← Eesti

3-06-235/44

Obsah (4)§ 40§ 44§ 155§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2009, Tallinn Haldusasja

§ 40lg 1 ja lg 3).

Vastustajal ei ole õigust kinni panna teed, mis läheb kaebaja kinnistule. Riigikohus on oma 17.12.2001 otsuses nr 3-2-1154-01 leidnud, et olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Kaebajal on õigus nõuda

§ 44

lg 1 kohaselt valduse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Kuivõrd rikkumise aluseks on haldusakt, on kaebaja huvitatud selle õigusvastasuse tuvastamisest, et vältida valduse rikkumisi tulevikus. See on ka põhjuseks, miks ta ei valinud oma õiguste kaitseks tsiviilmenetlust ja vastavat hagivormi. Ligipääsu piiramiseks mööda avalikus kasutuses olevat teed kaebaja kinnistule puuduvad seaduslikud alused, sest sellist võimalust ei näe ette ükski kehtiv seadus. Kaitseminister ei saa rahuajal oma määrustega kaebaja valdust rikkuda ja ei oma õiguslikku alust piirata juurdepääsu kinnistule, mis ei kuulu riigile või mille osas ei ole vastavat kokkulepet vastava kinnistu omanikega. Niisugust volitust ei anna ka relvaseadus. 3. Tallinna Halduskohtu 14.04.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused:

  1. a)Vaidlustatud on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lõike 2 tähenduses üldkorraldust, millega määratakse kindlaks konkreetse asja avalik-õiguslik seisund. Sisuliselt võib teabetahvli ja punase lipu heiskamist, tähistamaks keeldu sisenda polügoonile, võrrelda liikluses kasutatavate liiklusmärkide, tõkkepuu või valgusfooriga;
  2. b)vaidlust ei ole selle üle, et vaidlustatud üldkorraldus oli vastu võetud ja seda rakendati vähemalt 2006. aasta jaanuarikuu 4. nädalal ja et keelu tookordne rakendamine lõppes 27.01.2006. Nähtuvalt käesolevas kohtumenetluses kogutud tõenditest on tegemist jätkuvalt jõus oleva üldkorraldusega;
  3. c)põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega, need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sama mõtet kordab ka HMS § 3 lg 1, mis sätestab, et haldusmenetluses võib isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi piirata ainult seaduse alusel; 2

(6)3-06-235
  1. d)kaitseminister kehtestas oma 13.05.2002 määrusega nr 9 „Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ vastavad nõuded ja korra. Nimetatud korra § 3 lg 2 alusel peab harjutusväli olema tähistatud selliselt, et selle kasutamisel oleks tagatud keskkonna, seal viibivate isikute, samuti elanikkonna ohutus ja lg 3 alusel tähistatakse ohtlikud alad ümbritsevast keskkonnast selgelt eristatavate ning kasutuseeskirjale vastavalt paigaldatud hoiatussiltide, piirimärkide ning tõkkepuudega. Sama paragrahvi lg 4 alusel paigaldatakse laskepaiga sissepääsukohti tähistavate tõkkepuude vahetusse lähedusse lipumastid ja infotahvlid. Laskmiste ajaks heisatakse lipumasti päevasel ajal punast värvi hoiatuslipp. Korra § 10 lg 2 alusel informeeritakse elanikkonda laskeharjutuse toimumise kohta hoiatusviitade paigaldamisega harjutusvälja välispiirile enne laskeharjutuste algust ning tagatakse nende olemasolu laskeharjutuste lõpuni;
