2. Saata käesoleva määruse ärakiri OÜ-le Hetk. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (
ASJAOLUD
) §-le 10 ja tasumata oli riigilõiv. 21.01.2009 saabus kohtule kaebuse täiendus, milles kaebaja kõrvaldas puudused osaliselt. Kuna kaebuses esinesid jätkuvalt puudused, jättis kohus 05.02.2009 määrusega kaebuse uuesti käiguta.
lg 3 kohaselt kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohus on kaebajale korduvalt andnud võimaluse kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõiv tasuda. Käesoleva ajani ei ole kaebaja tasunud riigilõivu. Kohtule ei ole esitatud tõendit riigilõivu tasumise kohta, samuti on 04.03.2009 kontrolli tulemusel kindlaks tehtud, et ka elektroonilises andmebaasis ei kajastu andmed kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta. Kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 02.03.2009. Kuna kaebuse esitaja ei ole kaebuse puudusi kõrvaldanud, ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta. Kaebaja on 04.03.2009 esitanud taotluse pikendada tähtaega määrusele vastamiseks. Taotluses ei sisaldu ühtegi põhjendust, miks tähtaeg on mööda lastud ning mis takistab riigilõivu (summas 80 krooni) tasumist.
lg 1 alusel kohaldab halduskohus halduskohtumenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes tsiviilasjade hagimenetlusele kohaldatavaid sätteid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kaebaja taotluse, pikendada määrusele vastamise tähtaega, menetlemine ei ole põhjendatud. Põhjendatud taotlus oleks tulnud mõjuvate põhjuste esinemisel esitada hiljemalt 02.03.2009. Riigilõivu tasumata jätmise näol on tegemist kaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mille kõrvaldamine ei nõua õigusteadmisi ega pikka tähtaega. Kohtu poolt määratud tähtaeg oli piisav ning möödus 02.03.2009, mistõttu kohus kaebaja taotlust tähtaja pikendamiseks ei menetle. Kuna riigilõiv on tasumata ning kohus on hoiatanud kaebajat puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise tagajärgedest, kuulub kaebus tagastamisele.
lg 7 kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kohus selgitab, et uuesti kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses vastava kaebuse esitamisele ettenähtud tähtaegu. 8. Seoses kaebaja 20.02.2009 esitanud avaldusega, kohus märgib, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p-dele 4, 5 ja 7 on maakohtu pädevuses kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine, täitemenetlusega seotud hagide lahendamine ning muude lahendite tegemine TMS-is ettenähtud juhtudel. Vastavalt TMS-ile võib kaebaja: 1) esitada kohtutäiturile avalduse täitetoimingu edasilükkamiseks (TMS § 44); 2) esitada maakohtule avalduse täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks (TMS § 45); 3) esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel (TMS § 217 lg 1); 4) esitada maakohtule hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (TMS § 221 lg 1); 5) esitada maakohtule kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta (kohtutäituri seaduse § 28). Kristina Maimann Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.