3-08-49/11

3-08-49 KOHTUMÄÄRUS Kaebuse läbivaatamata jätmise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-49 Haldusasi R. V´a kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Muhu Vallavalitsuse 03.12.2007 korraldus nr 546 p 1; - välja mõista vastustajalt kaebaja poolt kantud kohtukulud Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009 Menetlusosalised Kaebaja R. V ja tema esindaja advokaat Indrek Lillo, Vastustaja Muhu Vallavalitsuse esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kolmas isik I. V RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 23 lg 3 p 1: Jätta läbi vaatamata R. V´a kaebus haldusasjas nr 3-08-
3. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 47 1 lg 3: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. ASJAOLUD Kaebaja esitas 24.11.1997 avalduse 14 ha maa ostueesõigusega erastamiseks talle kuluva elamu juurde.
4. juuli 2002 tehti kaebajale kirjaga nr 5.4-1.3/235 piiride kulgemise ettepanek (haldusasi nr 3-07-1827 tl 13). 02.07.2007 tehti kaebajale uus piiride kulgemise ettepanek ning 25.07.2007 korraldusega nr 274 tunnistati õigusvastaseks eelnev piiride kulgemise ettepanek (tl 15-16). 16.07.2007 esitas kaebaja ettepanekule vastuväited (tl 18). 1 3-08-49 13.08.2007 Muhu Vallavalitsuse vastuväidete nr 5.1-1.5/211 kohaselt jäeti kaebaja ettepanekud arvesse võtmata (tl 19). Kaebaja esitas 17.09.2007 kohtule kaebuse Muhu Vallavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 274, 02.07.2007 piiride kulgemise ettepaneku tühistamiseks, haldusasjas nr 33-0707-
5. 08.11.2007 määrusega lõpetati menetlus Muhu Vallavalitsus 25.06.2007 nr 274 tühistamise nõudes (tl 54-57). 03.12.2007 korraldusega nr 546 tunnistati Muhu Vallavalitsuse 25.06.2007 korraldus nr 274 kehtetuks (tl 88-91). Kuna kaevatava korraldus tunnistati kehtetuks ei taotlenud kaebaja antud korraldusele esitatud nõude läbivaatamist. 01.08.2008 määrusega jäeti läbivaatamata kaebaja nõue tühistada 02.07.2007 piiride kulgemise ettepanek kaebajal ei saanud olla halduskohtusse pöördumise õigust HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel ja lõpetati menetlus nõudes tunnistada õigusvastaseks Muhu Vallavalitsuse 25.06.2007 korralduse nr 274 HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel (tl 148-151). 20.10.2008 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tagastati kaebaja nõue Muhu Vallavalitsuse 25.06.2007 korraldusele nr 274 läbivaatamatult, kuna kaebajal puudub selleks ilmselgelt kaebeõigus (põhjendatud huvi) (tl 180-182). 17.12.2008 Riigikohtu halduskolleegiumi määrusega jäeti määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2008 määrusele menetlusse võtmata (tl 231). 03.12.2007 Muhu Vallavalitsuse korraldusega nr 546 p 1 (haldusasi nr 3-07-1827 tl 88-91). tunnistati kehtetuks R. V´ale 22.07.2002 kirjaga nr 5.4-1.3/235 (haldusasi nr 3-07-1827 tl 13) tehtud kavandatava laudahoone teenindusmaa osalise määramise ettepanek. 07.01.2008 esitas R. V kohtule kaebuse, milles taotles tühistada Muhu Vallavalitsuse 03.12.2007 korralduse nr 546 p 1 (haldusasi haldusasi nr 33-0808-49 tl 6). 28.01.2008 esitas asjas arvamuse kolmas isik I. V (tl 20-22). 05.03.2008 esitas vastustaja vastuse kaebusele (tl 29). 10.03.2008 täpsustas vastustaja oma vastuväiteid (tl 32-34). 21.10.2008 esitas kaebaja taotluse asjas riigi õigusabi saamiseks (tl 36-37). 20.01.2009 kohtumäärusega määrati kaebajale riigi õigusabi (tl 43-44). 04.02.2009 esitas kolmas isik täpsustatud seisukohad asjas (tl 54-55). 12.02.2009 esitas vastustaja täiendavad vastuväited asjas (tl 58-65). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on kaevatav korraldus õigusvastane. 