Obsah (7)

§ 1§ 10§ 31§ 17§ 23§ 3§ 32

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Pankrotimäärus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa Määruse tegemise aeg ja 17.juuli 2009. a. Rakvere Kohtumaja, Ra

§-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1lg.

3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnevus on olemas, püsiv suutmatus võlgu maksta samuti. Võlgniku seaduslik esindaja on seda korduvalt kinnitanud. Võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Olemasoleva dokumentatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriühingu tegevus on sisuliselt lõppenud.

§ 10

sätestatud võlausaldaja pankrotiavalduse eeldused on täidetud: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada ning täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks, võlgnik on võlausaldajatele ja kohtule, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku seaduslik esindaja on kinnitanud äriühingu suutmatust rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku esindaja väide, et maksejõuetus ei pruugi olla püsiv ja et olukord võib muutuda kas poole aasta või aasta pärast, on käsitletav vaid võlgniku esindaja arvamusena ega ole aluseks pankrotiavalduse rahuldamata jätmisele.

§ 31kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Seega kuulub võlausaldajate pankrotiavaldus rahuldamisele ja AS ETK Sisustus pankrot väljakuulutamisele. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Kohus leidis, et ajutise halduri taotlus on vastavuses ajutise halduri poolt tehtud tööga ning taotlus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ajutine pankrotihaldur tutvus materjalidega, nõudis võlgnikult andmeid tema varade, võlgade ja raamatupidamisdokumentide kohta, koostas ja saatis järelepärimised krediidiasutustesse ning teistele isikutele võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks, töötas läbi saadud vastused, koostas kohtule aruande.

§ 17lg.

1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri.

§ 23lg.

1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003.a. määrusele nr. 71 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Aruande kohaselt on ülesannete täitmisele kulunud kokku 21 töötundi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tunnitasu määraks arvestanud 1 000 krooni. Kohus on seisukohal, et tasu 1 000 krooni tund on vastavuses tööülesannete täitmise keerukuse ja ajaga ning ajutise pankrotihalduri tasuks on põhjendatud määrata 21 000 krooni ning pankrotimenetluse teenindamise kulude katteks taotletud 2 500 krooni.

§ -st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud ja seega on põhjendatud talle 6 ajutise halduri tasu ja kulutuste summana kokku krooni välja mõista AS ETK Sisustus pankrotivara arvelt.

§ 3lg.

2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 31lg. 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Ts

MS § 660 lg. 1 kohaselt maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust.

§ 32kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Ts

MS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas

§ 1lg. 2, § 3 lg. 2, § 4, § 17 lg. 1, § 23, § 31, § 32, § 54-56 sätteid ning juhindus Ts

MS § 1 lg. 3, §-de 463-465, § 467 lg. 5, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 07. augustil 2009.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 7 8