  2. e)relvaseaduse (RelvS) § 85 lg 4 (kehtiva RelvS § 85 lg 5) annab piisava õigusliku aluse vaidlustatud üldkorralduse andmiseks vajalike õigusaktide kehtestamiseks. Seaduses kasutatud mõiste „kasutamise kord“ hõlmab käesoleval juhul tulenevalt asja (polügoon) olemusest ka võimalust ja kohustust piirata kõrvaliste isikute ligipääsu laskeväljale ja selle ohualadele. Kuigi vastavalt RelvS § 84 lg 8 ei laiene RelvS §-s 84 kehtestatud lasketiirule ja laskepaigale esitatavad nõuded kaitseväe lasketiirule, on seaduse mõttest arusaamiseks oluline nimetatud paragrahvi lõige 4, mis sätestab, et lasketiir või laskepaik peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste isikute ja loomade pääs laskmispiirkonda. Tulenevalt kaitseväe poolt kasutatavate relvade iseloomust on oluline, et ohutuse tagamiseks harjutusväljadel rakendatakse kõiki vajalikke meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub mh kõrvaliste isikute ohutuse tagamine ja vajadusel selleks harjutusväljal asuvatel avalikult kasutatavatel teedel liiklemise piiramine;
  3. f)TeeS § 4 lg 1 sätestab, et avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Kui relvaseadus annab võimaluse sätestada kaitseväe harjutusvälja kasutuskorda, siis hõlmab selline volitus ka harjutusvälja olemusest tulenevat ohtu arvesse võttes volitust sätestada piiranguid harjutusväljale sisenemiseks ja seda läbivate teede kasutamiseks. Käesoleval juhul kaalub avalik huvi riigikaitseotstarbelise harjutusvälja olemasoluks ja sihipäraseks kasutamiseks ning inimeste ohutuse tagamiseks üles kaitseväe harjutusvälja territooriumile jäävate kinnistu(
  4. te)omanike või kaitseväe territooriumil asuvaid teid oma kinnistule ligipääsuks kasutavate isikute huvi piiramatuks ligipääsuks oma kinnistutele;
  5. g)käesolevas asjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja omandas Pikakäänu kinnistu 02.04.2003, s.o ajal, mil vaidlustatud haldusakt juba kehtis. Tulenevalt asjaolust, et selleks ajaks oli Vabariigi Valitsuse määrusega asutatud Kaitseväe Keskpolügoon ning määratletud selle välispiir, oleks kaebaja pidanud tavapärase tähelepanelikkuse juures arvestama asjaoluga, et sellest võivad tuleneda piirangud tema kinnistu kasutamisele või sellele ligipääsule;
  6. h)kaebaja kinnistule viiva tee kasutamist piiratakse tulenevalt polügooni kasutamisest umbes kümnel päeval aastas. Sellise ulatusega piirang ei ole ka sisuliselt ebaproportsionaalne. Kuuajaline etteteatamine tee sulgemisest vastavalt praktikale on asjakohane ja annab kaebajale võimaluse oma tegevust kinnistul planeerida. Piiranguid kinnistul viibimiseks ja selle kasutamiseks tehtud ei ole, kuna see ei jää laskeharjutuste ohualasse;
  7. i)Kaitseväe Keskpolügooni tegevusest puudutatud kinnistute omanikud võivad juhul, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda neil jätkata kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele, taotleda oma kinnistute sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. Ennu Tšernjavski apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Põhjendused: 3
(6)3-06-235 a) juurdepääsu takistamine on vastuolus nii