22.07.2002 kiri on pealkirjastatud kui ostueesõigusega erastatava maa määramise ettepanek ja adresseeritud kaebajale kui maaüksuse „Põllu“ erastajale ning kirjas on viidatud õigusaktidele, mis käsitlevad ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist. Antud kirjaga on selgelt määratletud piir, mille üle käib vaidlus ja kirja saamisel pidas kaebaja seda kirja piiride kulgemise ettepanekuks ning 22.07.2002 ettepanekuga määrati kindlaks kaebaja elamu ja kõrvalhoonete teenindamiseks vajalik maa. Kaebaja on seisukohal, et 22.07.2002 tehtud piiride kulgemise ettepanek on õiguspärane. Ka juhul, kui pidada 22.07.2002 ettepanek seadusevastaseks, ei saa seda tunnistada kehtetuks rohkem kui 5 hiljem. On ebaseaduslik antud küsimuse juurde tagasipöördumine, sest haldusmenetlust selles küsimuses ei ole uuendatud ning HMS § 44 lg 1 sätestatud aluseid haldusmenetluse uuendamiseks käesoleval juhul ei esine. Ka juhul, kui haldusmenetlust kavatsetakse uuendada, siis on möödunud õiguskindluse tagamiseks seatud tähtajad. Vastustaja väidetel tehti kaebajale 22.07.2002 kirjaga ettepanek laudahoone teenindusmaa määramiseks. Ka lisatud asendiplaanil on märgitud, et piir on ehitatava lauda teenindusmaa piir 2 3-08-49 ning ettepaneku vaidlustamise alusena on osundatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korrale. Vallavalitsusel ei olnud alust ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride määramise ettepaneku tegemiseks. Korralduse on selgitatud, millistel põhjustel on ettepanek õigusvastane. Vallavalitsuse pädevuses on hinnata, kas väljastatud ehitusluba annab isikule õiguse maa erastamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale 28.05.1992 väljastatud ehitusluba ei saa käsitleda seaduslikus korras väljaantud ehitusloana ning see ei anna kaebajale alust erastada endise Metsa talu maad. Kaebaja maa erastamise eeltoimingud ei olnud ega ole lõppenud ning seega on alusetud kaebaja väited menetluse uuendamise osas HMS järgi. Kuna ehitusluba ei anna kaebajale alust maa erastamiseks, ei saanud kaebaja tugineda usalduse kaitsele. Vaidlust ei ole selles osas, et lauda ehitusprojektil olev märge ehitusloa väljaandmise aja kohta on ebaõige. Kaebaja esitas ehitusloa väljaandmise aja kohta vastustajale ebaõiged anded.
6. aastal ei olnud vastustajale veel teada, et ehitusloa väljaandmise aeg on projektil märgitud valesti, tegelikult anti ehitusluba välja aasta hiljem. Kuna algselt puudus vallavalitsusel põhjus kahelda ehitusloa väljaandmise ajas lähtuti kaebaja avalduse lahendamisel projektil märgitud ajast. Kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust, sest ta ise esitas valed andmed ehitusloa väljaandmise kohta. Ettepaneku kehtetuks tunnistamisel võeti arvesse ka asjaolu, et kaebaja ei realiseerinud tehtud ettepanekut realiseerima ega tellinud teenindusmaa mõõdistamist. Täiendavates vastuväides on vastustaja seisukohal, et kaebus ei kuulu läbivaatamisele, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus Kolmas isik I. V´i arvamuse kohaselt on kaebus alusetu. Kolmanda isiku selgituste kohaselt on kaebaja poolt esitatud ehitise projektil märgitud vale ehitusloa väljastamise aeg ning kaebajal puudub alus nõuda maa erastamist 22.07.2002 ettepaneku alusel, sest ehitusloa õige kuupäev selgus alles hiljem. Täiendavates seisukohtades märgib kolmas isik, et 22.07.2002 tehtud ettepaneku aluseks olid kaebaja poolt teadlikult esitatud valeandmed ehitusloa väljaandmise osas. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja on vaidlusaluse maa kohta koostatud toimikust eemaldanud kolmanda isiku vastuväited 22.07.2002 ettepanekule. Kuid tegelikkuses on kolmas isik oma vastuväited registreerinud vallavalitsuses 21.08.
