsus ja maa munitsipaalomandisse andmise korraldus jäävad kehtima, kuna nende andmisest oli kaebuse esitamise ajaks möödunud mitu aastat ning vald oli teinud suuri kulutusi. Halduskohus luges kaebuse 27.02.2008 määrusega tähtaegseks. Kolleegium nõustub selle määrusega. Reeglina tuleb tähtaegselt esitatud tühistamiskaebuse läbivaatamisel õigusvastane ja kaebaja õigusi rikkuv haldusakt tühistada sõltumata õiguskindluse põhimõttele tuginevatest vastuväidetest (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.09.2002 otsus nr 3-3-1-41-02). Käesolevas asjas pole põhjust sellest reeglist erandi tegemiseks. Harku valla ülesanne oli läbi viia õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise menetlus. Vallal olid võimalused kontrollida, kas planeeringuga hõlmatud maa-ala suhtes on vara tagastamise avaldused tervikuna lahendatud või maa kompenseerimise avalduste maa tagastamise avaldusteks muutmise võimalused ammendatud. Vähemalt osaliselt on kantud kulutuste vältimine võimalik ka planeeringulahenduste muutmise teel uue planeeringu kehtestamisel ja maa munitsipaalomandisse andmisel väiksemas ulatuses.
  5. Eeltoodud põhjustel jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.