← Eesti

2-09-1362/13

Obsah (9)§ 187§ 129§ 439§ 442§ 232§ 231§ 162§ 173§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-1362 06. juulil 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind R T hagi R Tvas

) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 13.01.2009 ja 28.01.2009 esitatud avalduste kohaselt (tl-d 1 ja 16) pooltel on ühine tütar J T, sünd xxx, kes elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja ei tööta, saab elatis summas 1000 krooni ja lapsetoetus summas 300 krooni. Lapse ülalpidamisel aitavad hageja sugulased. Lapse igakuiste vajaduste suurus on 4900 krooni. Hagejal on sõiduauto. Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 04.05.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-16528 väljamõistetud elatise suurust kuni 2631,75 kroonini (elatise miinimumsumma koos tulumaksuga) alates 01.01.2009 ja kanda see hageja arveldusarvele nr 221021798691 Swedbangas. Samuti hageja palub mõista kostjalt välja viimesel aastal makstud elatise ja nõutava elatise suuruste vahe 14100 krooni. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni pluss tulumaks, hagiavaldus on esitatud 13.01.2009, seega antud asja hagihind moodustab 23685,75 krooni (2175 krooni + 21% tulumaks) * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Vastavalt hagi vastusele (tl 25-26) kostjal pole vastuväiteid, et kohus asja menetlusse võttis. Mina ei tunnista hagi täies ulatuses. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus Hageja nõuab elatise 2631,75 krooni kuus. Kostjal on teine perekond, ta elab vabaabielus kod. Julia Dubrovina, kes õpib Tartu Ülikooli Narva Kolledžis, ei tööta. Neil on ühine laps - tütar Milana Tulinova, sünd. 31.12.
  1. Kostja ka ei tööta, tegeleb lapse hooldamisega, pere ainusissetulek - vanematoetus 7877 krooni kuus, mis lõpeb 30.06.
  2. Neil on kaks laenu, mille kustutamiseks raha ei jätku, aitavad vanemad. Kommunaalmaksed korteri eest moodustavad keskmiselt 2000 krooni kuus, telefonid 500-1000 krooni. Isegi kui jätta arvestamata kostja koos elukaaslasega ühislaenu, pärast kommunaalmaksete tasumist jäi ca 4000 krooni, millest 1000 krooni tasub kostja hagejale elatise. Ülejäänud 3000 kroonist tasub kostja laenu 1332 krooni kuus. S.t ei jätku raha toidule, pere elab vanemate abil. Kostja leiab, et antud olukorras tuleb kohaldada Perekonnaseaduse § 61 lg 5, kuna hageja nõutava elatise väljamõistmise korral kostja teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Samuti hageja palub elatise välja mõistmist tagasiulatuvalt nõudes viimasel aastal makstud elatise ja nõutava alates 01.01.2009.a elatise suuruste vahe summas 14100 krooni. See nõude on täiesti põhjendamatud, kuna kostja täidab oma kohustusi ja tasub elatise tütre J ülalpidamiseks vastavalt Narva Linnakohtu 04.05.
  3. otsusele 1000 krooni kuus. Seega hagejal puuduvad seaduslikud alused nõuda tagasiulatuvalt elatise suurust. Hagejal on varjatud sissetulek: ta korraldas oma korteris maniküürisalongi ja osutab elanikele teenuseid, mitte tasudes riigimaksud. Seepärast tema väide, et ta ei tööta, ei vasta tegelikkusele. Kostja arvab, et hageja poolt märgitud lapse vajaduse summad on kõrgendatud. Ta märkab kulutused toidule lapsele 1700 krooni kuus, aga kostja pere elab 1700 krooniga (3 inimest). Samuti ei vasta tegelikkusele kulutused riietele ja jalanõudele (600 krooni). On arusaamaatud kulutused tervishoiule summas 200 krooni, hügieenitarvetele 300 krooni, lapse koolikohustuste täitmiseks 700 krooni (?) (laps ei käi koolis) ja „muud vältimatud püsikulutused” ulatuses 700 krooni. Vaatamata sellele, et hageja suurendas lapse vajadusi, kostja saab aru, et summa 1000 krooni kuus on liiga väike lapsele, aga kahjuks, praegu kostjal pole võimalust tasuda rohkem, kuna ta on lapsehoolduspuhkusel ja seepärast ei saa otsida tööd. Tulevikus, kui kostja leiab tööd, kostja ei keeldu suurendada elatise suuruse. Seepärast palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kostja ei kavatse esitada vastuhagi, on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtukulud palub jätta pooled endi kanda. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 44) hageja leiab, et kostja vastuväited on väljamõeldud ning ei vasta faktilistele asjaoludele ja on ümber lükatud kostja enda poolt esitatud dokumentidega. Kostja viitas, et ta ei tööta kusagil, samas on kostja poolt esitatud pangaarve väljavõttest üheselt näha, et kostja viibib regulaarselt Soome Vabariigi territooriumil, kus kasutab ka pangaarvet. Antud fakt, hageja arvates, tunnistab seda, et kostja töötab Soomes, kus teenib ka raha. Kostja poolt laenu võtmine ning selle kustutamine ei ole kostja poolt lapse ülalpidamiseks elatise maksmisest vabastamise aluseks. 3
(7)Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus Kostja poolt esitatud dokumendid Julia Dubrovina õppimisest, tööraamatu koopiad ja tema korteri, üldpinnaga 80m2, ülalpidamise ja teenustasu kuludest, ei saa olla tõendiks selle kohta, et kostja on maksevõimetu ning samuti ei saa need olla kostja esimesest abielust sündinud lapse ülalpidamise kohustustest vabastamise aluseks. Telefoniarved J. Dubrovina nimele summas ligi 1000 krooni ja üle selle, ei ole samuti kostja poolt elatise maksmisest vabastamise aluseks. Kui kostja tahtis nende dokumentidega tõendada, et tal on teine pere, siis hageja arvamuse kohaselt tõendavad need dokumendid vastupidiselt kostja pere piisavalt stabiilset ja kõrget majanduslikku seisu. Mobiiltelefon ei ole hädavajalik vahend, seda ei kasutata teisest abielust sündinud lapse ülalpidamiseks. Niivõrd suured kulud telefonikõnede eest ei põhjenda teise lapse vajadusi, seoses millega kostja väited selle kohta, et temalt esimesest abielust lapsele elatise väljamõistmise korral jääb laps teisest abielust vähem materiaalselt kindlustatuks, on absurdsed. Kostja on kohustatud nagu hagejagi ühist last ülal pidama. Seoses sellega, et kostja ei esitanud piisavalt põhjendatuid kinnitusi oma väidetele, leiab hageja, et hagi kuulub rahuldamisele täies mahus. KOHTUISTUNG Kohtuistungil pooled jäid oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Hageja täpsustas, et palub mõista elatis välja alates 13.01.2009, seega hagi esitamise päevast. Kostja seletas, et 3 nädalat oli Soomes abikaasa isa külas, kes seal töötas. Kostja vaidles vastu lapse vajaduste suurusele, mida näitas hageja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt

