2-09-11455/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Määruse tegemise aeg ja

1. juuli
2. a, Jõhvi koht Tsiviilasja number 2-09-11455 Tsiviilasi Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus V. K.vanema õiguste määramiseks alaealise M. K.suhtes ja M. K.eestkoste seadmiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus (Keskallee 19, 30395 KohtlaJärve) esindajad Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve); A. V., volikirja alusel Puudutatud isik: L. B. (xxx) Puudutatud isik: V. K. (IK xxx) Puudutatud isik: M. K. (IK xxx) Puudutatud isiku esindaja: I. G., riigi õigusabi korras Kohtuistungi toimumise aeg
3. juuli
4. a RESOLUTSIOON
5. Ära võtta V. K.(IK xxx) vanema õigused lapse M. K.(IK xxx) suhtes.
6. Seada eestkoste alaealise M. K., sündinud xxx) üle ja määrata tema eestkostjaks L. B. (IK xxx) kuni M. K.täisealiseks saamiseni.
7. Eestkostja L.B. on lapse M. K.seaduslik esindaja. 1
8. Eeskostja ülesannete ring on määratletud perekonnaseaduse § 92 lg 1 ja § 97 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt eestkostja tagab lapse kasvatamise, ülalpidamise ning tema varalise õiguste ja huvide kaitse.
9. Eestkostja on kohustatud esitama aruandeid eestkostja ülesannete täitmisest elukohajärgsele eestkosteasutusele üks kord kalendriaastas (jooksva aasta juulikuu jooksul).
10. Anda M. K.õigus elukondlike pisitehingute tegemiseks taskuraha piires eestkostja nõusolekuta.
11. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikutele. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamise päevast. Kohtumäärus eestkoste kättetoimetamisega. seadmise osas jõustub kohtumääruse eestkostjale I Asjaolud ja avaldus
12. M. K. on sündinud xx. a Kohtla-Järve linnas. M. K. isa on V. K.ja ema S.K.
13. Kohtla-Järve Linnakohtu 20.11.
14. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-364/02) määrati alaealise M. K.eestkostjaks lapse vanaema L. B.kuna lapse isa oli eeluurimise ajaks võetud vahi alla ning lapse ema kuritarvitas alkoholi ja lapse kasvatamisega ei tegelenud.
15. Ida-Viru Maakohtu 25.09.
16. a kohtuotsusega (tsiviilasja nr 2-1103/03) võeti S. K.ära vanema õigused M. K.suhtes põhjendusel, et lapse ema ei kasvatanud last ega hoolitsenud lapse eest ning avaldas oma eluviisiga (asotsiaalne eluviis, alkoholi kuritarvitamine) lapsele halba mõju.
17. Viru Maakohtu 20.06.
18. a kohtumäärusega (tsiviilasja nr 2-06-3402) lõpetati L. B. eeskostja volitused alaealise lapse M.K.suhtes põhjendusel, et peale lapse isa vabanemist kinnipidamiskohast elab M. alates
19. a septembrikuust koos isaga, kus on olemas elamistingimused lapsele, lapse ema elab ka koos perega ning ei tarvita enam alkoholi.
20. 09.02.
21. a esitas L. B. eestkosteasutusele avalduse, milles palub määrata end lapselapse M. K.eestkostjaks, kuna lapse emalt oma vanema õigused ära võetud ning lapse isa ei tegele lapse kasvatamisega pikka aega, kuna on töötu ning tarvitab alkoholi. 2
22. Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu) esitas Viru Maakohtule
23. märtsil
24. a avalduse V. K.vanema õiguste äravõtmiseks ning M. K.eestkoste seadmiseks.
25. Avalduse kohaselt jäi perekond pärast M.K.isaga koos elama asumist lastekaitse poolse kontrolli alla. Esialgu V. K. tegeles poja kasvatamisega kuid siis tekkisid V. K.probleemid alkoholiga. Alates
26. märtsist
27. a läks M. elama oma vanaema L. B. juurde, sest isa tarvitas alkoholi, lapsega ei tegelenud, jättes lapse pikemaks ajaks koju üksinda. Laps on jäänud ilma vanemlikust hoolest. Lapse kasvatamisega tegeleb lapse vanaema, kes sobib oma isikuomaduste, tervisliku seisundi ja materiaalse olukorra tõttu lapselapse eestkostjaks. II Kohtu põhjendused
28. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
29. Perekonnaseaduse (PkS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ning tema eest hoolitsemisel. Sama paragrahvi lg 1 p 5 lubab vanema õigused ära võtta ka siis, kui vanem avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.
