← Eesti

3-09-808/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-808 Otsuse kuupäev

  1. juuli 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi M Ri kaebus Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni
  2. veebruari 2009.a. otsusele nr 9532, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
  3. juuni 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja M R ja vastustaja esindaja Silvia Azojan. Resolutsioon
  4. Lõpetada menetlus kaebuse taotluses tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 27.02.2009 otsus nr 9532;
  5. Lugeda tuvastatuks, et M R töötas Viljandi
  6. Lasteaias kõnedefektiga laste rühmas perioodil 01.09.1970 kuni 31.08.1979 kasvatajana ning alates 01.09.1979 kuni 31.05.1986 kõnedefektiga laste lasteaias (Viljandi
  7. Lasteaias) muusikakasvatajana täistööajaga. Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Edasikaebamise kord Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused
  8. aprillil 2009.a. esitas M R Tartu Halduskohtule avalduse, milles taotleb üle vaadata Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 31.03.2009.a. otsus nr
  9. 20.04.2009 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kohus käsitles kaebuse puudusena seda, et kaebuses ei olnud kohtu arvates esitatud asjakohaseid taotlusi ning andis kaebuse esitajale kuni
  10. maini 2009 tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. 28.04.2009 esitas M R avalduse, milles palus tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni
  11. veebruari 2009.a. otsus nr 9532 ning kohustada pensioniametit maksma talle välja väljateenitud aastate pension. 06.05.2009 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Kaebuse kohaselt on M R teinud pedagoogilist tööd 38 aastat. 01.09.1970 avati Viljandi
  12. Lasteaias logopeediline rühm, kus kaebuse esitaja asus tööle kasvatajana. See rühm oli öörühm, kus lapsed viibisid esmaspäevast reedeni. Kaebuse esitaja töötas logopeedilises rühmas kasvatajana 9 aastat kuni kogu lasteaed läks logopeediliseks 1979 aastal, siis alustas ta tööd samas lasteaias muusikakasvatajana. Kaebuse esitaja töötas erirühmade muusikakasvatajana Viljandi
  13. lasteaias veel 6 aastat ja 9 kuud. Erirühmade muusikakasvataja koormus erineb suuresti tavarühmade muusikakasvataja tööst. Logopeedilised lapsed said lisaks muusikatundidele ka liikumistunde muusikaga ja rütmikatunde. Kuna tol ajal oli Viljandi
  14. lasteaed ainuke logopeediline lasteaed Viljandi rajoonis, sai kaebuse esitaja väga ulatusliku erialase väljaõppe. Alates 01.01.1991 asus kaebuse esitaja tööle Viljandi
  15. Lastepäevakodus erirühmade muusikakasvatajana, kus töötas 10 aastat. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja täiendavalt, et Viljandi
  16. Lasteaeda läks ta tööle 1969.a. tavarühma kasvatajana dekreedis oleva kasvataja asendajaks, tavarühmas oli ta ühe aasta. 1970.a
  17. september avati esimene logopeediline rühm ja teda määrati sinna kasvatajaks. Erirühma kasvatajaks määramine oli edutamine, kuna seal rühmas oli 12 last, tavarühmas oli 30 last, palk oli suurem ja puhkus oli pikem. Lisaks hakkas ta tegema oma rühmas muusikakasvataja tööd, seega oli ta 1970.a–1979.a logopeedilises rühmas täiskohaga kasvataja pluss 0,25 kohta logopeedilises rühmas muusikakasvataja. Tööraamatus ei ole 1970.a kohta ühtegi kannet tehtud. Kasvataja töö oli 6 tundi lastega + 1 tund ettevalmistustund, lasteaed oli lahti 12 tundi. Logopeediline rühm sai 2 muusikatundi nädalas, lisaks ühe rütmikatunni ja kehalise kasvatuse tunni klaveri saatel. Tuli teha ka individuaalset tööd lastega, seda tööd ei anna võrreldagi tavarühmas töötamisega. Lisaks oli iga kuu mängupidu ning olid tähtpäevade tähistamised, kõik see hõlmas täistööpäeva ja rohkem. Individuaalset tööd lastega tegi kaebuse esitaja rühmatoas, kuna siis ei olnud klaverit vaja ning oli ka muusikakabinet, ka seal sai teha eritunde. Viljandi
  18. Lasteaias oli kaebuse esitaja logopeedilise rühma kasvataja kuni kogu lasteaeg läks logopeediliseks 1979 aastal. Kui kogu lasteaed oli logopeediline, siis oli kaebuse esitaja muusikakasvataja niikaua kui töölt lahkus 1986.aastal. Viljandi
  19. Lastepäevakodus töötas kaebuse esitaja erirühmade muusikakasvatajana. Seal oli 2 erirühma liikumispuudega lastele ja 2 logopeedilist rühma, kokku oli 11 rühma, ülejäänud olid tavarühmad, tavarühmades oli teine muusikakasvataja. Viljandi