§ 439

ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.

§ 442lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded.

Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:  et poolte abielu lahutati 29.09.2005. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0133269 (tl 7)  et pooltel sündis xxx tütar J T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx (tl 8)  et Viru Maakohtu 04.05.2006 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-16528 alusel R T peab maksma R T kasuks igakuiselt elatist tütre J, sünd xxx ülalpidamiseks summas 1000 krooni alates 01.09.2005 kuni tütre täisealisuseni. Nimetatud asjaolu on 4

(7)Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus kohus tuvastanud Viru Maakohtu 08.05.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-16528 (tl 17-19).  et kostjal on veel üks laps – tütar Milana Tulinova, sünd 31.12.2007. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0355947 (tl 27). Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kui kohus oma otsusega 2005.aastal mõistis elatis poolte tütre ülalpidamiseks, oli ta x-aastane, praegu aga ta on x-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele:  kuni 6-aastasele lapsele moodustavad 1875 krooni (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud, ei vaidlustanud seda ka kostja. 5

(7)Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus Kuid elatise väljamõistmisest on muutunud kostja varaline seisukoht. Tal on sündinud veel üks laps, kellele kostja peab ka andma ülalpidamist. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja väidab, et ei tööta ja saab elatis summas 1000 krooni ja lapsetoetus summas 300 krooni, kokku 1300 krooni kuus. Lapse ülalpidamisel aitavad sugulased. Kostja poolt esitatud tõendi alusel (tl 35) oli temaga tööleping lõpetatud 28.09.
  1. Alates 08.09.2008 ta sai vanemahüvitis keskmiselt 7 877 krooni kuus (tl 33), seega kostja ülalpidamisvõime on: 2625,70 krooni (7 877 krooni : 3 (hageja ja tema 2 ülalpeetav), kostja sõnade järgi maksti vanemahüvitis kuni 30.06.
  2. Vastavalt kostja poolt esitatud tõendile (tl 36) kostja teise lapse ema õpib Tartu Ülikooli Narva kolledžis ning alates 23.01.2009 – 22.01.2010 viibib akadeemilisel puhkusel (lapse hooldamiseks). Kostja ei täitnud oma laste ülalpidamiskohustust piisaval määral, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja alates hagi esitamise päevast on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja tasus elatis 1000 krooni kuus, seega andis oma tütrele ülalpidamist ebapiisavas määras, millega rikkus ülalpidamiskohustust. Kostja on töövõimeline isik, lapsel sissetulekud puuduvad. Kostja peab tegema kõik endast sõltuva, et tal piisaks raha laste ülalpidamiseks seaduses ettenähtud suuruses. Kohus leiab, et hageja nõue mõista kostjalt elatis välja summas 2175 krooni kuus, millele lisandub tulumaks on põhjendatud ja seadusega kooskõlas, kuna füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus hagi täies ulatuses, suurendab varem väljamõistetud elatise suurust ning mõistab elatise kostjalt hageja kasuks välja poolte tütre ülalpidamiseks alates 13.01.2009 kuni tütre täisealiseks saamiseni summas 2631,75 krooni kuus (2175 krooni + 21% tulumaks). Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus ei arvesta kostja kohustusi panka ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem 6
(7)Tsiviilasi nr 2-09-1362 Viru Maakohtu 06.07.2009 otsus on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Ülalöeldust ning

§ 162

lg-test 1 ja 2 lähtudes leiab kohus, et menetluskulud antud tsiviilasjas peab kandma kostja R T, kelle kahjuks otsus on tehtud. Kohus selgitab hagejale, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.