) § 7 lg 1 järgi tekib õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud
§-s 27 sätestatud pensionistaaži. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on 1948. a sündinud naisel õigus vanaduspenisonile 60 aasta 6 kuu vanuselt. Vastavalt
lg-le 1 määratakse isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani, vanaduspensioniikka jõudmisel vanaduspension ilma pensioniavaldust nõudmata.
lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvutatakse vanaduspension vastavalt
sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist. Malle Elvet’i sünniaeg on 20.06.
a töövõimetuspensionilt üle vanaduspensionile ning vanaduspensioni suurus alates 20.12.
a määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra (edaspidi tõendamise kord) § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Tõendamise korra § 28 kohaselt on pensionitaotleja õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. Lähtudes eeltoodust ei ole Malle Elvet’i tööraamatu kande nr 9 alus dokumentaalselt tõendatud ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet ei saa arvestada töötamist Tartu Reisija Ekskursioonibüroos ekskursioonijuhina 01.06.1984 - 31.08.1986. a tööstaaži hulka. 25.02.2009.a toimunud kohtuistungil märkis kaasatud isik, et tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal võib öelda, et avaldus kuulub rahuldamisele ning avaldajale hakatakse maksma sellest ajast kui kohtuotsus jõustub. Avaldajal oleks õigus tagasiulatuvalt nõuda pensioni määramist ja maksmist alates 20.12.2008.a ning tal oli õigus ka alates 20.12.2008.a 3 kuu jooksul esitada uusi tõendeid ja Tartu Pensioniamet aktsepteerib käesolevas asjas kohtuotsust, sest kohtuistungil oli esitatud originaaldokumendid avaldaja töötamise kohta avalduses nimetatud perioodil. Kui avaldaja oleks need dokumendid esitanud Tartu Pensioniametile, ei oleks tal olnud vaja kohtusse pöörduda. Keegi ei teadnud ette, et kohtus need dokumendid esitatakse. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalise ning tunnistajate ütlused, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja seda alljärgnevatel põhjustel. Malle Elvet’i poolt esitatud avaldusest ja tööraamatu koopiast nähtub, et ta on töötanud Tartu Reisi- ja Ekskursioonibüroos ekskursioonijuhina 01.06.1984.a – 31.08.1986.a (kanded 9-10), kuid tööraamatus ei ole märgitud tööle võtmise alust – s.o käskkirja numbrit ja kuupäeva. Töölt vabastamise alusena on kandes nr 10 ära toodud käskkirja number 64-k ja selle kuupäev 28.08.1986.a. Seoses sellega, et avaldaja ei ole esitanud Tartu Pensioniametile tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist just alates 01.06.1984.a, keelduti talle seda perioodi arvestamast vanaduspensioniõigusliku staaži hulka. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (
) § 7 lg 1 järgi tekib õigus vanaduspensionile isikul, kes on saanud 63-aastaseks ja kellel on 15 aastat Eestis omandatud
§-s 27 sätestatud pensionistaaži. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on 1948.a sündinud naisel õigus vanaduspensionile 60 aasta 6 kuu vanuselt. Vastavalt
lg-le 1 määratakse isikule, kellele makstakse töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionini, vanaduspensioniikka 3 jõudmisel vanaduspensioni ilma pensioniavaldust nõudmata.
lg 2 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvatakse vanaduspension vastavalt
sätetele, lähtudes vanaduspensioni määramise ajaks olemasolevast pensionistaažist. Seega on Malle Elvet’i ülalnimetatud töötamise perioodi pensionistaaži arvutamise kohta oluline pensionimäära määramiseks. M.Elvet’i sünniaeg on 20.06.1948.a. Seega tekkis temal õigus riiklikule vanaduspensionile 20.12.2008.a. Kohtuistungile tõi tunnistaja Loide Maasepp, kes oli aastatel 1986-1992 Tartu Reisi- ja Ekskursioonibüroo juhataja, Malle Elvet’i kohta kirjalikud originaaldokumendid, mis kinnitavad tema töötamist nimetatud asutuses ekskursioonijuhina perioodil 01.06.1984 – 31.06.1986.a – need on palgaraamatud, kus on märgitud Malle Elvet’i palgalehed ja käskkirjad tema tööle võtmise kohta. Tunnistaja esitas kohtule originaaldokumendid (palgalehed) ja kohus tegi nendest koopiad 1984.aasta juunist kuni 1986.a augustini kohtutoimikusse lisamiseks (t.l. 53-55, 56-82). Palgalehtedel on märgitud M.Elvet’ile arvestatud palk, palga kinnipidamised (sotsiaalmaks ja tulumaks) ja kättesaamisele kuuluv summa. 1984.aasta juunikuu käskkirja M. Elvet’i töölevõtmise kohta esitada ei ole. Tunnistaja L.Maasepp selgitas kohtule, et asutus likvideeriti 1992.aastal, asutuse raha oli ära võetud ja seetõttu ei jäänud raha arhiivi korrastamiseks ja riiklikule arhiivile üleandmiseks. Vaatamata sellele, et ei ole käskkirja selle kohta, et Malle Elvet töötas alates 01.06.1984 Tartu Reisi-ja Ekskursioonibüroos ekskursioonijuhina, tõendavad seda kahtlemata teised esitatud tõendid. Seega on dokumentaalselt tõestatud, et M.Elvet töötas Tartu Reisi- ja Ekskursioonibüroos ekskursioonijuhina perioodil 01.06.1984 – 31.08.1986.a. Tunnistajad Helju Kerstna ja Svetlana Kalju tõestasid, et nad töötasid Malle Elvet’iga Tartu Reisi- ja Ekskursioonibüroos perioodil juuni 1984.a - 31.08.1986 (S.Kalju töötas seal 19831990; H.Kerstna töötas seal alates 1970ndate aastate lõpust). Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja leidis peale kõikide tõenditega tutvumist, et M.Elvet’i avaldus kuulub rahuldamisele ja palus selle kohta teha kohtuotsus, sest ei ole otstarbekas suunata asja kirjalike tõenditega tagasi Pensioniametile ja seda enam, et kohus peab otsustama, mis ajast see kuulub määramisele. M.Elvet’il on õigus nõuda pensioni maksmist nimetatud staaži arvestades alates 20.12.2008.a, sest tal oli õigus alates 20.12.2008.a kolme kuu jooksul esitada uusi tõendeid, s.o kuni 20.03.2009.a. Pensioni maksmine hakkab kohtuotsuse jõustumisest tagasiulatuvalt. Seega nõustub kohus Tartu Pensioniameti esindaja seisukohaga ja arvestades toimiku materjalidega leiab, et M.Elvet’i avaldus kuulub täielikult rahuldamisele juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 5. Tamara Hristoforova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.