30. Lastekaitseseaduse (LkS) § 3 kohaselt tuleb alati ja igal pool esikohale seada lapse huvid. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Igal lapsel on õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule (LkS § 8). Lapse elu on pikemat aega korraldanud eestkosteasutus ja lapse vanaema, sest lapse vanemad, sh isa ei ole oma kohustustega, mis tulenevad perekonnaseadusest (PkS § 50 lg 1 ja 2), toime tulnud.
31. Puudutatud isik V. K.ei täida lapse kasvatamise kohustust. Laps vajab arenguks stabiilsust ja on lapse huvides, et ta kasvaks ja areneks stabiilses ja turvalises keskkonnas. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel väljendub lapse hoolitsuseta ja järelevalveta jätmises. V.K. on suhtunud ükskõikselt ja hoolimatult oma lapsesse. Alkoholi kuritarvitamise faktid on tõendatud menetlusosaliste seletustega – puudutatud isik L. B. seletas, et M. on tema juures elanud lapsest saati (vahepeal elas M. isa juures), puudutatud isik on üles kasvatanud ka oma teise lapselapse – S. K. poja A.; M. K.esindaja I.G. märkis, et V. K.ei suhtle M., kuritarvitab alkoholi, viimasel korral kui M. Orul oma isa nägi, oli isa nii purjus, et ei tundnud poega ära, M. usaldab oma vanaema ning vanaema sobib eestkostjaks; Oru ja Viivikonna linnaosa abilinnapea S. B.vastusest (tl 6) nähtub, et V. K. tarvitab pidevalt alkoholi; perearsti M. A. iseloomustusest (tl 7) nähtub, et M. kasvatab vanaema ning M. pole kunagi koos isaga perearsti juures käinud, lapse vanaema sõnul on lapsevanemate elustiil asotsiaalne; Jõhvi politseijaoskonna 29.01.
32. a iseloomustusest (tl 15) nähtub, et
33. a karistati V. K.joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest.
34. Kohus kuulas ära puudutatud isiku M. K., kes on
35. aastane. M. rääkis, et ta usaldab oma vanaema, kes on sisuliselt teda lapsest saati kasvatanud. Isa suhtes tal usaldus puudub, kuna isa joob pidevalt, mistõttu laps ei soovi isaga suhelda. Ka isa pole ammu temaga suhelnud. 3
36. Puudutatud isik V.K. kohtule oma seisukohta ei esitanud ega kohtuistungile ei ilmunud. Kohus märgib V. K., et kohus võib PkS § 56 alusel vanema õigused lapse suhtes taastada, kui vanem on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.
37. Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus eestkoste seadmiseks on põhjendatud.
38. Perekonnaseadus (PkS) § 92 lg 1, 2 ja 3 kohaselt eestkoste seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Seoses lapse emalt vanema õiguste äravõtmisega, lapse isa soovimatusega last kasvatada, on laps jäänud vanemliku hoolitsuseta.
39. Lapse vanaema L. B. on kirjalikult nõusoleku enda M. K.eestkostjaks määramiseks andnud (tl 16 ja 58), samuti on laps väljendanud oma tahet selles, et vanaema hakkas tema eestkostjaks.
40. Puuduvad PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid L. B.olemast eestkostjaks. alaealisele
41. Eeltoodust lähtudes ja arvesse võttes, et M. K. vajab oma vanuse ja elukorraldusliku muudatuse tõttu eestkostet, lapse eest hoolitseb käesoleval ajal vanaema, eestkostja ja laps on avaldanud oma soovi, leiab kohus, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma kohustusi alaealise eestkostjana (tl 18-23), eestkostja on juba varasemalt olnud lapse eestkostja, mistõttu eestkostja määramine on põhjendatud ning kooskõlas lapse huvidega.
42. Kohus selgitab eestkostjale, et eestkostja kohustused on loetletud PkS §-s 97 ja §-s 98, eestkostja piirangud tehingute tegemisel on loetletud PkS §-s 99, keelatud tehingud PkS §-s 100 ning aruandekohustus PkS §-s
44. M. K.vanust arvestades tuleb talle anda õigus teha elukondlikke pisitehinguid taskuraha piires eestkostja nõusolekuta. Kohtunik 4