  20. Lastepäevakodus töötas kaebuse esitaja kuni 31.08.
  21. Muusikakasvataja ametil ja muusikaalajuhtaja ametil mingit vahet ei olnud, ei palgavahet ega muud vahet, on ainult erinevad nimetused. Erirühmade kohta ei tehta tööraamatuse kandeid ka tänapäeval. Kuna kaebuse esitaja tööraamatu kanded ei vasta tegelikkusele, soovib kaebuse esitaja tõendada töötamist pedagoogina erivajadustega inimeste õppeasutuses (haigete laste asutuses) tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil loobus M R kaebuse nõudest tühistada pensioniameti 27.02.2009 otsus nr 9532 ja jäi nõude juurde tuvastada pensionistaaž, mis annab õiguse väljateenitud aastate pensionile perioodil 01.09.1970-30.06.
  22. Vastustaja seisukoht Kaebuses on tegemist kahe taotlusega – tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tartu 2 Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna pensionikomisjoni 27.02.2009 otsus nr 9532 ja tuvastada M Ri väljateenitud aastate pensionile õigustandev staaž.
  23. SVPS preambula kohaselt soodustingimustel vanaduspensionide arvutamine, määramine, ümberarvutamine ja maksmine toimub riikliku pensionikindlustuse seadusega (edaspidi RPKS) vanaduspensionidele kehtestatud korras ja tingimustel, arvestades SVPS erisusi. Tulenevalt RPKS § 27 lg 3 kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 1 lg 2 kohaselt tehakse pensioniõigusliku staaži hulka arvatav aeg kindlaks esitatud dokumentide alusel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuna pensionikomisjon saab staaži arvestamisel tugineda üksnes dokumentidele ja M Ri nõutavat soodusstaaži tõendavad dokumendid puudusid, leidis vastustaja, et pensionikomisjoni 27.02.2009 otsuse nr 9532 tühistamiseks puudub alus. Asjaolu, et staaži tõendavad dokumendid puuduvad, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja taotleb väljateenitud aastate pensionile õigustandva staaži tuvastamist kohtus tunnistajate ütluste alusel.
  24. Pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Eeltoodust tulenevalt leidis vastustaja, et avaldajal on õigus pöörduda oma pensioniõigusliku staaži tõendamiseks halduskohtusse. Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et kuna otsuse tühistamise nõudest on loobutud, siis selles osas ei ole vaja vastuväiteid esitada ning tunnistajate ütlustest lähtuvalt vastustaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži tuvastatuks lugemise vastu ei vaidle. Kohtu otsus ja põhjendused
  25. Kohtuistungil loobus M R kaebuse nõudest tühistada pensioniameti 27.02.2009 otsus nr 9532 ja jäi nõude juurde tuvastada väljateenitud aastate pensionistaaž perioodi kohta 01.09.1970-30.06.
  26. Kohus võtab vastu kaebuse esitaja loobumise kaebuse taotlusest tühistada pensioniameti 27.02.2009 otsus nr 9532 ja lõpetab kaebuse selle taotluse osas menetluse.
  27. Kohus rahuldab M Ri avalduse pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks. Väljateenitud aastate pensionide seaduse (edaspidi VAPS) § 2 punkti 7 järgi on õigus saada väljateenitud aastate pensioni asenduskodude, erivajadusega inimeste õppeasutuste ja haigete laste asutuste pedagoogidel. VAPS § 14 punkti 4 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni pedagoogidel, olenemata vanusest, kellel on vähemalt 25-aastane pedagoogilise töö staaž, millest vähemalt 15 aastat on töötatud asenduskodudes ning erivajadustega inimeste õppeasutuses ja haigete laste asutustes, samuti kinnipidamiskohtade koolides. 3 VAPS § 8 punktides 1 - 8 märgitud isikute kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, samuti töötajatele selle pensioni määramiseks vajaliku väljateenitud aastate arvutamise korra kinnitab Eest Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 16.07.
  28. a määrusega nr 207 kinnitatud «Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionide määramiseks vajaliku pedagoogilise töö staaži arvestamise kord" (edaspidi arvestamise kord) punktis 1 on loetletud õppeasutuste, asutuste, organisatsioonide ja ametikohtade loetelu, kus töötamise aeg arvatakse pedagoogilise staaži hulka ilma kitsendusteta. Arvestamise korras on asutustena muude hulgas nimetatud koolieelsed lasteasutused ning ametikohtade loetelus on muude hulgas nimetatud kasvatajad, sh muusikakasvatajad ja muusikajuhatajad. Tööraamatu kanded töötamise kohta Viljandi
  29. Lasteaias töötamist väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel ametikohtadel ei kajasta. Avaldaja väitel on tööraamatu kanded puudulikud ning ei vasta tegelikkusele. Viljandi Maavalitsuse arhiivis ei ole dokumente, mis kajastaksid M Ri eripedagoogina töötamist Viljandi
  30. Lasteaias perioodil 01.09.197030.06.
  31. M Ri tööraamatust nähtub töötamine Viljandi
  32. Lasteaias järgnevalt: 01.09.
  33. a - 23.07.