§ 40

lg 1 ja lg 3 sätestatud valduse kaitse normiga kui ka

§ 155lg 1 ette nähtud avaliku tee kasutamise võimalust kaitsva normiga.

PS ja HMS kohaselt peaks selleks, et neid norme riivata, tulenema vastav alus seadusest. Selleks aluseks on halduskohus võtnud aga mitte seaduse, vaid kaitseministri 13.05.2002 määruse nr 9 „Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord“. Tegelikkuses ei saa kaitseminister ega muud ministrid ega valitsus rahuajal ja ilma selgelt seadusest tuleneva volituseta piirata isikute õigusi ja vabadusi, k.a. rikkuda otseselt

sätestatud asja valdamise regulatsiooni;

  1. b)kohtu poolt viidatud relvaseaduse normid sätestavad selgelt ja ühemõtteliselt kaitsejõudude kohustuse kasutada polügooni nii, et see oleks elanikele ohutu. Norm kohustab kaitseväge/ polügooni kasutajaid ja selle kasutamise eest vastutajaid oma tegevuse korraldamiseks, mitte ei anna neile õigustust teistele kuuluvate kinnistute sulgemiseks vmt. Samamoodi ei püüa ka kaitseminister oma määruses nr 9 sätestada (olematu volitusnormi alusel) kohustusi temale mittealluvatele isikutele või regulatsiooni eraomandis olevate kinnistute kasutamiseks. Tõlgendus, mille kohaselt nimetatud normid õigustaksid apellandi kinnistu kasutamise piiramist või isegi oleksid üksnes sellele suunatud, ei tulene normide tekstist ega mõttest;
  2. c)kohus tsiteerib relvaseaduses toodud nõuet, et lasketiir peab asetsema, olema rajatud ja seadistatud selliselt, et selle kasutamisel on tagatud lasketiiru või laskepaiga kasutajate ja ümbruse ohutus ning välistatud kõrvaliste isikute ja loomade pääs laskmispiirkonda. Ilmselgelt on tegemist normiga, mis on suunatud kaitsejõudude tegevuse reguleerimisele, selleks, et polügooni kasutataks viisil, mis ei ohusta kõrvalisi isikuid. Tõlgendus, mille kohaselt norm justkui annaks aluse eraisikute kinnistute valduse rikkumiseks, oleks nii grammatiliselt kui süstemaatiliselt väär;
  3. d)polügooni välispiiri määratlemine Vabariigi Valitsuse poolt ei saa õiguslikult luua mingeid otseseid piiranguid apellandi kinnistu kasutamisele. Piirangute kehtestamine on võimalik ainult seadusega või seadusest tuleneval delegatsiooninormil põhineva alama õigusaktiga. See, et kõnealuse kinnistu osas on valdust rikutud juba enne, kui apellant kinnistu omandas, ei legitimiseeri õigusvastast tegevust. Kui halduse tegevus on õigusvastane, on see õigusvastane sõltumata sellest, kas apellant omandas kinnistu enne vastava tegevuse algust või pärast seda;
  4. e)väide, et kinnistu juurdepääs suletakse umbes 10 päeval aastas, on tõendamata. Kohus ei ole uurinud, kui sagedasti ja kui pikalt tegelikkuses kinnistu juurdepääs suletakse. Selleks, et asuda hindama piirangu proportsionaalsust, peaks eelnevalt olema tuvastatud piirangu õiguslik alus;
  5. f)asjakohatu on halduskohtu poolt tähelepanu juhtimine võimalusele, et kui avalikõiguslikud kitsendused ei võimalda kinnistu senist kasutamist jätkata, siis on õigus taotleda kinnistu sundvõõrandamist kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 2 alusel. Antud juhul ei ole avalik-õiguslikke kitsendusi ette nähtud ning valdust rikutakse ebaseaduslikult. 5. LtVÕK Tapa Väljaõppekeskuse vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning leitakse järgmist:
  6. a)vastustaja ei anna välja haldusakte, millega suletakse juurdepääsutee apellandi kinnistule. Vastustaja heiskab keskpolügooni välispiiril asuva infotahvli juures punase hoiatuslipu neil päevadel, mil keskpolügoonil toimuvad laskeharjutused. Punane hoiatuslipp infotahvli juures peaks mõistlikule isikule teada andma, et keskpolügooni territooriumile ei tohi siseneda isiku enda ohutuse tagamiseks. Loomulikult ei ole vastustajal võimalik kontrollida kogu keskpolügooni territooriumi ulatuses, kas hoiatuslipu olemasolu korral järgivad kolmandad isikud keskpolügooni territooriumile sisenemise keeldu või mitte; b)

§ 40

lg 1 kohaselt on valdus kaitstud seadusega omavoli vastu.

§ 40

lg 3 alusel on valduse rikkumiseks valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimist.

