3-08-1519 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 16.03.2009; Tallinn Haldusasja number 3-08-1519 Haldusasi O.G (avaldaja) kaebus seonduvalt Loksa Linnavolikogu tegevusetusega ning kaebuse esitaja ja linnaelanike 28.04.2008 algatuse arutusele võtmise kohustamise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
- Lõpetada haldusasja nr 3-08-1519 menetlus, sest linnaelanike 28.04.2008 algatust on arutatud Loksa Linnavolikogu 14.08.2008 istungil ning 05.02.2009 istungil vormistati see ka vastavasisulise otsusena, mis tähendab seda, et kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud (HKMS § 24 lg 1 p 4);
- Jätta menetlusosaliste poolt kantud kulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.
- Avaldaja esitas 31.07.2008 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles on taotletud Loksa Linnavolikogule vastavasisulise ettekirjutuse tegemist, et linnavolikogu arutaks linnaelanike 28.04.2008 algatust. Algatuse juurde on esitatud ka vastava Loksa Linnavolikogu 28.03.2007 otsuse nr 37 „Detailplaneeringu algatamine Posti tn 4/6 kinnistul ning lähteülesande kinnitamine“ kehtetuks tunnistamise eelnõu.
- Tallinna Halduskohtu 28.01.2009 määrusega võeti kaebus menetlusse ja saadeti Loksa Linnavolikogule kui vastustajale vastamiseks (tl 36). Kaebus on võetud menetlusse kui individuaalne kaebus ja sellel eeldusel, et O.G oli üks algatuse esitajatest. Taolistel juhtudel on küsimus taotletava vastuse saamises kui sellises, mitte niivõrd selles, milline on selle sisu. 2
- Loksa Linnavolikogu kirjalik vastus on esitatud ja sellest ilmnes, et algatust koos linnavolikogu 28.03.2007 otsuse nr 37 kehtetuks tunnistamise eelnõuga arutati 14.08.2008 istungil ja et volikogu 05.02.2009 istungil arutati küsimust veelkord ning siis vormistati see ka vastavasisulise otsusena.
- Loksa Linnavolikogu 20.02.2009 vastusest järeldus, et kaebuse esitaja ning teiste linnaelanike algatust oli vastuse esitamise ajaks arutatud ning seega pidi olema eesmärk saavutatud. Kohus lõpetab menetluse kui eesmärgid saavutatakse menetluse käigus, enne kohtuistungi toimumist.
- Lähtuvalt eeltoodust selgitati Tallinna Halduskohtu 23.02.2009 määrusega protsessiosalistele menetluse lõpetamise tagajärgi ning võimaldati esitada selles osas arvamust ning omapoolseid taotlusi hiljemalt 09.03.
- Kaebuse esitajale selgitati, et tulenevalt HKMS § 92 lg-st 5 on võimalik taotleda vastaspoole arvelt ka kohtukulude hüvitamist, kuid selleks tuleb esitada kohtukulude nimekiri ja vastavad kuludokumendid, millest nähtuks, et kulud on kantud. Kohtukulude hüvitamise taotluse esitamise korral tuli vastustajal vastata selles osas hiljemalt 16.03.
- Avaldaja menetluse lõpetamisele vastu ei vaielnud, kuid palus mõista välja menetluskulud vastavalt lisatud nimekirjale. Kuludokumendina esitati õigusabiteenuse sularaha-arve 4130 krooni suuruses summas (tl 52-55), millel on märge, et arve on tasutud sularahas 02.03.
- Vastustaja pidas kohtukulude hüvitamise taotlust põhjendamatuks ja seda eelkõige seetõttu, et kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks pöörduda selgituste saamiseks Loksa Linnavalitsuse- ega linnavolikogu poole, vaid kulutas rahalisi vahendeid ja esitas kaebuse kohtusse (tl 60).
- Lähtuvalt HKMS § 24 lg 1 p-st 4 lõpetatakse menetlus, kui kaebuse esitaja on oma eesmärgi saavutanud ning välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul tuleb menetlus lõpetada, sest avaldajal asja läbivaatamiseks eraldi põhjendatud huvi olla ei saa ning vastustaja ei ole samuti menetluse lõpetamisele vastu vaielnud. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab sellisel juhul kohtukulud vastustaja kui kulude hüvitamise taotlus on piisavalt põhjendatud.
- Kaebuse esitaja menetluskulude väljamõistmise taotlus jääb rahuldamata. Senise praktika kohaselt mõistetakse halduskohtumenetluses teiselt protsessiosaliselt välja ainult reaalselt kantud menetluskulusid. Kulude tasumist tuleks tõendada näiteks kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Advokaadi kinnitus arvete tasumise kohta või sularahaarve ei ole piisavad tõendid. Eelnimetatud põhimõtteid on selgitatud (veelkord) Riigikohtu 09.03.2009 lahendis nr 3-31-94-
- Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
- Lähtuvalt HKMS § 84 lg 4 p-st 4 riigilõivu puhul selle väljamõistmise küsimust ei teki, vaid riigilõiv tagastatakse kaebuse esitajale sellekohase taotluse esitamise korral. Selleks tuleb määruse jõustumise järgselt esitada riigilõivuseaduse alusel antud rahandusministri 29.12.2006 määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ paragrahvis 11 sätestatud nõuetele vastav taotlus koos kontonumbri ja muude vajalike andmetega. Enno Loonurm Kohtunik