Obsah (5)

§ 108§ 100§ 101§ 113§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2009.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-06-

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

5 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 3.2.

1. kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 3.2.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.
3. alt 1 kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 3.
4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 5.
5. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg' le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

S-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.

1. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.
2. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 6 369,97 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja üheksakümmend seitse senti) krooni, millest põhinõue (hagihind) moodustab 3 243,43 (kolm tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni ning viivis 3 126,54 (kolm tuhat ükssada kakskümmend kuus krooni ja viiskümmend neli senti) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001 aasta lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1' 112-01 võib kuludokumendiks olla muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustus tasuda esindaja poolt osutatud õigusabi eest 17 protsenti hagi rahuldatud osalt tuleneb Hageja ja Hageja esindaja vahel sõlmitud lepingust, mida tõendab hageja kinnituskiri (lisa 6). Muud asjaolud: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lindorff Eesti AS on 28.07.2006 tasunud riigilõivu summas 250 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072136 ning selgituseks S P VS EMT. Riigilõivu laekumist kontrollib riigilõivu võtja (RLS 5 30), s.h. kohus (RLS 5 5). Hageja kinnitab esitatud dokumentide ja koopiate õigsust. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes

SS-st 5, 8 lg 2, 76 lg 1,100,101 lg 1 p-d 1 ja 6,113 lg 1, TsMS §5 2, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1,124 lg 1,133 lg 1 ja 2,138 lg 1 ja 2,144 lg 1 ja 2,162 lg 1 ja 2,173 lg 1 ja 3,174, 362 lg 1, 363, RLS S§ 3 lg 1 ja 2 p 1,5,33 palub hageja: 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue (hagihind) summas 3243,43 (kolm tuhat kakssada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend kolm senti) krooni, viivised summas 3 126,54 (kolm tuhat ükssada kakskümmend kuus krooni ja viiskümmend neli senti) krooni, kokku 6 369,97 (kuus tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja üheksakümmend seitse senti) krooni; esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga on: riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti) krooni ja öigusabi kuulud 1 082,89 (üks tuhat kaheksakümmend kaks krooni ja kaheksakümmend üheksa senti) krooni. Kostja vastus Kirjalikus vastuses ei tunnistanud kostja haginõudeid täies ulatuses järgmistel põhjustel. Hagiavalduses nimetatud mobiiltelefoni otsmise lepingut (10.08.2004.a leping) ei ole ta kunagi sõlminud, lepingul olev allkiri ei ole tema oma, lepingus nimetatud aadressil ei ole ta kunagi elanud ning ei ole olnud seal registreeritud. 2004.a. aasta lõpus avastasin ta oma eesti kodaniku passi kadumise. Ta pöördusin KMA Narva büroo poole taotlusega uue passi väljaandmiseks. Pärast uue passi saamist tahtis ta osta TELE 2 esindusest järelmaksuga mobiiltelefoni, kuid TELE 2 esindusse pöördumisel teatati talle, et EMT võrgul on tema suhtes pretensioonid seoses võlaga ostetud telefoni eest. Ta pöördus EMT-sse, seal näidati telefoni ostmise lepingut. Ta avastas, et lepingus olev allkiri ja elukoha aadress ei ole tema omad. Pärast seda pöördus avaldusega Narva linna politsei poole, kuid seal nõuti lepingu esitamist, EMT-s keelduti talle aga lepingu koopiat andmast. Oletab, et inimene, kes ostis vaidlusaluse lepingu alusel mobiiltelefoni, võis kasutada tema passi tema isikukooditeatamiseks, kuna lepingus puuduvad minu kadunud passi andmed. Kostja teatas, et ta on nõus tsiviilasja läbivaatamisega lihtmenetluse korras, taotleb teda ülekuulamist. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla. Vastuses hagiavaldusele väidab kostja, et hagiavaldusele lisatud lepingud pole sõlmitud tema poolt, vaid nende sõlmimisel on kasutatud tema poolt varasemalt kaotatud passi ning lähtuvalt sellest ta hagi ka ei tunnista. Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud Narva Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Ida regionaalosakonna poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt omas kostja Eesti kodaniku passi K2093892, välja antud 04.09.2002 ja mille asemel 10.01.2005 väljastati talle uus pass seoses vana passi kaotamisega. Hageja on seisukohal, et kostja vastusele lisatud tõend ei lükka ümber hageja seisukohta selles osas, et just kostja on sõlminud hagejaga lepingud. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel lepingud 10.08.2004, kostjale väljastati uus pass aga alles 10.01.2005. Esitatud tõendist ei nähtu ka see, kuna kostja passi kaotas. Seega on esitatud tõendi näol tegemist üksnes informatiivse materjaliga, mistõttu ei ole ka võimalik väita, et hagejaga sõlmitud lepingute pooleks ei ole kostja. Eelnevast tulenevalt on hageja seisukohal, et kuni kostja ei ole suutnud vastavalt TsMS § 230 lg-e 1 kohaselt tõendada oma vastuväiteid, lähtub hageja poolte vahel sõlmitud lepingutega tekkinud õigustest ja kohustustest. Hageja on seisukohal, et lepingu nõuetekohase täitmise eest vastutab siiski kostja. Poolte vahel sõlmitud lepingu ja

5 208 lg 1 kohaselt on kostja kohustatud täitma lepinguga võetud kohustusi, seega tasuma temale osutatud teenuste eest. Lähtuvalt eeltoodust jääb hageja oma nõude juurde ning palub hagiavalduse rahuldada. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. P S ärakuulamisel 09.01.2009.a. viimane avaldas, et ta tunnistab hagi osaliselt põhivõlgnevuse summa osas, s.o. 3243,43 krooni. Kostja esindaja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus sammas 3243,43 krooni ja viivise nõude palub jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks, et hageja ja kostja sõlmisid 10.08.2004 Liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. EMT Esindused AS ning kostja sõlmisid 10.08.2004 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu, mille alusel EMT Esindused AS müüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 3100, vastav IMEI kood 354312003562114. Kostja võttis lepinguga kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved. Kostja ei täitnud oma kohustusi, jäi arved tasumata. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlg 3 243,43 krooni.

§ 108

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg' le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

S-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja Tingimuste punktis 5.

1. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.
2. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Kohus leidis, et kuulub kostjalt väljamõistmisele 6369,97 krooni. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse §§ 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p1 ja p 6, 113 lg 1,
3. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab P B, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 440, § 434, § 435, § 436, § 439, § 442, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. Natalja Losevtsova Kohtunik