§ 4

(6)3-06-235 155 lg 1 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena;
  1. c)riik ei omavolitse, kui tagab elanikkonna ohutuse kaitseväe harjutusväljal peetavate laskeharjutuste ajaks. Apellandi kinnistule ei ole tegelikkuses ligipääsu ka üksnes kaitseväe harjutusväljal asuva tee kaudu, vaid Pikakäänu kinnistule pääsemiseks tuleb ületada kaks riigi omandis olevat kinnistut, kus teed üldse ei paikne. Need on Silla kinnistu ja Polügoon 334 kinnistu, mida mööda on apellant sõitnud Pikakäänu kinnistule. Riik ei ole selleks takistusi teinud. Apellandi arusaam, et ta peab saama kasutada riigi kinnistuid piiranguteta ning et teeomanik ega kinnisasja omanik ei tohi keelata tal tee või kinnisasja põhjendamatut kasutust, on väär ja põhjendamatu;
  2. d)RelvS § 85 lg 5 annab seadusliku aluse ka kaitseväe harjutusvälja territooriumil asuvate teede kasutamise korra kindlaksmääramiseks ning seda eeskätt elanikkonna ohutuse tagamiseks. Kuivõrd tegelikkuses ei ole juurdepääsu suletud, ei ole ka apellandi subjektiivsete õiguste rikkumist toimunud. 6. Kaitseministeerium palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaitseväe keskpolügooni piiride tähistamise nõuded on Tapa Väljaõppekeskusele täitmiseks kohustuslikud. Infotahvel ja punane lipp on kohustuslikud koostisosad keskpolügooni piiride tähistamisel ja elanikkonna informeerimisel laskeharjutuste toimumisest. Tegemist ei ole haldusaktiga, sest infotahvli paigaldamine ja punase lipu vajadusel heiskamine on seaduspärase haldusakti täitmiseks teostatud toimingud kooskõlas keskpolügooni kasutuseeskirjadega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et polügooni läbiva tee sulgemisega piiratakse kaebaja õigusi. Asjaolu, et kaebajal on võimalus pääseda oma kinnistule muude kinnistute kaudu, millel teed ei ole, kasutamata polügooni ala, ning vaidlusalune tee ei viigi kaebaja kinnistule, vaid üksnes selle lähedusse, ei tähenda, et tee sulgemisega kaebaja õigusi ei piirata. 8. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et punase lipu heiskamine ja infotahvli riputamine on üldkorraldus, kuna sellega muudetakse asja avalik-õiguslikku seisundit. Ekslik on vastustaja seisukoht, et nimetatud tegevusega teed liikumiseks ei suleta, sest sel liikumist faktiliselt ei takistata. Olukorras, kus infotahvlile on märgitud, et polügooni piiri ja polügoonil asuvate tähistatud alade piiride ületamine on lubatud ainult tõkestusposti tähisega kohtades juhul, kui punane lipp ei ole heisatud, ei ole võimalik punase lipu heiskamisest teha muud järeldust kui see, et läbipääs on keelatud. 9. Menetlusosalised vaidlevad muu hulgas selle üle, kas tegelikkuses on punase lipu heiskamise teel polügooni läbivat teed üldse suletud. Vastustaja on seisukohal, et seda pole tehtud, kuid lähiajal võib selleks tekkida vajadus umbes kümnel päeval aastas. Kolleegium selgitab, et liikumist ei keela infotahvel, vaid punase lipu heiskamine. Olukorras, kus punast lippu pole heisatud, ei ole antud ka haldusakti, mis keelaks läbipääsu ja piiraks kaebaja õigusi. Et apellant heidab halduskohtule ette uurimispõhimõtte täitmata jätmist ja asjaolude selgitamata jätmist, millal punane lipp heisati, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, kas punase lipu heiskamine oleks õigusvastane. Kui lipu heiskamine on lubatud, tuleb kaebus jätta rahuldamata sõltumata sellest, mitmel korral seda tehti. 10. Apellandil on õigus, kui ta leiab, et asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas infotahvel paigaldati ja läbipääsu keelamise võimalus loodi enne tema poolt Pikakäänu kinnistu omandamist või mitte. Liikumist piirava haldusakti õiguspärasus ei sõltu küsimusest, kes on naabruses asuvate kinnisasjade omanikud. Kaebaja õigusi rikub vaidlustatud haldusakt ja 5
(6)3-06-235 tal on põhjendatud huvi selle õigusvastaseks tunnistamiseks ka juhul, kui ta omandas kinnistu pärast polügooni rajamist ja liikumispiirangute kehtestamist. Liikumispiirang on kehtestatud kestvalt isiku õigusi piirava haldusaktiga.
  1. Liikumisvabaduse piiramiseks peab olema seaduslik alus. RelvS § 85 lg 4 sätestab, et kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise korra kehtestab kaitseminister. Kaitseministri 13.05.2002 määruse nr 9 „Kaitsejõudude harjutusväljale esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 8 lg 1 p 7 kohaselt laskepaiga ja välilasketiiru kasutuseeskirjas sätestatakse liikumispiirangud laskepaigas ja välilasketiirus, p 8 kohaselt ka kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord laskeharjutuste läbiviimise ajal. Määrus näeb ette ka tõkkepuude paigaldamise võimaluse (§ 3 lg 3, lg 4). Kolleegium nõustub halduskohtuga, et RelvS § 85 lg 4 on piisavalt täpne volitusnorm, mis võimaldab keskpolügoonil kui RelvS §85 lg 1 punktis 1 nimetatud harjutusväljal liikumist piirata. Polügooni kasutamise kord peab juba tulenevalt polügooni otstarbest ja vajadusest tagada inimeste elu ja tervis nägema ette võimaluse seal liikumist piirata ka ilma seda seaduses otsesõnu sätestamata. Selle delegatsiooninormi alusel kehtestatud kaitseministri määrus näeb samuti polügoonil liikumise piiramise võimaluse ette. Apellant ei väida, et vaidlustatud haldusakti poleks andnud selleks volitatud organ.
  2. Apellatsioonkaebuses ei ole asutud seisukohale, et vaidlustatud haldusaktiga piirataks kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt. Ringkonnakohus jagab halduskohtu ja vastustaja seisukohti, et polügooni kasutamisest tekkiva ohu vältimiseks on selle alal liikumise piiramine proportsionaalne ka siis, kui kaebaja ei saa oma kinnistule muul viisil. Kaebaja ei väida, et tal poleks olnud võimalik sealt lahkuda ööbimiseks sobivasse kohta või tal oleks olnud takistatud juurdepääs tervishoiuteenusele või muule eluks vajalikule. Arvestada tuleb ka seda, et Pikakäänu kinnistu sihtotstarve ei ole elamumaa, kuhu liikumiseks võimaluste olemasolu on kaalukas.
  3. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel jääb apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt rahuldamata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.