7. Kolmanda isiku hinnangul on maade erastamine ja tagastamine veninud kaebaja käitumise tõttu, kes pidevate kaebuste esitamisega takistab vajalike toimingute sooritamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuses leiab kaebaja, et talle tuleb maad erastada 22.07.2002 kirjas saadetud piiride kulgemise ettepanekus näidatud ulatuses. Käesolevas asjas taotleb kaebaja Muhu Vallavalitsuse 03.12.2007 korralduse nr 546 p 1 tühistamist, millega tunnistatakse kehtetuks kaebajale 22.07.2002 kirjaga tehtud piiride kulgemise ettepanek. 22.07.2002 kirjas nr 5.4-1.3/235 „Ehitise teenindamiseks vajaliku ja ostueesõigusega erastatava maa määramise ettepanek“ kohaselt esitas Muhu Vallavalitsus ettepaneku R. Va´le kuuluva (kavandatava)laudahoone juurde teenindusmaa määramiseks vastavalt kirjale lisatud plaanidele (haldusasi nr 3-07-1827 tl 13-14). Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajale kuulub endisel Põllu talu maal elamu ning ta on esitanud avalduse selle juurde 14 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Samuti taotleb kaebaja endise Metsa talu maa erastamist, kuna talle on antud ehitusluba lauda ehitamiseks talumaadele. Käesoleva ajani lauta püstitatud ei ole. Asjas ei ole vaidlust ka selle üle, et endise Metsa talu õigustatud subjekt I. V taotleb kogu õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. 3 3-08-49 Hinnates kaebuse sisu on selle esitamise eesmärgiks erastada ostueesõigusega erastamise korras kavandatava laudahoone juurde endise Metsa talu maad vallavalitsuse 22.07.2002 kirjaga nr 5.4-1.3/235 esitatud ettepaneku ulatuses. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebajale 28.05.1992 väljastatud ehitusluba nr 1891 väikelauda ehitamiseks olemasoleva elamu juurde (tl 65). Ülemnõukogu 17.10.1991 otsusega „Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta“ kehtestati Eesti Vabariigi maareformi seadus 1991.aasta
8. novembrist ning punktiga 3 sätestati, et pärast Eesti Vabariigi maareformi seaduse vastuvõtmist võib õigusvastaselt võõrandatud maal uusi ehituslubasid ja tähtajata maakasutusi anda ainult vastavuses Eesti Vabariigi maareformi seadusele. Nimetatud korda rikkudes väljaantav ehitusluba ja tähtajata maakasutus ei anna vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahv 6 2.lõikele alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks endisele omanikule või tema õigusjärglasele. MRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei anna 28.05.1992 väljastatud ehitusluba alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks ning lähtudes MRS § 20 lg 1 ei kuulu tagastatav maa erastamisele. Muhu Vallavalitsus on 02.07.2007 esitanud kaebajale 24.11.1997 maa erastamise avalduse alusel piiride kulgemise ettepaneku maa ostueesõigusega erastamiseks kaebajale kuuluva elamu juurde. 01.08.2008 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-0—1827 on antud ettepaneku tühistamiseks esitatud nõue jäetud läbivaatamata, antud määrus on jõusutnud. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et teenindusmaa määramise ettepanek ei ole eelhaldusakt selle tegemise ajal, vaid muutub selleks, kui antud ettepanekuga nõustutakse. Kui vallavalitsus, vaatamata esitatud vastuväidetele jääb oma ettepaneku juurde, siis on eelhaldusaktiks vallavalitsuse otsustus, millega vallavalitsus jääb oma seisukoha juurde. Kaebaja ettepanekud 02.07.2007 piiride kulgemise ettepanku osas on vastustaja poolt 13.08.2007 tagasilükatud. Kohtule teadaolevalt ei ole Muhu Vallavalitsuse 13.08.2007 otsustust vaidlustatud. Järelikult on antud juhul eelhaldusaktiks vastustaja 13.08.2007 kiri 5.1-1.5/
9. Seega tuleb käesoleval juhul tõdeda esitatud kaebuse ilmselget perspektiivitust. Tulenevalt eeltoodust ei saa Muhu Vallavalitsuse 03.10.2007 korraldus nr 546 p 1 tühistamine anda kaebajale soovitud eesmärki. Seetõttu on põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel. HKMS § 92 lg 4 kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel 07.01.2008 riigilõivu 80 krooni, mis jääb kaebaja kanda (tl 14). Kaebajale on 20.
10. 2009 osutatud õigusabi kulude osas kuulub taotlus lahendamisele iseseisvalt peale vastava taotluse ja kuludokumentide esitamist. Vastustaja palub jätta kohtukulud menetlusosaliste kanda. Kolmas isik taotleb kohtukulude hüvitamist 143.50 krooni (tl 56). HKMS § 93 lg 1 alusel tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kolmas isik kohtukulude arvestust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seega kolmanda isiku taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele ei kuulu. 4 3-08-49 Kolmanda isiku poolt ehitusloa nr 1891 esitatud taotluse osas (tl 21) peab kohus vajalikuks selgitada, et ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks tuleb pöörduda vastava taotlusega selle väljaandaja poole või tühistamise nõudes halduskohtu poole. Kuid vastav tahteavaldus tuleb vormistada vastavalt kas HMS või HKMS sätestatud nõuete kohaselt ja esitada viidatud seadustikes sätestatud tähtaegade jooksul. Annika Vendik Kohtunik 5