) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja Tsiviilasi nr 2-09-8983 Viru Maakohtu 07.07.2009 otsus kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Kohtule 04.03.2009 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja palub välja mõista A D hageja kasuks, tütre V D ülalpidamiseks elatusrahana 1/2 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagi esitamise hetkel moodustab 2175 krooni. Välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabi osutamise eest kantud menetluskulud. Pooled oli abielus, mis lahutati poolte kokkuleppel Perekonnaseisuametis 01.09.2003.a. Abielust kostjaga on tütar V (sünniaeg: xxx.a), kes elab hagejaga. Pärast abielu lahutamist kostja osutas mõningat abi tütre ülalpidamiseks. Hageja hindab seda abi kui ebaregulaarsena ja ebapiisavana. Alates 01.01.2009.a kostja ei osuta abi tütre ülalpidamiseks. Tütar õpib kolmandas klassis. Tema vajadused kasvavad pidevalt. Kasvavale lapsele vajalikule täisväärtuslikule toitumisele kulub vähemalt 2400 krooni kuus. Tütar käib kolm korda nädalas pärast tunde logopeedi juures. Tänu täiendavates tundides käimisele laps vajab lisatoitumist, millele kulub 15 krooni päevas (180 krooni kuus). Riiete ja jalanõude (igapäevane, hooaja, spordi, pidulik) soetamiseks on tarvis 800 krooni kuus. Koolitarvete soetamisele, koos kooliks ettevalmistumisega on tarvis 400 krooni kuus. Samuti on vaja kulutusi majapidamis- ja hügieeniesemete soetamiseks, interneti eest tasumiseks, ekskursioonideks, meelelahutus- ja õpetlikeks üritusteks ning lapse osas kommunaalteenuste eest tasumiseks. Hageja arvab, et tütre ülalpidamiseks on tarvis umbes 5000 krooni kuus. On ilmselge, et vanem, kelle juures elab laps kannab tema ülalpidamiseks suuremaid kulutusi, võrreldes lapsevanemaga, kes elab eraldi. Lapsele vajalikud kulutused ei koosne üksnes kulutustest toidule, riietele, ning kulutustest kommunaalteenuste eest. Antud juhul on vajalikeks kõik kulutused, mida kannab lapsevanem lapse heaolu ning turvalisuse tagamiseks. Tütre elamine ema juures tähendab seda, et hageja peab iga päev tegelema tütre elu korraldamisega ning omama selleks vajalikke rahalisi vahendeid. Hageja kannab iga päev lapse ülalpidamiskohustust, omades seejuures ainult enda sissetulekut. Kostja poolt lapsele elatise maksmise ebaregulaarsus ja -piisavus raskendavad hageja olukorda lapse ülalpidamisel. Kostja on kohustatud maksma oma alaealise lapse ülalpidamiseks, seadusega kindlaksmääratud ulatuses elatist. Hageja arvab, et igakuise elatusraha suurus hagi esitamise hetkel ei või olla alla 2175 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjaliku menetluse korras. Hageja on nõus kompromissi arutamisega. Asja läbivaatamise korral kohtuistungil hageja soovib kasutada tõlgi teenuseid. TSIVIILASJA HIND 2
) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.
lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2175 krooni, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi vastuse kohaselt (tl 20-21) ta vastab hageja I K avaldusele oma mittenõustumisega talle esitatud nõudmistega. Seitsme aasta jooksul on kostja maksnud alimentid vastavalt suulisele kokkuleppele poolte vahel. Selle aja jooksul kostja tõstis alimentide suurust mitu korda. Kostja rahaline seisund ei võimalda nõustuda hageja nõudmisega maksta 2175 krooni kuus. Kostjal ei ole valduses kinnisvara, seetõttu on ta sunnitud üürida korteri eraisikult. Peale kommunaalkulude (keskmiselt 1500 krooni) maksab kostja igakuiselt ka üüri eest 800 krooni. Korter asub aadressil xxx. Kostja perekond koosneb neljast inimesest: kostja, abikaasa - N D, poeg T D, isikukood xxx ja abikaasa poeg esimesest abielust D G, isikukood xxx. Kostja abikaasa N D praegu on lapsehoolduspuhkusel. Pere sissetulekuteks on kostja palk (5500 krooni) ja abikaasa lapsevanema palk ja toetused (4100 krooni). Noorema poja T ülalpidamiseks kulutab kostja keskmiselt 2700 krooni kuus (mähkmed -600 kr, ravimid ja vitamiinid - 400 kr, lastetoit - 700 kr, rõivad - 400 kr, mänguasjad ja arendatavad vahendid - 600 kr). Vanem poeg D on esimese klassi õpilane. Temale eraldatakse pere eelarvest umbes 2000 krooni (õppevahendid, toit, rõivad, meelelahutus, huviringid, internet, kontsertide külastus). Võttes arvesse kõik ülaltoodud faktid, jääb kostja pere eelarves kõikideks muudeks kulutusteks umbes 2600 krooni, siia peaks mahtuma ka pere toitlustamine, kostja ja abikaasa jooksvad ja isiklikud kulud, pereauto ülalpidamine, samuti ka alimentid. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 30) kostja vastuväidetest hagile ei ole nõus kostja poolt märgitud poja D G ülalpidamiskuludega. Loomulikult kostja abikaasa peab kandma oma poja D ülalpidamisega seotuid kulusid. Kuid D isaks on teine inimene, kes kannab tema ülalpidamiskohustust. 3
) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et poolte abielu on lahutatud 01.09.2003. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielulahutuse tunnistusega BL 0117225 (tl 4) et hageja sõlmis 22.11.2008 abielu A K ja sai perekonnanimeks „K“. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega xxx (tl 5) et pooltel 22.09.1999 sündis tütar V. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega xxx (tl 6) et kostja sõlmis 24.11.2006 abielu Natalja Gladkihhiga. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0138206 (tl 25) et 28.10.2008 kostja peres sündis poeg T. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0371873 (tl 26) PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista 4
lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Poolte ühine tütar on peaaegu 10-aastane. Sotsiaalministeeriumi uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ (edaspidi Metoodika), selgub, et tarbimiskulutused linnas elavale tervele: 7-13.aastasele lapsele moodustavad 2182 krooni kuus (vaata: http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Sotsiaalvaldkond/kogumik/Lapse_kulud_1_.p df). Üleval tuvastatud asjaolud loeb kohus üldtuntuks, mida ei ole vaja tõendada vastavalt varem tsiteeritud
231 lg 1. Tütar elab koos hagejaga. Kohus on nõus hageja väitega, et lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Laste elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Hageja palub mõista elatis välja seaduses ettenähtud miinimummääras alates hagi esitamise päevast, seega ei pea hageja dokumentaalselt tõendama lapse vajaduste suurust. Hageja sai kostjalt elatise näol alaltes hagi esitamisest 4500 krooni, mis moodustab kuus 1125 krooni (4500 krooni / 4 kuud). Kostja on nõus tasuma elatis summas 1200 krooni kuus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist kohtulahendi alusel. Kostja ei täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust piisaval määral ja regulaarselt, seega hageja nõue mõista kostjalt elatise välja alates hagi esitamise päevast on põhjendatud ja seadusega kooskõlas. 5
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
§-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.