  34. a Viljandi III Lasteaia asendaja kasvataja; 01.09.
  35. a-31.08.
  36. a Viljandi III Lasteaia muusikaline kasvataja; 01.09.
  37. a - 28.02.
  38. a Viljandi III Lasteaia kasvataja; 01.03.
  39. a - 30.08.
  40. a Viljandi III Lasteaia muusikajuhataja asendaja; 31.08.
  41. a-31.05.
  42. a Viljandi III Lasteaia muusikaala juhataja; 01.02.
  43. a-31.05.
  44. a Viljandi IV Lasteaia muusikaala juhataja kohakaasluse alusel; 01.06.
  45. a. on M R tööraamatu kohaselt asunud tööle J. Gagarini nim Näidissovhoostehnikumi 1,0 koormusega kasvataja ja 0,5 koormusega komandandi ametikohale. Tunnistaja K B ütluste kohaselt töötas ta koos M Riga Viljandi
  46. Lasteaias 1969.aastast kuni M Ri töölt lahkumiseni 1986.aastal. M R oli tavarühmas kasvataja kuni selle ajani, kui üks lasteaia rühmadest muudeti logopeediliseks rühmaks (kõnedefektiga laste rühmaks). M R asus kohe selle rühma avamisel tööle selle rühma kasvatajana. Kui kogu lasteaed muudeti logopeediliseks, st kõnepuudega laste lasteaiaks, asus M R tööle kogu lasteaia muusikakasvatajana. M R töötas nii kasvatajana kui muusikakasvatajana täistööajaga. Logopeedilistes rühmas töötavatele kasvatajatel oli pikem puhkus ja 25% palgalisa (tl 50). Tunnistaja L R töötas koos M Riga Viljandi
  47. Lasteaias 1978.aastast. Tunnistaja ütluste kohaselt, kui tema 3.Lasteaeda tööle asus, siis töötas M R logopeedilises rühmas kasvatajana ning siis, kui kogu lasteaed muudeti logopeediliseks ( kõnedefektiga laste) lasteaiaks, hakkas M R tööle lasteaia muusikakasvatajana. M R töötas kasvataja ja muusikakasvataja ametikohal täistööajaga (tl 51). Asjaolu, et 01.09.1970.a. avati Viljandi
  48. Lasteaias logopeediline ( kõnedefektiga laste) rühm kinnitab Eesti NSV haridusministri esimese asetäitja 28.08.
  49. a. käskkiri nr 109 ( tl 43). Teine rühm kõnedefektiga laste jaoks avati Viljandi
  50. Lasteaias 1977.a. ning kolmas rühm kõnedefektiga lastele avati arvates 01.09.
  51. a. (tl 44-45). Kuna lasteaias oligi ainult kolm rühma, siis muutus kogu lasteaed arvates 1.septembrist 1979 kõnedefektiga laste lasteaiaks. Viljandi Maavalitsuse 13.02.
  52. a arhiiviteatisega nr 1.2-3/208 teatatakse, et seoses M Ri (R) töötamisega Viljandi III Lasteaias ei ole võimalik esitada alust töötasu suurendamise kohta, käskkirjad puuduvad. Töötasu kaart-õienditel on alates
  53. a tehtud kanne: „Alates 01.10.1970 4 kuupalk „lisa 25%"", alust pole märgitud. See dokument tõendab seda, et M R (R) asus 01.10.1970 Viljandi
  54. Lasteaias tööle kasvatajana rühmas, kus oli ette nähtud suurem palk, st kõnedefektiga laste logopeedilises rühmas. Hinnates tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et M Ri töötamine Viljandi
  55. Lasteaias kõnedefektiga laste rühmas alates 01.09.1970 kasvatajana ning alates 01.09.1979 kuni 31.05.1986 kõnedefektiga laste lasteaias muusikakasvatajana täistööajaga on tõendatud. Kuna tööraamatu kandest nähtuvalt asus M R alates 01.06.
  56. a. tööle J. Gagarini nim Näidissovhoostehnikumi 1,0 koormusega kasvataja ja 0,5 koormusega komandandi ametikohale, siis loeb kohus tuvastatuks, et M R töötas väljateenitud aastate pensionile õigust andvatel ametikohtadel Viljandi 3.Lasteaias 01.09.1970 kuni 31.05.
  57. Mai Saunanen kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.